Mis on kiirgusohutushinnang?

Prindi

Kiirgusohutushinnang on ülevaade kiirgustegevuse nendest aspektidest, mis puudutavad inimese kaitset ja kiirgusallika ohutust. Kiirgusohutushinnangu koostab kiirgustegevusloa taotleja.

Kiirgusohutushinnang sisaldab:

  1. kiirgusallika ohutu kasutamise analüüsi kiirgustegevuse kõikidel etappidel alates allika paigaldamisest kuni selle kasutamise lõpetamiseni;
  2. oodatava doosi suurust kiirgusallika normaalsetes töötingimustes ning;
  3. potentsiaalse kiirituse hinnangut ja potentsiaalse kiiritusdoosi suurust.

Lisainfo

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) käsitleb kiirguskaitsena inimeste kaitsmist ioniseeriva kiirgusega kiiritamise eest ning ohutusena kiirgusallikatega seotud kõikvõimalikke toiminguid nagu vastavus rahvusvahelistele standarditele (ISO, IEC); paigutus ruumis; ohutuse kontrollimehhanismid jne.

Kiirgustegevus algab kiirgusallika soetamisega ja lõpeb selle ohutustamisega. Kiirgusohutushinnangu põhieesmärk on näidata, millisel määral tegevus kiirgusallikaga (vedu, hoidmine, paigaldamine, hooldamine, kasutamine, kvaliteedi kontrollimine, ladustamine) ning selle korraldus vastab kiirgusohutuse põhistandarditele ja kehtivale seadusandlusele. Hinnang hõlmab kiirgusallika ehituse, kasutusjuhendite, tööprotseduuride ja ohutussüsteemide ning tegevuse korralduslike meetmete vastavuse süstemaatilist hindamist töötajate ja elanike (meditsiinikiirituse puhul ka patsiendikiirituse) kiirgusohutuse nõuetele normaalsetes töötingimustes ja avariiolukordades.

Kiirguskaitse ja kiirgusohutuse tagamise eest vastutab kiirgustegevusloa taotleja/omaja. Kiirgusohutushinnang esitatakse kiirgustegevusloa taotlemisel ja hinnangu koostamise korraldab kiirgustegevusloa taotleja/omaja. Hindamisel tuleb lähtuda kiirgustegevusloa taotleja/omaja poolt sätestatud kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemist. Kiirgusohutushinnang vajab ülevaatamist, kui kiirgustegevusloaga määratud kiirgustegevus on oluliselt muutunud ning vajadusel tuleb teha vastavad parandused.

Ühe komponendina peab kiirgusohutushinnang kindlasti sisaldama isiku või inimeste rühma poolt kiirgustegevuse käigus eeldatavasti saadavate dooside hinnangut (oodatav doos, mille all tuleb mõista arvatavat/ennustatavat doosi suurust). On selge, et saadavad doosid erinevad näiteks hambaröntgenseadme ja teleteraapiaseadme kasutamisel, mistõttu erineb ka vastavate kiirgusohutushinnangute detailsus.

Kiiritust, mille saamine ei ole kindel, kuid mille esinemise tõenäosust saab eelnevalt hinnata, nimetatakse potentsiaalseks kiirituseks. Potentsiaalse kiiritusena võib käsitleda avariikiiritust, mida võib saada seadme rikke, inimvea või mõlema kombinatsiooni tõttu. Potentsiaalse kiirituse hindamise puhul ei ole võimalik ette ennustada täpseid detaile ja toimumisaega. Et hinnata potentsiaalset kiiritust, tuleb

  • hinnata võimalikke riske;
  • hinnata ennetavaid kaitsemeetmeid ja nende adekvaatsust;
  • koostada ohuolukorrale reageerimisplaan, mis annab toimimisjuhiseid ohu korral ja avarii tagajärgede leevendamiseks.

Ennetavad kaitsemeetmed on võtted ja vahendid, mis on võetud tarvitusele avariisündmuste tekketõenäosuse vähendamiseks ning tegevuse ohutuse tagamiseks.

Kiirgusohutushinnangu tegemiseks on soovitatav kasutada IAEA dokumenti „Ohutuse hindamise kavad kiirgusallikate kasutamise lubamiseks ja nende üle järelvalve teostamiseks“ (Safety assessment plans for authorization and inspection of radiation sources, IAEA-TECDOC-1113, IAEA, Vienna, 1999).

Nõutavad andmed kiirgusohutushinnangu jaoks:
I. TEAVE OMANIKU KOHTA
II. KIIRGUSALLIKA OHUTUS
1. Kiirgusallika ehitus ja tegevuse kirjeldus, vastavus standarditele jne
2. Rajatise konstruktsioon
3. Ohutuse kontrollisüsteemid
4. Hoiatussüsteemid
5. Ohutustoimingud (juhtkond)
6. Ohutustoimingud (kiirgusohutuse spetsialist)
7. Uuringud ja kvaliteeditagamine

III. TÖÖTAJA KIIRGUSKAITSE
1. Tööalade klassifitseerimine
2. Kohalikud eeskirjad ja järelevalve
3. Seire

IV. ELANIKKONNA KIIRGUSKAITSE
1. Külastajate kontrollimine
2. Kiirgusallikad
3. Radioaktiivsed jäätmed ja heitmed
4. Elanikukiirituse seire

V. AVARIIVALMIDUS
1. Hädaolukorra plaan
2. Väljaõpe ja õppused

MEDITSIINIKIIRITUS (kui on asjakohane)
1.Vastutused
2. Õigustamine
3. Kaitse optimeerimine
4. Kalibreerimine, meditsiiniline dosimeetria ja kvaliteeditagamine
5. Doosipiirangud
6. Avariilise meditsiinikiirituse uuringud