Võõrliigid

Prindi

Võõrliikideks peetakse selliseid liike, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu nad ei ole suutnud ise, ilma inimese otsese tahtliku või tahtmatu abita levida.

Invasiivne võõrliik on aga selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju.

Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas:

  • sisenevad kohalikku toiduahelasse;
  • konkureerivad teiste organismidega täites samu nišše;
  • võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele;
  • on patogeenide ja parasiitide kandjateks;
  • hübridiseeruvad lähedaste liikidega;
  • nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust.

Võõrliikide sattumisel väljaspoole oma looduslikku levilat toimib nn 10% reegel: 10% saabuvatest liikidest naturaliseerub ehk jääb uude kohta kasvama ja on võimeline seal oma elutsüklit läbima; neist 10% muutub invasiivseks ehk hakkab levima.

Eestis on 2011. a mai seisuga registreeritud 947 võõrliiki, neist 739 on taimed. Nimekirjaga saate tutvuda tabelist (Exceli vormingus).

Võõrliikide kohta saab lugeda ka keskkonnaministeeriumi 2008. a väljaantud trükisest "Maismaa võõrliikide käsiraamat" (pdf), kust saab lugeda võõrliikide olemusest, levimisest, nendega ümberkäimisest ja mis tutvustab ohtlikumaid ning tuntumaid võõrliike Eestis.

Euroopa võõrliikide kohta saab andmeid ja infot NOBANIS koduleheküljelt www.nobanis.org.

Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, va metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine.

Keskkonnaministri määrusega on nimetatud need liigid, kelle elusate isendite Eestisse sisse toomine ja tehingud elusate isenditega on keelatud. Nende tehistingimustes kasvatamine ja tehingud on lubatud vaid teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loal.

Tehistingimustes peetavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel, va lemmikloomade puhul.

Kährikut ja minki võib tehistingimustes pidada vaid Keskkonnaameti luba omavas farmis Mandri-Eestis. Nõuded ja loa andmise kord on sätestatud keskkonnaministri määrusega. Mingi ja kähriku isendeid võib Eestisse tuua ainult Keskkonnaameti loa alusel verevärskenduse eesmärgil luba omavatesse farmidesse.
Eestis on väljastatud 2 luba minkide tehistingimustes pidamiseks:

  • OÜ Rooküla Esimene Raplamaal, Juuru vallas, Härgla küla;
  • Malle Lomp Järvamaal, Albu vallas, Ageri külas.

Kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale, koostatakse liigi ohjamiskava, mis sisaldab:

  • liigi bioloogia, arvukuse ja leviku andmeid;
  • ohjamise eesmärki;
  • ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava;
  • ohjamise korraldamise eelarvet.

Keskkonnaamet koondab teateid võõrliikide leiukohtade kohta.

Karuputk on ohtlik võõrliik. Foto: Kalev Tihkan

Probleemliigid

Prindi

Probleemliigid on Eesti looduslikud liigid, kelle arvukus on erinevatel põhjustel suurenenud ja nad põhjustavad teistele looduslikele liikidele, inimese tervisele või varale kahju.

Põhjusteks võivad olla nii inimese sekkumine ja tegevus kui ka looduslikud muutused ning populatsioonidünaamika.

Probleemliigi arvukuse reguleerimiseks koostatakse ohjamiskava, mis sisaldab:

  • liigi bioloogia, arvukuse ja leviku andmeid;
  • ohjamise eesmärki;
  • ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava;
  • ohjamise korraldamise eelarvet.

Eestis on probleemliigiks nimetatud kormoran. Kormorani ohjamise seire aruanded on leitavad siit:

Kormoranide ohjamise aruanne 2008

Kormoranide ohjamise aruanne 2009

Kormoranide ohjamise aruanne 2010

Kormoranide ohjamise aruanne 2011