Uudised

Prindi
22. märts 2017

Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine

Kalendrisündmus

Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 11. novembri 2016. a käskkirjaga nr 1121 on algatatud määruse „Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.

Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ajavahemikus 27. märts – kuni 10. aprill 2017 Keskkonnaameti Jõhvi kontoris (Pargi 15, Jõhvi), Vaivara vallavalitsuses (Pargi 2, Sinimäe) ja Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.  

Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline.

Parandusettepanekud ja vastuväited Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti Põhja regioonile (triin dot amos at keskkonnaamet dot ee või Pargi 15, 41537 Jõhvi) hiljemalt 10. aprilliks 2017.

Eelnõu avalik arutelu toimub 20. aprillil kell 14 Vaivara vallavalitsuses (Pargi 2, Sinimäe).

Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt jaanuaris 2018. aastal ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti märtsis 2018. aastal.

Materjalid tutvumiseks:

Määrus

Seletuskiri

Lisainfo: Triin Amos, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist, 733 4163, triin dot amos at keskkonnaamet dot ee

Foto: Iti Jürjendal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22. märts 2017

Lääne-Eesti biosfääri programmiala 27. sünnipäev

Kalendrisündmus

Keskkonnaamet ja Hiidlaste Koostöökogu kutsuvad tähistama Lääne-Eesti biosfääri programmiala 27. sünnipäeva biosfääripäevaga Hiiumaal.

Biosfääripäev algab seminariga 27. märtsil algusega kell 12.00 Wabriku koosolekuruumis, aadressil Vabaduse 15, Kärdla. Seejärel toimub projekte tutvustav ekskursioon Kärdlas.

Loe täpsemalt biosfääripäeva päevakavast.

Palume kindlasti registreeruda Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialistile Lia Rosenbergile e-posti aadressil lia dot rosenberg at keskkonnaamet dot ee või telefonil 5690 6205.

 

16. märts 2017

Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine

Kalendrisündmus

Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 13. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 195 on algatatud määruse „Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.

Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardiga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ajavahemikus 20. märts 2017 – 10. aprill 2017 Keskkonnaameti Harju kontoris, Harku Vallavalitsuses ja Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.

Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume aktiivselt osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline.

Parandusettepanekud ja vastuväited Vääna maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile (Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn või elina dot einaru at keskkonnaamet dot ee) hiljemalt 10. aprilliks 2017.

Eelnõu avalik arutelu toimub 27. aprillil 2017 kell 16 Vääna Külakojas (Külakoja tee 2, Vääna).

Kui nimetatud tähtajaks ei ole määruse eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Peale avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt veebruaris 2018. aastal ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti aprillis 2018. aastal.

Materjalid tutvumiseks:

Kaitse-eeskirja eelnõu

Seletuskiri

Vääna hoiuala kaart

Vääna maastikukaitseala kaart

Lisainfo: Elina Einaru, Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist, elina dot einaru at keskkonnaamet dot ee, 674 4807
 

 

10. märts 2017

Kultuuripärandi koolitus rahvusparkidele Saaremaal

Kalendrisündmus

18. märtsil algusega kell 12 toimub Keskkonnaameti Kuressaare kontoris kultuuripärandi koolitus rahvusparkidele, kus Kadi Pajupuu kõneleb tootearendusest.

Lisainfo: Krista Kallavus, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist, krista dot kallavus at keskkonnaamet dot ee

08. märts 2017

Konverents „Haanjamaa pärandmaastikud jutustavad“

Kalendrisündmus

Keskkonnaamet korraldab koostöös kohaliku kogukonnaga 13.-14. aprillil Võrus konverentsi „Haanjamaa pärandmaastikud jutustavad“.

Esimesel päeval toimub Võru Kultuurimajas Kannel konverents, sellele järgneb lõkkeõhtu Vaskna järve ääres. Teisel päeval toimub bussiekskursioon, kus tutvutakse Haanjamaa pärandmaastikega ning külastatakse kohalikke ettevõtjaid.

Konverentsile oodatakse osalema kohalikke elanikke, ettevõtjaid, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajaid ja kõiki huvilisi.

Haanjamaa inimestel on säilinud palju pärandialaseid teadmisi ja oskusi, kuid neid ei osata sageli märgata ega väärtustada. Konverents pakub võimalust õppida vaatama maastiku sisse ja näha seal Haanjamaa piirkonna lugu läbi aegade hämaruse. Konverentsil antakse ülevaade Haanjamaa kuplitel aastasadade jooksul looduse ja inimese koosmõjus kujunenud ainulaadse mosaiikse pärandmaastiku tekkimisest ja muutumisest ajas: millised tegurid on siinkandis maastikku kujundanud, milliseid aegu need paigad on läbi elanud kuidas toimetasid siin sama koha peal meie eelkäijad.

