Info kalastuskaardi omanikule

Prindi

Väljastatud kalastuskaardi kehtivust saab kontrollida www.pilet.ee keskkonnas. Samuti saab kalastuskaardi kehtivuse kohta küsida infot Keskkonnaametist.

Püügiõigust tõendavaks dokumendiks on isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne.). Kalastuskaart kehtib vaid selle omaniku käes, seda ei saa edasi volitada.

Seisevpüünised (võrgud, õngejadad) peavad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga ning jäävabas vees muudes väljaulatuvates tippudes punaste või oranžide poidega läbimõõduga vähemalt 15 cm.

Seisevpüünistel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.

Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20×30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt 1 meeter. Erandina võib kalapüügil kuni 1 meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m.

Vastavalt lippude arvule vardal tuleb varda külge lippude kohale kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Juhul kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist.

Vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga.

Püügivahendi märgistuseks (poile kirjutatav number) on kalastuskaardi omaniku isikukood.

Keelatud on nakkevõrguga sulgeda üle 1/3 veekogust, väina, lahe või vooluveekogul olevate saarte (madalike) vahelise vooluosa laiusest, jättes vabaks ristlõike sügavaima osa, välja arvatud Võrtsjärvel.

Püügivahendi märgistuseks (tähistuslippude nr) on kalastuskaardi omaniku isikukood.