Abitute loomade abistamise arengukava

Prindi

Keskkonnaameti peadirektori 09.02.2015 käskkirjaga nr 1-4.1/15/101 on kinnitatud Abitute loomade abistamise arengukava, mida loe SIIT.

Vigastatud või abitus olukorras loomade/lindude rehabilitatsioon

Prindi

Lindudel ja metsloomadel on kõige parem olla oma loomulikus keskkonnas ja ilma olulise põhjuseta ei tohi nende ellu sekkuda. Juhul kui näete üksikut looma/lindu, siis pidage meeles reeglit number üks: terve loom ega üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta. Abitu olukorrana ei saa enamasti käsitleda seda, kui loom/lind on üksi – seda ka siis, kui tegu on pojaga. Looma/lindu ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta). Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on vanemad, kes neid toidavad-kaitsevad. Lisaks võivad paljud linnupojad (rästad, kuldnokad, kakud) olla sellises eas, et pesast lahkumise aeg on käes - nad ei pruugi lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele ja rohu sisse ja otsivad lisaks vanematelt saadavale toidupalukesele ka ise toitu ning elavad oma tavalist linnuelu.

Lähemalt metsloomadest linnas

Hüljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud. Linnupoeg ei ole hüljatud, kui ta on elav ja püüab põgeneda, ta silmad on niisked ja täiesti avatud, ta teeb kinnipüütult kõva kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kõhupool on sagedasest toitumisest prunnakas.

Täpsemalt veelindudest, luikedest, pääsukestest, piiritajatest, kajakapoegadest

Kuidas igaüks ise aidata saab?

Metsloomade ellu sekkumine peab igaljuhul olema väga läbimõeldud. Enne kui looma abistama asute, tuleb mõelda, ega sekkumine loomale rohkem kahju ei tee.

Kui metsloom on nähtavalt ohtlikus kohas (nt linnupoeg keset autoteed), leidke võimalus ta lähimasse ohutusse paika viia. Kui linnupoeg on pesast välja kukkunud, kuid pole vigastatud ja pesa on alles, siis asetada ta ettevaatlikult pessa tagasi ning hoida kätt või mõnda muud riideeset mõni minut pesaavause ees. Pimedas kohanevad linnupojad ning ei hakka taas kohe pesast välja ronima. Juhul kui pesast väljakukkunud linnupoja läheduses on mitmeid sama liigi pesi, siis ei ole oluline, kas linnupoeg tagasipanekul satub oma esialgsesse pessa, sest üldjuhul vanemad võtavad omaks ka võõra poja. Võimaluse korral võiks panna linnupoja sellisesse pessa, kus isendeid kõige vähem. Ka allakukkunud pesa on sageli võimalik vähese vaevaga taastada. Võib valmistada puitmaterjalist sobiva kasti ning paigutada see endise pesakoha lähedusse või endisele kohale. Kasti asetada ka endine pesamaterjal. Puitmaterjali ja/või ehitusvõimaluse puudumisel võib pesa taastamiseks kasutada ka muid vahendeid nt korv, kauss, pott jne. Materjali valikul arvestada, et uus pesaümbris niiskusega ei laguneks, seega pappkast jmt vahendid pole sobilikud.

Liikumatut metslooma nähes vaadake, ega tema liikumist ei takista mõni ese (heinapallinöör, plastikpudel vmt). Kui loom on kinni jäänud, aidake tal vabaneda. Seda tehes peab kindlasti mõtlema enda ohutuse peale. Loomad võivad küünistada ja hammustada, linnud lüüa noka või tiibadega, röövlindude puhul tuleb kindlasti hoiduda küüniste eest. Hea oleks kui looma/lindu aidates kasutataks kindaid ja pärast aitamist peetakse silmas üldist hügieeni (kätepesu).

Kui näete ilmselgelt abitus, sekkumist vajavas seisundis metslooma või -lindu, siis helistage valvetelefonile 1313, kust edastatakse teade vajadusel ka Keskkonnaametile.

Teel hukkunud loomad