Kiirgusohust varajane hoiatamine

Prindi

Keskkonnaameti ülesandeks on tagada kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine. Tõsiste tuuma- ja kiirgusõnnetuste puhul, kui radioaktiivne saaste võib näiteks atmosfääris ka riigipiire ületada on oluline sellise ohu tõsidusest ja saaste levimise iseärasustest kiirest teada saada, et vajadusel oleks võimalik vastu võtta operatiivseid otsuseid elanikkonna kaitsmiseks.

Kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb saksa päritolu 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad üle Eesti reaalajas õhu gammakiirguse taset. Kõigis seirejaamades on kasutusel mõõtedetektoritena Geiger-Müller detektor, mis mõõdab summaarse gammakiirguse doosikiirust (nSv/h) ja NaI kristallil baseeruv detektor, mis mõõdab gammakiirgust spektraalsel kujul võimaldades identifitseerida radionukliide ja teha vahet eri radionukliidide poolt tekitatud doosikiirustel. Viimastest tähtsaim on tehislikest radionukliididest põhjustatud komponent, mida võrreldakse etteantud alarmitasemega. Alarmitaset ületava kiirgustaseme puhul edastavad jaamad automaatselt teate kiirgusosakonna 24/7 valvemeeskonnale, kes 10-15 minuti jooksul analüüsivad saadud informatsiooni ja vajadusel teavitavad teisi asjakohaseid asutusi ning elanikkonda.

 

Automaatsete seirejaamade asukohad.                                           

Eesti ja teiste Euroopa riikide õhu kiirgusseire andmeid on kõigil võimalik jälgida EURDEP (EUropean Radiological Data Exchange Platform ehk Euroopa kiirgusandmete vahetamise programm) kodulehe vahendusel. Eesti kiirgusseire andmete pikaajaline arhiiv on jälgitav ka Keskkonnaameti koduleheküljel.

Kuni 2014. a. märtsini koosnes seirevõrk Taani päritolu PMS ja ALNOR tüüpi 10 automaatjaamast. 2014. a aprillis asendati olemasolev seirevõrk Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames 15 uue seirejaamaga (tootja: Envinet GmbH).

 

Automaatne kiirgusseirejaam (Kunda).

Varajase hoiatamise seirevõrku kuulub ka atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsuse seire, mida viiakse läbi kolmes seirejaamas: Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres. Kahes esimeses jaamas on rakendatud suure võimsusega filterseadmed pumpamiskiirusega 900 m3/h. Filtrite laboratoorne analüüs võimaldab avastada väga väikeseid radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone õhus (suurusjärgus µBq/m3). Atmosfääri radioaktiivse saaste kõige olulisemaks indikaatorisotoobiks on Cs-137, mida leidub õhus väga vähesel määral ka praegusel ajal. Alati leidub atmosfääris looduslikku radioisotoopi Be-7. Eesti andmeid Cs-137 ja Be-7 aktiivsuskontsentratsioonide kohta õhus on võimalik jälgida Keskkonnaameti koduleheküljel.

Õhu radioaktiivsuse tulemused Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres

Harkus paiknev õhufilterseade Snow White JL-900 (tootja: Senya OÜ).

Hoiatav informatsioon võimalikust kiirgusohust võib saabuda ka rahvusvaheliste infovahetussüsteemide kaudu (näiteks Rahvusvahelisest Aatomienergiaagentuurist või Euroopa Komisjoni hädaolukorra üksusest). Sellise teabe vastuvõtmiseks ja analüüsimiseks täidab Keskkonnaameti kiirgusosakond rahvusvahelise kontaktpunkti funktsiooni.

Eesti lähialadel asuvate tuumajaamade võimalikel avariidel rakendatakse radioaktiivse saaste atmosfäärse leviku prognoosmudelit ARGOS, mis kasutab reaalaja ilmastikuandmeid ja võimaldab modellleerida radioaktiivse saaste liikumist ja levimist ajas ning hinnata inimeste poolt saadavaid kiiritusdoose. Modelleerimise tulemuste alusel saab välja töötada ja õigeaegselt rakendada meetmeid elanike tervise kaitseks.


Vt ka: kiirgusseire