Radoon

Prindi

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulub intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris - tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20 Bq/m3.

Vaata veel:

Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi üldistatud andmed elamute radoonitasemete kohta. Siseõhu kõige kõrgem keskmine tase - 103 Bq/m3 oli ühepereelamutes. Väikelinnade ja maapiirkondade mitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks saadi 78 Bq/m3. Leiti, et Eestis on umbes 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsus-kontsentratsioon ületas 400 Bq/m3 ja kus on soovitav rakendada meetmeid eluruumide õhus radooni sisalduse vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidud epidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal 90 inimese haigestumise kopsuvähki. Uuringu tulemusena koostati ühepereelamute andmete alusel valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Uuringu kokkuvõte eesti keeles ja täpsem ülevaade Rootsi Kiirguskaitse Instituudi publikatsioonides (inglise keeles), vt siit ja siit.

Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid aladel, mis geoloogiliste andmete ja eelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski aladena. Rohkem kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatud erineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 1000 Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähki on 15% ja rohkem, levivad kõikjal Põhja-Eesti pankranniku lähialadel. Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutes ulatuvad 400-1000 Bq/m3, levivad paljudes Põhja-Eesti valdades, aga ka Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriski alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400 Bq/m3, esineb pea kõikjal üle Eesti. Antud uuringu kirjeldus ja tulemuste statistika on toodud aruandes. Aruande juurde kuuluvate kaartidega on võimalik tutvuda kiirgusosakonnas.

2005-2006 aastal läbi viidud uuringu käigus mõõdeti radoonitaset 208 lasteasutuses. Uuringu käigus tuvastati, et peaaegu pooltes ületab radoonisisaldus standardis sätestatud piirväärtust. Uuringuks valiti sellised piirkonnad, kus elumajades on tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi. Peamiselt on radooniohtlikud Põhja-Eesti, kohati ka Lääne-Virumaa ning Tartumaa. Kokku uuriti 30 valla ja linna 208 lasteasutuse hoonet. Neist ei vastanud nõuetele 102 - keskmine radoonisisaldus oli lubatud piirväärtusest kõrgem 66 hoones ning 36 hoones oli probleeme ühes või mitmes mõõdetud ruumis. Radoonisisaldus vastas nõuetele 106 hoones. Suurimad ületamised tuvastati Ida-Virumaal, kuid ka Harjumaal ning Lääne-Virumaal oli kõrgeid sisaldusi. Tartumaal olid tulemused üldjuhul madalamad. Täpsemat informatsiooni leiab uuringu aruandes.

2007-2008 aastal viidi läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt 2007. a. keskkonnaprogrammi kaudu kaasfinantseeritud projekt- Projekt nr 38 „Radooni kaardi lõpetamine – radoon hoonete siseõhus piirkondades, kus andmed radoonitasemete kohta puuduvad“. Nimetatud projekti käigus määrati hoonete siseõhu radoonisisaldus piirkondades, kus polnud seni mõõtmisi teostaud või oli liiga vähe andmeid (kokku 48 valda ja linna). Mõõtmisobjektideks olid nii elamud kui ka lasteasutused. Lisaks koostati juhendmaterjal vallaametnikele, mis aitab otsustada, milliste tasemete juures on radoonitõkestusmeetodid tarvilikud rakendada ning kui suures mahus. Valmis ka elektrooniline andmebaas, kuhu kanti selle ja eelnevate uuringute tulemused. Projekti aruanne koos valminud kaardi ja juhendmaterjaliga:

2008-2009 aastal viis kiirgusosakond koostöös Eesti Mereakadeemia tudengiga läbi uuringu "Siseõhu radoonisisaldused Tallinna lasteasutustes". Mõõtmised viidi läbi 34 lasteaias. Eesmärk oli hinnata neis saadavaid efektiivdoose ning tutvustada meetmeid radoonitaseme alandamiseks.

2009-2010 aastal viis viis kiirgusosakond koostöös Eesti Mereakadeemia tudengiga läbi uuringu "Radooniuuring Eesti erinevates töökohtades". Töö eesmärgiks oli pöörata tähelepanu radooniprobleemile erinevates töökohtades ning hinnata neis radoonist põhjustatud efektiivdoose. Vaatluse all olid veekeskused, kaevandused, pumbajaamad ja lastekodud- kokku 32 asutust üle Eesti.

2010-2011 aastal viis kiirgusosakond koostöös Euroakadeemia tudengiga läbi uuringu „Siseõhu radooniuuring Eesti erinevates lastekodudes“. Eesmärgiks oli anda ülevaade radoonist, selle ohtlikkusest ja viia läbi radoonitaseme mõõtmised Eesti erinevate piirkondade lastekodudes. Selgus, et kõikide uuringus osalenud 15 lastekodu siseõhu radoonitase vastas standardi EVS 840:2009 nõuetele. Lisaks valmis 2011. aastal koostöös Eesti Mereakadeemia tudengiga uuring „Radoonitase lasteasutustes Ida- ja Lääne-Virumaal", mille käigus uuriti radoonisisaldust 83 lasteasutuses Ida- ja Lääne-Virumaal.

2011-2012 aastal viis kiirgusosakond läbi uuringu radoonitasemete mõõtmiseks 101 Tallinna koolieelses lasteasutuses. Uuringu tulemustest valmis Tallinna Ülikooli tudengi magistritöö „Siseõhu radooniuuring Tallinna koolieelsetes lasteasutustes“. Nimetatud töö käigus uuriti täiendavalt 16 lasteaias radoonisisalduse ööpäevaseid muutusi. Enamuses mõõdetud lasteasutustes vastas radoonitase Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruses nr 131 kehtestatud nõuetele. Keskmine radoonitase oli üle lubatud piirnormi 6 mõõdetud lasteasutuses ning 7 hoones esines ületamisi üksikutes ruumides.