Luiged

Prindi

Terved linnud ei külmu kinni. Nad on liikumatult kohal, et hoida kokku energiat. Lume- ja jäätükkidega loopimine pole mõttekas: tavaliselt ei lase nad sellest end häirida või veelgi hullem - võite lindu tõsiselt vigastada. Päästjate eest ära lendav luik naaseb varsti. Laske neil olla, hoidke silm peal ja helistage siis, kui tõesti häda käes: on näha, et lind rapleb tiibadega ja ei saa mujale liikuda (seda juhtub haruharva).

Lindudel pole külm tänu nende paksule, tihedale ja vettpidavale sulgkattele (võrdluseks inimestel sulejope). Lindude jalad ei külmeta.

Eestisse talvituma jäänud ega rändel olevad veelinnud (luiged, pardid) ei vaja toitmist ega päästmist. Väikestele veekogudele peatuma jäänud luiki ja teisi veelinde ei tohi veekogu jäätumise tõttu toitma hakata. Sügiseti rändab luiki palju, mõned jäävad üksikult, mõned mitmekesi põldudele, väikestele veekogudele või mujale. Sellised rändepausid kestavad mõnest päevast mõne nädalani, suured linnud puhkavad ja ootavad rändelennuks sobivat ilma. Ärge hakake neid toitma - nad puhkavad ja lähevad oma teed.

Kui looduslikud tingimused muutuvad ebasobivaks, siis liiguvad loomad sobivasse kohta. Lisasöötmise tõttu ei liigu nad kuhugi ja jäävad sõltuvaks inimeste toitmisest, mis ei pruugi olla piisavalt regulaarne ja kindlasti mitte piisavalt tervislik (sai ei ole linnutoit), niiet linnud muutuvad nõrgaks ja võivad saada saagiks hulkuvatele koertele või ka rebastele.

Kui luiged vajavad päästmist, siis helistage keskkonnainspektsiooni numbril 1313. Ärge minge ise linde päästma, jää on liiga nõrk! Aidata tuleks siis, kui on näha, et luik on nõrkenud, st ei tõsta pead, ei lähe eest ära või püüab minna, aga ei saa (on kinni külmunud). NB! Luiged magavad pea tiiva all ja jalad sulgede vahele üles keritud.

Foto: Marko Liiva