Vaata ka konverentsi päevakava ja loe täpsemat infot konverentsi kodulehelt http://haanjamaaparandmaastikudjutustavad.anyweb.ee/.

Olete oodatud osalema! Konverents on tasuta, selle läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, toitlustamise eest tuleb ise tasuda.

Registreeruda saab kuni 10. aprillini.

Lisainfo: Pille Saarnits, Keskkonnaameti Lõuna regiooni kultuuripärandi spetsialist,  5233 848, pille dot saarnits at keskkonnaamet dot ee
 

06. märts 2017

Lahemaa pärandmetsaseminar „ Pärandmetsad ja metsamajandus“.

Kalendrisündmus

Lahemaa rahvuspargi kohalik kogukond ja Keskkonnaamet korraldavad koostöös Eesti Hobumajanduse Liiduga 17. märtsil Kolgakülas seminari metsapärandist ja selle kaitsest - metsade väärtustest, hobutööst metsas, kodumetsadest ja säästlikust metsamajandusest.

Lahemaa pärandmetsaseminari päevakava:

Reede, 17. märts

9.30-12.00 Praktiline osa – metsatöö hobustega, kommenteerib Tom Meurling

9.00-9.30 Kogunemine Kolgaküla rahvamajja
9.30 Ühine sõit metsatööle
9.30-11.30 Metsatöö Aaviku talu eesti raskeveohobustega
11.30.-12.30 Lõunapaus metsas – mulgi puder ja kuum tee, tagasi Kolgaküla rahvamajja

12.30-13.00 kogunemine Kolgaküla rahvamajas, kohv

13.00-16.30 Lahemaa pärandmetsaseminar „Pärandmetsad ja metsamajandus“ Kolgaküla rahvamajas

Modereerib Artur Talvik, Riigikogu maaelukomisjon, Tapurla küla, Lahemaa RP koostöökogu

13.00-13.20 Marti Hääl, Lahemaa rahvuspargi koostöökogu, Tammistu külavanem, Eesti Hobumajanduse Liit, juhatuse liige - Kodumetsade kasutus ja kogukonnakeskne looduskaitse
13.20 - 13.50 Tom Meurling, Rootsi Ardennide Ühing, president - Hobuste roll Põhjamaade metsamajanduses
13.50 - 14.10 Andres Onemar, Keskkonnaamet, peadirektor - Kohaliku kogukonna võimalused kasutada looduskaitseliste piirangutega metsa
14.10 -14.30 Aigar Kallas, Riigimetsa Majandamise Keskus, juhatuse esimees - Kohaliku kogukonna kaasamine riigimetsa majandamisse kaitsealadel
14.30 -15.00 Asko Lõhmus, Tartu Ülikool, looduskaitsebioloogia juhtivteadur - Poollooduslikud metsad
15.00-15.20 Kohvipaus

15.20-16.30 Paneeldiskussioon – Kodumetsade kaitse ja kasutus. Arutleme ühiselt järgnevatel teemadel – mis on meie kodumets ja selle väärtused; kuidas hoida kaitsealadel jätkusuutlikku metsamajandust; hobuse koht metsatööl, meie loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmisel.

Laupäev, 18. märts

Algusega kell 10.00 Aaviku talus jätkub praktiline metsatöö eesti ardenni tõugu hobustega, kus tutvustatakse metsatööriistu, praktilist hobuse kasutust harvendusraiel, metsaraievõtteid (sh kahemehesaag). Orienteeruv lõpp kell 15.00. Kohtade arv on piiratud, kaasa tuleb võtta metsatööriided.

Kutsume kõiki huvilisi aktiivselt kaasa lööma ja ühiselt mõtlema.

Soovijatel palume registreeruda aadressil https://goo.gl/forms/lGMLQu7jkw9wxz1A2.

Üritus on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Oodatud on vabatahtlikud annetused päeva toitlustamise katteks – Kolgaküla rahvamajas asub korjanduskast.

Ootame Teid!

Lugupidamisega
Ennu Tsernjavski, Lahemaa rahvuspargi kogukonna esindaja, Aaviku talu Vanakülas, Eesti Hobusekasvatajate Selts
Marti Hääl, Lahemaa rahvuspargi kogukonna esindaja, Tammistu küla ja Juminda poolsaare selts, Eesti Hobumajanduse Liit
Ave Paulus, Keskkonnaameti Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist, Lahemaa rahvuspargi koostöökogu kultuuripärandi sektsiooni juht, 5332 7893, ave dot paulus at keskkonnaamet dot ee

Aaviku talu hobune ja Ennu Tšernjavski. Foto: Toomas Tuul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

06. märts 2017

Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava koostamise avalikkuse kaasamise koosolek

Kalendrisündmus

Keskkonnaamet annab teada, et on algatanud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava koostamise aastateks 2017–2021.

Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavaga antakse lühike ülevaade ala eesmärgiks olevatest loodusväärtustest, väärtusi mõjutavatest teguritest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi ja elupaiga seisundile. Kavaga määratakse kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks.

Kaitsekorralduskava koostamise raames toimub 6. aprillil 2017 algusega kell 16.00 Jõelähtme Vallavalitsuses avalikkuse kaasamise koosolek, kus tutvustatakse kava eelnõud. Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud.

Parandusettepanekud kava eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile (pohja at keskkonnaamet dot ee või Wiedemanni 13, 72213 Türi) hiljemalt 20.04.2017.

Kaitsekorralduskavaga saab tutvuda siin.
 

05. märts 2017

Eerik Kumari 105-nda sünniaastapäeva tähistamine

Kalendrisündmus

7. märtsil tähistab Keskkonnaamet Kirblas sündinud Eesti tuntuima looduskaitsja ja ornitoloogi Eerik Kumari (1912-1984) 105-ndat sünniaastapäeva.

7. märtsil kell algusega kell 15 toimub infopäev Matsalu rahvuspargis Eerik Kumari 105-nda sünniaastapäeva puhul. Matsalu Looduskaitseala esimene direktor Olav Renno kõneleb Matsalu lahest ja selle ümbruse looduse kujunemisloost. Sõna võtavad ka Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus ja Keskkonnaagentuuri seirespetsialist Olavi Vainu.

Päevakava:
14.45 Kogunemine Kirbla astangul Eerik Kumari mälestuskivi juures
15.00-17.00 Ettekanded Kirbla raamatukogus

Osalemine on tasuta! Infopäeva rahastab SA KIK projektist „Keskkonna- ja looduskaitse alased infopäevad regioonides 2015/2016. aastal“.

Eerik Kumari elust

Oma eluaja jooksul tegeles Eerik Kumar aktiivselt ornitoloogiaga – uuris Eesti linnustiku koosseisu, liikide levikut ja rännet. Eriti põhjalikult uuris ta Matsalu lahe ümbruse ja Edela-Eesti linde. 1953. aastal rajas Kumar Puhtu ornitoloogiajaama ja käivitas seal lindude rände uurimise. Kaks aastat hiljem asutas Lindude Rände Uurimise Balti komisjoni ja oli pikalt selle esimees. Ta oli ka Rahvusvahelise Ornitoloogiakomitee liige ja Soome Ornitoloogiaseltsi ning Briti Ornitoloogiaühingu auliige ja Hispaania Ornitoloogiaseltsi kirjavahetajaliige.

Kumari suurimaks teeneks Eesti linnuteadusele tuleb pidada eestikeelsete linnumäärajate ja käsiraamatute väljaandmist. Kumari eestvõttel asutati 1955. aastal Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oligi Kumari. Kumari eestvõttel valmistati ette ka looduskaitseseadusi ja hakati koostama punast raamatut. Ta oli Baeri muuseumi rajamise mõtte autor ja võitles ajakirja “Eesti Loodus” taaskäivitamise eest. Aastail 1954–1964 oli Kumar Looduseuurijate Seltsi president.

Tema mälestuseks asutati 1989. aastal Kumari-nimeline preemia looduskaitsealase töö tunnustamiseks ja alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Auhind on omistatud muuhulgas näiteks Fred Jüssile, Rein Maranile, Edgar Valterile, Tiit Randlale, Vaike Hangile, Taivo Kastepõllule, Mati Kaalule jne.

Eerik Kumari pühendas kogu oma elu Eesti looduse uurimisele ja selle kaitse korraldamisele. Edukale tööle aitas kaasa tema hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus. Teda mäletatakse kui alati rõõmsat ja heatujulist inimest ning entusiastlikku erudeeritud teadlast. Siinkohal on hea märkida, et tema kohta on öeldud: „Et loodust tunnetada ei tule temale läheneda mitte ainult peaga, vaid ka südamega.“