Nitraaditundlik ala

Prindi

Intensiivse põllumajandusliku tootmise tulemusena võivad taimetoitained jõuda nii pinna- kui põhjavette. Põhjavette sattunud orgaaniline aine, mikroorganismid, ammoonium ja nitraadid võivad omakorda oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Samuti võivad põllumajandusest lähtuvad saasteained mõjutada pinnaveekogude veekvaliteeti ning soodustada nende eutrofeerumist.

Eesmärgiga kaitsta põhja- ja pinnavee kvaliteeti ning arvestades Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku looduslikku eripära (valdavalt nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alad, rohkelt allikaid ja karstilehtreid), moodustati Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 aasta määrusega nr 17 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala.

Põllumajandusliku tootmise mõju vähendamiseks pinna- ja põhjavee kvaliteedile planeeritavad meetmed koondatakse vastavasse nitraaditundliku ala tegevuskavasse, mida vajadusel korrigeeritakse nelja aasta järel. Nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2016-2020 kiitis heaks Vabariigi Valitsus 21.07.2016 toimunud istungi protokollilise otsusega.

Nitraaditundlikku ala käsitlev informatsioon on Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Uuendatud sõnnikukäitluse infomaterjal ning soovitused vedelsõnniku laotamisplaani koostamiseks ja laotamisplaani soovituslik vorm:

  1. Sõnnikukäitluse infomaterjal
  2. Vedelsõnniku laotamisplaani soovituslik näidisvorm ja kaart
  3. Vedelsõnniku laotamisplaani soovituslik näidisvorm_excel

19.03.2014 Türil toimunud "Keskkonnaalane teabepäev põllumajandusettevõtjatele" materjalid:

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põllumajandustootjate keskkonnaalane teabepäev Jänedal 21.03.2013: