Kiirgushädaolukorrad

Prindi

Inimliku vea, tehniliste põhjuste või loodusjõudude tõttu võivad tuumaseadmetega või kiirgusallikaid sisaldavate seadmetega juhtuda avariid, mille tagajärjel satub keskkonda suur hulk radionukliide. Radionukliidid võivad põhjustada elanikel suuri kiiritusdoose. Selliseid olukordi nimetatakse kiirgushädaolukordadeks.

Teabematerjali, mis kajastab kiirgushädaolukordades käitumise kohta eesti ja vene keeles (paberkujul saab kiirgusosakonnast Kopli 76, Tallinn). 

Eestis võib hädaolukorra põhjustada avarii:

  • naaberriigi tuumaelektrijaamas (Loviisa TEJ Soomes, Leningradi TEJ Vene Föderatsioonis);
  • radioaktiivsete jäätmete käitlemisel;
  • liikluses radioaktiivseid aineid vedava veokiga;
  • kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramise tõttu.

Kiirgushädaolukorra võib põhjustada ka:

  • varastatud radioaktiivse aine sattumine keskkonda;
  • “räpase pommi” lõhkamine (tavalisele pommile lisatakse radioaktiivseid aineid);
  • tuumakütusel töötava satelliidi kukkumine Eesti territooriumile või selle lähedusse;
  • tuumalaengu tahtlik või tahtmatu lõhkamine.

Keskkonna radioaktiivse saastumise korral võib inimene saada väliskiiritust õhus sisalduvatest või maapinnale sadenenud radionukliididest või sisekiiritust nendest radionukliididest, mis on sattunud kehasse hingamisel või saastunud toiduainete või vee kasutamisel.

Informatsiooni võimaliku kiirgushädaolukorra tekkimise kohta valdavad Päästeamet ja Keskkonnaamet. Eestis toimuvatest kiirgusavariidest teavitab elanikkonda Päästeamet, kes on ka juhtiv asutus elanike kaitse organiseerimisel. Teistes riikides toimunud kiirgusavariide kohta saab hoiatavat informatsiooni eelkõige Keskkonnaamet. Samuti jälgib Keskkonnaameti kiirgusosakond ööpäevaringselt atmosfääri radioaktiivsuse taset üle kogu Eesti ja vajadusel alarmeerib Päästeametit võimalike saastepilvede liikumisest meie piiridele.

Kiirgushädaolukorra tekkimisel antakse elanikele kõiki ametlikke sidekanaleid kasutades teada, kus avarii toimus, milline on oht, kui kaugele see ulatub ja mida tuleb kiirituse vältimiseks teha.

Mida saab teha enda kaitseks kiirgushädaolukorras?

Kui ametivõimud teatavad tõsisest õhu saastumisest, siis:

  • varju lähimasse ruumi: koju, töökohta või tuttavate juurde. Sule tihedalt aknad, uksed ja muud välisõhu sissepääsud. Võimaluse korral varu plast- või klaastaarasse pakendatud toitu ja jooki.
  • täida täpselt politsei- ja päästetöötajate juhiseid. Ära lahku elupaigast omal algatusel, tee seda ainult ametivõimude soovitusel.
  • objektiivse teabe saamiseks kuula pidevalt kohaliku raadio või Eesti Raadio saateid või vaata Eesti Televisiooni saateid. Need allikad edastavad kõige täpsemaid juhtnööre.
  • püüa vältida või vähendada saadavat kiiritusdoosi.

Kaitstes end väliskiirituse eest, arvesta järgmisi põhimõtteid:

  • mida lühem on kiiritamise aeg, seda väiksem on doos;
  • mida kaugemal kiirgusallikast asud, seda väiksem on doos;
  • saadavat doosi vähendab igasugune varjestus.

Sisekiirituse ärahoidmiseks tuleb vältida radionukliidide sattumist organismi. Selleks:

  • viibi radioaktiivselt saastunud aladel nii vähe kui võimalik, seal viibides kaitse hingamisteid ja nahka;
  • ära söö, joo ega suitseta saastunud alal;
  • pärast saastatud alalt väljumist kontrolli võimaluse korral riiete ja naha saastatust;
  • ära korja saastunud alal marju ega seeni.

Final EPREV Report 1