Õhusaasteloa taotlus

Prindi

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 lg 1 ja lg 3 koostoimes atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 91 lg 1 ja lg 2 esitab loa taotleja Keskkonnaametile õhusaasteloa saamiseks vajalikud dokumendid.

Õhusaasteloa taotluse ja loa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid“.

Loa taotlejal tuleb esitada heiteallika asukohajärgse Keskkonnaameti regioonile võimaluse korral elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna:
1) vormikohane õhusaasteloa taotlus,
2) heiteallika(te)st välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt).

Siit saad alla laadida saasteloa taotluse vormi ja LHK projekti tabelite vormi.

Juhised vormide täitmiseks on leitavad juhendmaterjalide alt.

Õhusaasteloa taotluse koostamisel tuleb tähele panna, et õhusaasteloa taotluse ja loa lahutamatu osa on LHK projekt. LHK projekt koosneb 15 erinevast osast ja see koostatakse, lähtudes käitise tegevusest ja tehnoloogiast ning käitise poolt põhjustatud välisõhu saastamisest. LHK projekt ja selle alusel antud luba ei pea sisaldama andmeid määruse lisas 2 esitatud tabeleid, kui need ei ole käitise suhtes asjakohased. Vajadusel märgitakse LHK projektis ärisaladust sisaldavad projektiosad. Need esitatakse eraldiseisvana.

Õhusaasteloa taotlusesse tuleb märkida kõik need saasteained, mille heitkogus on aastas vähemalt 1kg (AÕKSi § 91 lg 1 p 3).

Õhusaasteloa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse ja dokumentide saamisest arvates. Kui Keskkonnaamet määrab taotlejale tähtaja õhusaasteloa taotluse materjalides puuduste kõrvaldamiseks või taotluse materjalide kohta täpsustavate andmete esitamiseks, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või täpsustavate andmete esitamise aja võrra.

Enne 01.01.2017. a kehtinud vormidel välja antud saasteload jäävad kehtima ja need ajakohastatakse loa muutmise vajadusel. Seni, kuni kõik need saasteload ei ole uuendatud, on neid võimalik vaadata Keskkonnaameti e-teenuste portaali avalikus vaates vanal vormil lisatud manuses ja uuel vormil interaktiivselt.


Saasteaine heitkogustest, õhukvaliteedi piirväärtustest ja nende määramisest

Saasteaine lubatud heitkogus määratakse selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 106 lg 2).

Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada (AÕKS § 10 lg 1).

Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2).

Ettevõtte tegevus ei tohi põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi, vastasel juhul märgitakse loale selline heitkogus, millega on tagatud piirväärtuste järgimine.

Saasteainete heidete määramiseks kasutatakse keskkonnaministri määrustega kinnitatud metoodikaid:
1. Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 24.11.2016.a. määrus nr 59.
2. Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 02.12.2016. a. määrus nr 61.
3. Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 66.           

4. Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86.

Kui saasteaine heite määramiseks ei ole määramismeetodit AÕKSiga kehtestatud, võib saasteaine heite määramiseks kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid, standardeid, kasutatava tehnoloogiaseadme tootjariigi väljatöötatud arvutusmetoodikaid või muid metoodikaid, mis on mõeldud selle heiteallika jaoks.

Tegevuse korral, millele ei ole kehtestatud saasteainete heidete määramise metoodikat, tuleb loa menetlemise käigus kasutusele võetava arvutusmetoodika sobivust eelnevalt hinnata. Juhul, kui metoodika sobivus on saanud Keskkonnaameti heakskiidu, saab loamenetlusega edasi minna.