Keskkonnamõju hindamine

Prindi

Igasugune inimtegevus mõjutab keskkonda, osade tegevustega kaasnev mõju võib seejuures olla oluline. Üks võimalusi ennetada negatiivseid tagajärgi, on enne tegevuse elluviimist hinnata selle mõju.

Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, et nii nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuse tagajärgi. Eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi, teha ettepanekuid sobivaima lahendusvariandi leidmiseks ning võimaldada mõju hindamise tulemusi kasutada lõppotsuste tegemisel.

Keskkonda tuleb mõista laiemas tähenduses - lisaks looduskeskkonnale hinnatakse tegevuse mõju ka inimeste tervisele ja heaolule, samuti kultuuripärandile ja varale. Keskkonnamõju hindamise protsess on avalik, kõikidel isikutel on võimalik selles osaleda (tutvuda materjalidega, esitada ettepanekuid ja märkusi).

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi, kui tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju; hindamise algatamine on teatud juhtudel õigusaktidega nõutud, kuid paljudel juhtudel on tegemist kaalutlusotsusega.

Foto: Toomas Kalda

Keskkonnamõju hindamised jagunevad kaheks:

  1. keskkonnamõju hindamine ehk KMH, mis saab üldjuhul alguse tegevusloa taotlusest ning mille tulemus on ka hiljem tegevusloaga seostatav;
  2. keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH, mis viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringute, arengukavade, strateegiate jt) koostamisel.

Kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb KMH või KSH käigus läbi viia nn Natura-hindamine.

KMH ja KSH õiguslikud alused ning korra sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Planeeringute koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid, nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

01.07.2015 jõustusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatused ning uus planeerimisseadus. Nendega mh kaotati KMH ja KSH järelevalvaja roll. Edaspidi otsustaja (taotletava tegevusloa andja) otsustab mõju hindamise algatamise vajalikkuse üle, viib läbi kogu mõju hindamise menetluse (nt korraldab programmi ja aruande avalikustamise) ning kontrollib programmi ja aruande vastavust nõuetele, selleks eelnevalt konsulteerides asjaomaste asutustega.

Keskkonnaamet täidab KMH käigus nii otsustaja kui ka asjaomase asutuse ülesandeid. Keskkonnaamet on otsustaja mõne nn keskkonnaloa (nt jäätmeluba, maavara kaevandamise luba vms) taotluse menetlemise korral. Kui otsustajaks on mõni teine asutus (nt kohalik omavalitsus ehitusloa taotluse menetlemisel), siis Keskkonnaamet asjaomase asutusena annab KMH käigus seisukohti ja kooskõlastusi (eelhinnangu eelnõule, samuti KMH programmile ja aruandele), millega saab otsustaja arvestada.

Keskkonnaamet annab KSH käigus seisukohti eelhinnangu eelnõule ja KSH väljatöötamise kavatsustele (planeeringute KSH-d) ning kooskõlastusi planeeringule ja KSH aruandele.

Enne 01.07.2015 algatatud KMH-de ja KSH-de osas täidab Keskkonnaamet endiselt ka KMH/KSH järelevalvaja kohustusi, kontrollides kõikide KMH-de/KSH-de menetluse korrektsust ning hinnates programmi ja aruande vastavust õigusaktide nõuetele ja sisulist piisavust.

Õigusaktid:

Materjalid: