Planeeringute kooskõlastamine

Prindi

01.07.2015 jõustus uus planeerimisseadus, mis sätestab planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele.

Seaduses sätestatud juhul tuleb planeering kooskõlastada riigiasutustega, sh Keskkonnaametiga.

Planeeringu kooskõlastamiseks esitamisel tuleb arvestada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikega 1, mille kohaselt enne 01.07.2015 algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

Enne 01.07.2015 algatatud planeeringute kooskõlastamine Keskkonnaametiga:

Kui planeeringu koostamine on algatatud enne 01.07.2015, on planeeringu kooskõlastamise aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 kohaselt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17. Planeerimisseaduse § 17 sätestab juhud, mil planeering kooskõlastatakse asjaomaste riigiasutustega, sh Keskkonnaametiga.

Keskkonnaametiga on kohustuslik kooskõlastada:

  • üldplaneering;
  • detailplaneeringu kooskõlastamine Keskkonnaametiga on vajalik järgnevatel juhtudel: planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht.

Lisaks võimaldab planeerimisseaduse § 17 lõige 3 vajadusel planeeringu kooskõlastada ka teiste riigiasutustega (sh Keskkonnaametiga). Teiste asutustega kooskõlastamise vajaduse määrab:

  • maakonnaplaneeringule - Rahandusministeerium (varem Siseministeerium);
  • üldplaneeringule või üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule või detailplaneeringule, mis koostatakse maa-alale, mille kohta puudub kehtestatud üldplaneering - maavanem;
  • kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule - kohalik omavalitsus.

Planeeringu kooskõlastamise nõue tuleneb ka looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punktist 5, mille kohaselt kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta kehtestada detail- ja üldplaneeringut.

Muudel juhtudel seadus ei nõua planeeringute kooskõlastamist Keskkonnaametiga, mistõttu Keskkonnaametil puudub ka volitus kooskõlastust kui sellist väljastada. Keskkonnaministri 20.05.2014 määruse nr 13 "Keskkonnaameti põhimäärus" § 5 lõike 2 punkti 2 kohaselt annab Keskkonnaamet seisukoha planeeringutele ja projektidele seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Keskkonnaamet ei saa kooskõlastada aspekte, mis väljuvad ameti volituspiiridest. Seetõttu planeeringu kooskõlastamiseks saatmisel alati veenduda, et planeering tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ning kooskõlastamistaotluses igakordselt selgitada, mis seaduslikul alusel ja mis põhjusel on planeering kooskõlastamiseks saadetud.

Alates 01.07.2015 algatatud planeeringute kooskõlastamine Keskkonnaametiga:

Alates 01.07.2015 algatatud planeeringute korral on planeeringu kooskõlastamise aluseks 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadus ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused".

Planeerimisseaduse ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punkti 2 kohaselt tuleb planeering (ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne) kooskõlastada Keskkonnaametiga, kui:

  • planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, v.a juhul, kui planeering tuleb kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga;
  • planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd;
  • planeeringualal asub ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse.

Lisaks sellele Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 2 lõike 3 kohaselt teeb põhjendatud juhul planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu ka eelnevalt nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Sellisel juhul tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal koostöö tegemist ja planeeringute kooskõlastamist põhjendada, sh selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust ning kuulumist vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda. Planeeringu kooskõlastamiseks esitajal tuleb üheselt mõistetavalt ja põhjendatult välja tuua, mis probleemide ning küsimuste lahendamiseks on koostöö ja kooskõlastamine vajalik ning miks just nende asutustega.

Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju - see tähendab, et planeeringu koostamisel tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Endiselt kehtib looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punkt 5, mille kohaselt kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjektis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta kehtestada detail- ja üldplaneeringut.

Planeeringu kooskõlastamiseks esitamine:

Keskkonnaametile tuleb planeeringu kooskõlastamiseks esitada:

  • vabas vormis koostatud taotlus;
  • planeering;
  • KSH aruande eelnõu (kui tehakse KSH);
  • vajadusel muud asjakohased materjalid

Taotluses peab olema ära toodud, mis õiguslikul alusel planeeringu kooskõlastust taotletakse.

Keskkonnaamet vaatab materjalid läbi ja otsustab kooskõlastamise üle hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui vastust ei ole võimalik anda tähtaja jooksul, teavitab amet sellest, sh selgitades hilinemise põhjust ning nimetab uue vastamistähtaja. Puuduvast või täpsustamist vajavast infost teavitatakse taotlejat esimesel võimalusel.

Keskkonnaamet analüüsib planeeringu kooskõlastamisel oma pädevuse piires planeeringulahenduse ja KSH aruande vastavust õigusaktide nõuetele, samuti KSH aruande sisulist piisavust (kui planeeringu koostamisel tuleb teha KSH). Lisaks sellele Keskkonnaamet vajadusel hindab, kas on kaalutud KSH algatamise vajalikkust vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

Õigusaktid:

Lisainfo: