Hiiumaa laidude kaitseala

Prindi

Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala loodi 1971. aastal ning see hõlmab saari Hiiumaa kaguranniku vetes (ilma Kaevatsi ja Heinlaiuta). Suuremad saared on Saarnaki (136 ha), Hanikatsi (83 ha), Vareslaid (31 ha), Kõverlaid (20 ha), Ahelaid (17 ha) ja Kõrgelaid (16 ha). Teiste saarte pindala on alla 10 hektari, Aherahul ja Sitakarel vaid 0,1 hektarit.

Alates 1997. aastast kuulub Hiiumaa laidude kaitseala "Rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse" (nn. Ramsari ala).

Salinõmme soolaku sihtkaitsevööndi pindala on 231 ha, millest üleujutatav ja roostikuala hõlmab 153 ha , metsaga kaetud ala 51 ha ja mereala 27 ha. Salinõmme soolak on merest kerkivate maastike arenguetalon. Üleujutatav ja roostikuala on nn. maastuv merepõhi. Mereliivadel muld- ja taimkate enamjaolt puudub, kohati on roostikke ja rannaniite. Soolaku taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all (II kat.) hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). Soolakul on Tallinna Botaanikaaia ökomonitooringu vaatlusala (alust. 1988. a.) ja TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituudi (E. Roosaluste) Eesti haruldaste taimeliikide seireprogrammi alalised prooviruudud.

Agariku sihtkaitsevööndi moodustab 673 ha suurune mereala, mille sügavus ulatub keskmiselt kuni 6, kohati 7 meetrini. Sihtkaitsevööndi loomise eesmärgiks on säilitada punavetika tüüpiline kasvupaik looduslikus seisundis, samuti kaitsta merepõhjataimi, eeskätt meriheina.

Laidelahe sihtkaitsevööndi pindala on 720 ha, sellest mereala 665 ha ja saari 55 ha. Sihtkaitsevööndi loomise eesmärgiks on säilitada Väinamere regioonile iseloomuliku loomastiku (eeskätt kalastik, linnustik ja imetajad) looduslik liigiline struktuur. See on ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 is.) ja segamini hallhülgega.