Ohutegurid

Prindi

Ebapärlikarp on oma keeruka elutsükli ning kõrge elupaiganõudluse tõttu üks haavatavamaid veeloomi. Arvestades, et liik on tugevalt seotud oma peremeesorganismi – lõhelistega (meriforell, jõeforell ja lõhe), tuleb liigi elukeskkonna kaitsmisel jälgida ka peremeesorganismide heaolu.

Nii ebapärlikarp kui lõhelised eelistavad jahedat, kiirevoolulist ja hea läbipaistvusega vett ning varjatud, metsaseid kaldaid. Seetõttu elavad antud liigid peamiselt kiirevoolulistes metsaste kallastega jõgedes ning ojades.

Põhilisteks ohuteguriteks on ebapärlikarbile erinevad jõevee füüsikalis-keemilisi näitajaid (vee läbipaistvus, temperatuur, voolukiirus, veetase ja selle sesoonne kõikumine, heljumisisaldus ja toiteainete sisaldus) halvendavad tegevused või protsessid.

Üheks peamiseks ohuks on jõkke sattuva peenefraktsioonilise ainese hulga suurenemine, kas kuivenduskraavide rajamise/hooldamise või kaldavööndi pinnast lõhkuvate ja erosiooni soodustavate tegevuste (näiteks raietööd või kopratammide rajamine) tulemusena. Mida rohkem peeneteralist heljumit vees leidub, seda halvemad on vee valgustingimused, väheneb läbipaistvus ning karbid võivad ajapikku setetega mattuda. Lisaks lühendab maaparanduskraavide rajamine ja jõe kanaliseerimine suurvee perioodi kestvust (kuid läbivoolava vee hulk suureneb) ja pikendab suvise madalvee perioodi aega. Antud faktorid mõjuvad negatiivselt ebapärlikarbi erinevatele arengujärkudele, näiteks uhutakse äärmuslike suurvete tulemusena täiskasvanud karpe nende mikroelupaigast ebasoodsatele aladele. Põhjasetete kuhjumine pikal madalvee perioodil on aga üheks olulisemaks noorte karpide hukkumise ja madala ellujäämise põhjuseks.

Erinevate paisrajatiste, sealhulgas ka koprapaisude suur hulk jõel halvendab samuti ebapärlikarbi elutingimusi, kuna paisude taha koguneb sete ning aeglustunud veevool tõstab veetemperatuuri, eriti suveperioodil. Selle tulemusena toimub elupaiga eutrofeerumine ja vee hapnikusisalduse vähenemine. Lisaks on paisrajatised rändetõkkeks lõhelistele, takistades sigimisrändel olevatel kaladel kudemispaikadeni jõudmist ja lõheliste noorjärkudel merre tagasi laskumist.

Ka elupaigajõe valgalal toimuvad protsessid võivad tugevalt mõjutada jõe veekvaliteeti. Liigne või ebakorrektne väetiste kasutamine jõge ümbritsevatel põllumaadel soodustab toiteainete juurdevoolu suurenemist, selle tulemusena intensiivistub veekogus vetikate kasv, orgaanilise sette lisandumine, väheneb vee läbipaistvus ja hapnikusisaldus. Lisaks on ebapärlikarp tundlik ka valgalal kasutatavate taime- ja putukamürkide suhtes ning nende suur kogus jõevees võib lõpuks samuti liigi populatsiooni vähenemiseni viia.