Metsloomad linnas

Prindi

Metsloom pole lemmikloom, seepärast tuleb temaga ka ettevaatlikult käituda. Linnas liikuvast loomast suurest loomast (põdrad, hirved, metskitsed, -sead, karud jne) anna teada Keskkonnainspektsiooni valvenumbril 1313. Väikeste loomade kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on abitud (nt kuskile jalgupidi kinni jäänud vms).

  • Väldi kokkupuudet loomadega – nad võivad olla haiged, loomadel-lindudel, võib sageli sulgede-karvade vahel kaasas olla parasiite nagu kirbud ja puugid jne. Samuti võivad nad olla agressiivsed ja rünnata.
  • Väldi otsest silmavaadet kõikide loomade ja lindudega. Nad võivad võtta seda algava agressiooni märgina.
  • Metslooma kodus kasvatamine pole seadustega lubatud. Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi ning muutuda ohtlikuks nii inimestele, koduloomadele kui ka teistele looduses vabalt elavatele metsloomadele.

Põdrad

Sagedamini satuvad linna põdrapullid jooksuajal (sügisel oktoobris-novembris) või aastased mullikad kevadel (aprill-mai). Tugevamad ja agressiivsemad on põdrapullid.

  • Looma nähes helistage keskkonnainspektsiooni numbril 1313
  • Käituge loomaga võimalikult rahulikult ja andke talle ruumi, sest ta vajab taganemis- või lahkumisteed. Suunake inimesed tema teelt, ärge üritage suunata looma sobivas suunas. Sellega võib vältida tema agressiivseks muutumist ning enese ja kõrvalseisja elu ohtu seadmist.
  • Ära jää kunagi põdralehma ja põdravasikate vahele. Suures linnas on sellise võimaluse tekkimise võimalus kaduvväike, kuid see on kõige ohtlikum võimalikest tekkida võivatest situatsioonidest. Põdravasika kaeblik möögimine tekitab põdral refleksi rünnata ükskõik keda. Juhul, kui tuleb tegemist teha põdravasikaga, tuleks tal võimalusel takistada häält tegemast. Sellega vähendad emapõdra poolsete rünnakute võimalust.