Looma- ja linnukahjude ennetamine

Prindi

VARA KAITSE JA KAHJUSTUSE VÄLTIMISE SOOVITUSLIKUD NÕUDED

Tutvu loomade tekitatud kahjustuse ennetamise juhendiga.

Suurkiskjate poolt kariloomade kahjustuse vältimiseks rakendatavad abinõud on:

  • kariloomade ajamine ööseks väiksemasse kiskjatõrjeaiaga ümbritsetud aedikusse;
  • kariloomade valve spetsiaalselt selleks kohandatud tõugu karjavalvekoerte (vähemalt 2 karjamaarühma kohta) abil kogu karjamaal viibimise ajal;
  • kiskjatõrjeaed, milleks loetakse vähemalt 5-traadilist ja vähemalt 4500 V pingega elektrikarjust, mille alumine traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ning ülemine elektritraat või -lint maapinnast vähemalt 1,2 m kõrgusel. Samuti loetakse kiskjatõrjeaiaks eraldiasetseva ülemise elektritraadi või –lindiga võrkaeda, mille võrgu alumine serv toetub täies ulatuses maapinnale, võrgu kõrgus on vähemalt 1 m, võrgust väljaspool asetseb elektrikarjuse traat maapinnast kuni 20 cm kõrgusel ja võrgu kohal elektritraat kõrgusega maapinnast 1,2 m.

Hall- ja viigerhülge poolt kalapüüniste kahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud on :

  • kalapüüniste püügikoha vahetamine peale kahjustuse ilmnemist;
  • hülgekindlate kalapüüniste kasutamine;
  • hülgepeletite (elektroonsed, helilised) kasutamine.

Rändlindude poolt põllumajanduskultuuri kahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud on:

  • visuaalsete või heliliste peletusvahendite (peeglid, tuulerattad, lehvivad lindid, õhupallid, helitekitajad) kasutamine põllumaadel tihedusega vähemalt 4 peletusvahendit 1 ha kohta;
  • rändlindude regulaarne peletamine inimese poolt.

Pruunkaru tekitatud mesitaru ja viljapuuistanduse kahjustuse korral loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuded täidetuks, kui mesitaru asus asustatud hoonele lähemal kui 100 meetrit või kui mesila on ümbritsetud § 9 (2) vastava kiskjatõrjeaiaga.

Kalakasvatusele kotka tekitatud kahju vältimise abinõud on
:

  • kuni 0,1 ha kalatiikide katmine võrguga.

 

Looma/Lindude tekitatud kahju hüvitamine

Prindi

Kahju hüvitamiseks tuleb pärast kahjustuse avastamist viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, kui:

  • põllumajandus- või lemmikloom on surmatud või vigastatud;
  • on kahjustatud mesitaru või silopalli;
  • on kahjustatud lõks- või nakkepüünist;
  • on alust arvata, et euroopa naarits on tekitanud kahju kalakasvatusele;
  • rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad;
  • jooksval aastal on esmakordselt tuvastatud kalakasvatuses meri- või kalakotka toitumine.

Kahjustuse hindamise jaoks tuleb sündmuskoht hoida võimalikult puutumatuna ning kahjustatud objekte ei tohi sündmuspaigalt liigutada, välja arvatud järgmistel juhtudel, kui:

  • on tegemist kalapüünisega;
  • põllumajandus- või lemmiklooma on vaja ravida või loom hukata;
  • toiming on vajalik mesilaspere hukkumise vältimiseks.

Keskkonnaamet hindab kahjustuse viie tööpäeva jooksul teavitamisest ning esitab pärast hindamisakti koopia kahjusaajale kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud kalakasvatusele kotka tekitatud kahjustuse korral. Seejärel tuleb esitada Keskkonnaametile määruses nõutud tähtajaks kirjalik või digitaalselt allkirjastatud avaldus:

  • taotluse vorm rändel olevate hanede, laglede ja sookurgede tekitatud kahju puhul,
  • taotluse vorm hallhüljeste, viigerhüljeste, pruunkarude, huntide, ilveste, euroopa naaritsate, merikotkaste ja kalakotkaste tekitatud kahju puhul.

Kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest teeb Keskkonnaamet otsuse, kas ja kui suures ulatuses hüvitatakse kahju.

Õigusaktid: