Uudised

Prindi
23. märts 2017

Lääne-Eesti biosfääri programmiala tähistab 27. sünnipäeva

Pressiteade

Programmiala sünnipäeva tähistatakse 27. märtsil biosfääripäevaga Kärdlas, kus Hiidlaste Koostöökogu jagab inspireerivaid näiteid Hiiumaal ellu viidud projektidest, mis teenivad kogukonna huve ja on tihedalt seotud biosfääri programmiga.

27. märtsil 1990 andis UNESCO MAB-i (Inimene ja biosfäär) programmi büroo välja sertifikaadi, millega tunnustati Lääne-Eesti saarestikku kui osa rahvusvahelisest biosfääri kaitsealade võrgustikust.

„27 aastat tagasi saime UNESCO-lt erakordse tunnustuse meie Lääne-Eesti saarte eripärale, mida otsustasime hakata tähistama biosfääripäevaga. Vahetult enne tänavust sünnipäeva saabus rõõmustav teadaanne Pariisi UNESCO peakontorist – rahvusvaheline biosfääri kaitsealade ekspertnõukogu kiitis Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala viimase 10 aasta aruande heaks ning pikendas meie sertifikaati veel järgmiseks 10 aastaks. UNESCO kiitis meie õnnestunud EuroMABi konverentsi, mida Eestil oli au korraldada 2015. a ning head koostööd naaberriikide biosfäärialadega,“ rõõmustas Lia Rosenberg, Keskkonnaameti biosfääriala spetsialist.

Kõik võrgustiku liikmed peavad tõestama kord 10 aasta jooksul, et biosfäärialad vastavad nõutud standarditele ning on UNESCO sertifikaadi väärilised. Ühtlase ja kõrgetasemelise arengu korral pikendab UNESCO biosfääriala sertifikaati ehk kvaliteedimärki, mis annab alale võimaluse eristuda oma traditsioonilise elulaadi ja erilise liigirikkusega teistest piirkondadest. Näiteks on oluline bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja ala peab olema piisavalt suur, et saaks ellu viia kolme põhifunktsiooni: looduskaitset, säästvat arengut ja teadmiste kasvu. Tegevuste tulemusel peab olema tagatud Lääne-Eesti saarte elanike võimalus majandada tundlikus looduskeskkonnas nii, et neil oleks huvi saartele elama jääda ning seal säästva arengu põhimõtete alusel keskkonda hoides tegutseda.

„Hiidlaste Koostöökogu on ainus kogukondlik ühing Eestis, kes tegeleb biosfääri programmialal tegevuskava rakendamisega juba alates 2006. aastast. Näiteks on LEADER toetusega teostatud mitmeid kogukonnale tähtsaid projekte – rajati Vaemla tootearenduskeskus ning toetati traditsioonilisi laevaehitusoskusi propageeriva halulaeva projekti, mille tulemusena valmib Läänemerel sõiduks sobiv kahemastiline kahvelpurjestusega purjekas. Käesoleva perioodi fookuseks on kohalik ressurss, sh kohalik toit, mis otseselt toetab säästlikku looduskasutust, kohalikku traditsiooni ja seeläbi töökohtade loomist,“ lausus Reet Kokovkin, MTÜ Hiidlaste Koostöökogu tegevjuht.

Biosfääripäeval saab kuulata ettekandeid ning osaleda Hiidlaste Koostöökogu suurprojekte tutvustaval ringkäigul. Täpsem päevakava ja registreerimisinfo on leitavad Keskkonnaameti kodulehel.

Biosfääri programmiala eesmärk on ellu viia maapiirkonna säästvat arengut, lähtudes elukeskkonna tasakaalustatud suhetest. Alal korraldatakse hariduse-, seire ja uurimistöid ning arendatakse kohalikku elu keskkonna- ja loodussõbralikult.

Lisainfo:
Lia Rosenberg
Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist
e-post: lia dot rosenberg at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5207 457

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Valgepõsk-lagled Käina lahe ääres. Foto: Toomas Kokovkin
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22. märts 2017

Pane oma teadmised proovile veepäeva viktoriinis!

Pressiteade

Keskkonnaamet kutsub 22.-24. märtsini osalema rahvusvahelisele veepäevale pühendatud viktoriinil.

22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva teadvustamaks vee olulisust ja säästlikku kasutamist. Tänavuse veepäeva teemaks on reovesi, mida maailmas suunatakse üle 80% tagasi loodusesse ilma, et see oleks eelnevalt puhastatud.

„Maailmas on 1,8 miljardit inimest, kellele puhas joogivesi on kättesaamatu ja ühtlasi prognoositakse, et aastaks 2030 kasvab nõudlus puhta vee järele kuni 50%. Seega on üsna ilmne, et tuleb leida viise, kuidas puhast vett saada ja hoida. Eestis on puhas joogivesi õnneks kõigile kättesaadav, kuid säästlik kasutamine tagab selle, et vett jätkub ka tulevastele põlvkondadele,“ lausus Elina Leiner, Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator.

Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfor- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Et vältida nende ainete loodusesse sattumist, on vajalik tekkiva reovee puhastamine. Keskkonnaregistri andmetel on Eestis 827 reoveepuhastit, kus reovesi puhastatakse ning sealt loodusesse lastav puhastatud vesi ehk heitvesi peab vastama kehtestatud keskkonnanormidele.

„Heitvee kvaliteet mõjutab ka meie rannikumerd ja põhjavett, kuna vooluveekogudest kuhu heitvesi lastakse, jõuab vesi edasi nii merre kui ka maapinda, saades meie igapäevaselt kasutatavaks põhjaveeks,“ selgitas Leiner.

Seitsmest küsimusest koosnev teadmiste kontroll keskendubki just heitveega seotud küsimustele, mis on koostatud Keskkonnaameti veemapi põhjal. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna 24. märtsil kell 12.00. Veepäeva viktoriin on leitav siit.

Veepäeva tähistatakse alates 1993. aastast, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Rahvusvahelise veepäeva ametlik koduleht: http://www.worldwaterday.org/.

Lisainfo:
Elina Leiner
Keskkonnaameti keskkonnaosakonna veemajanduse koordinaator
e-post: elina dot leiner at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5689 8533

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Lemmjõe alamjooksu seisund on hea. Pildistas Elina Leiner.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

20. märts 2017

BWM esitas Keskkonnaametile vigase ja puuduliku jäätmeloa taotluse

Pressiteade

Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilabergi vastulaused 17. märtsil 2017 Äripäevas ilmunud artiklile „Sarapuuga seostatud prügivedajal pole Nõmmel jäätmeveo luba“, kus Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu kritiseerib riigi Keskkonnaametit BWM jäätmeloa menetlemisel.

Arvo Sarapuu suunas teraviku riigi keskkonnaameti poole, öeldes, et kui BWM esitas jäätmeloa taotluse eelmise aasta 16. novembril ja loa menetlemiseks on ette nähtud kuni kolm kuud, siis miks seda siiani väljastatud pole. Ka BWMi juhataja ning omanik Kaido Laanjärv märkis napilt, et jäätmeloa taotluse andsid nad juba novembris sisse ning millegipärast on selle menetlus veninud.

Juhime tähelepanu, et jäätmeloa taotluse menetlusaeg on 3 kuud alates nõuetekohase jäätmeloa taotluse registreerimisest. Baltic Waste Management OÜ (edaspidi BWM) esitas 16.11.2016 puuduliku ja ebakorrektse taotluse, mis sai nõuetekohaseks alles 13. veebruaril 2017. „Seega polnud Keskkonnaametil meist mitteolenevatel asjaoludel võimalik puudulikke andmeid esitavale ettevõttele varem jäätmeluba väljastada. Sisuliselt on menetlus seisnud ettevõtte puudulike dokumentide ja aeglase reageerimise tõttu,“ lausus Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja.

Taotluses tuleb esitada dokumendid selle kohta, et jäätmevedaja on hanke korras edukaks tunnistatud ning edastada töövõtuleping. Antud juhul esitas BWM töövõtulepingu, kus puudus lepingu ühe poole, Tallinna Keskkonnaameti allkiri. Samuti ei esitanud ettevõte allkirjastatud käskkirja, et just BWM tehtud pakkumus on riigihankes edukaks kuulutatud. Hiljem selgus, et esmase taotluse esitamise ajal, 16.11.2017, ei olnudki töövõtuleping veel allkirjastatud. Samuti olid esialgselt esitatud dokumentides täpsustamata süvakogumismahutite tühjendamise teenuse algus- ning lõpuaeg.

Neli tööpäeva pärast esmase taotluse esitamist palus Keskkonnaamet eelnimetatud puudused ettevõttel kõrvaldada, andes BWM-ile selleks aega 3 nädalat. Parandatud ja täiendatud materjalid laekusid aga alles 6 nädalat hiljem – vastus registreeriti 3. jaanuaril 2017.

Seejärel selgus, et muudetud oli ka jäätmete käitluskohta, kuhu vedaja pidi jäätmed viima, mistõttu Keskkonnaamet saatis täpsustavad küsimused ettevõttele 18. jaanuaril 2017, küsides lisainfot jäätmete vastuvõtukohtade muutmise osas. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 6. veebruar 2017, ent BWM esitas lisaandmed ja parandatud jäätmeloa taotluse alles 10. veebruaril 2017.

Lisaks avaldas abilinnapea Arvo Sarapuu arvamust, et ka ilma jäätmeloata tegutsedes ei ole probleemi. „Neil on teistes piirkondades olemas luba. Selles mõttes ei ole probleemi,“ arvas Sarapuu.

Kui ettevõttel ei ole jäätmete vedamiseks jäätmeluba, siis on see ebaseaduslik ja keelatud tegevus.

Kui abilinnapeal Arvo Sarapuul oli vastav info ilma loata tegutsenud ettevõttest, siis oleks ta pidanud sellest teatama Keskkonnainspektsiooni, kes teostab järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle. Jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks on piirkonnapõhine. Kui BWM OÜ-l on jäätmeluba nt Tallinna jäätmeveopiirkonnas nr 1, siis see ei tähenda, et ta võib vedu teostada ka Nõmme linnaosa jäätmeveopiirkonnas nr 2.

Sarapuu sõnul lubas Tallinna keskkonnaamet kontakteeruda riigi keskkonnaametiga, et see luba kiiresti välja antaks. Või siis selgitataks, miks menetlus endiselt kestab.

Tallinna Keskkonnaamet ei ole antud küsimuses riigi Keskkonnaameti poole pöördunud.

BWM jäätmeloa eelnõu on saadetud kõigile tutvumiseks 8. märtsil ning pärast eelnõu avalikustamist (22.03.2017) vaadatakse kõik laekunud ettepanekud läbi. Kui ettepanekuid ei laeku, saab riigi Keskkonnaamet jäätmeloa väljastada hiljemalt 27. märtsil 2017. Enne loa väljastamist ei tohi ettevõte jäätmeid vedada Nõmme linnaosas.

Lisainfo:
Reet Siilaberg
Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja
e-post: reet dot siilaberg at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5884 9116

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Foto: Keskkonnaministeerium

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

17. märts 2017

Keskkonnaamet kinnitas nahkhiirlaste kaitse tegevuskava

Pressiteade

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar kinnitas nahkhiirlaste kaitse tegevuskava 12 Eestis esineva nahkhiireliigi kaitse korraldamiseks ning arvukuse hoidmiseks. Kõik Eestis elavad liigid kuuluvad looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse.

Tegevuskavas on kirjas nahkhiirte säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2017–2021 ning pikaajalised kaitse-eesmärgid 15-ks aastaks. Üldeesmärgiks on hoida nahkhiireliikide arvukust Eestis samal tasemel praegusega ning vältida nende levila vähenemist. Lähima viie aasta perspektiivis on seatud eesmärgiks välja selgitada kõigi 12 nahkhiireliigi arvukuse trendid, täpsustada elupaikade levikut ning keskenduda talvituspaikade kvaliteedi ja häirimatuse tõhustamisele.

„Nahkhiired on põnevad. Uskumatult kiired ja täpsed lendajad. Osade inimeste kartus nende suhtes on asjatu, ent kätte ei maksa neid siiski võtta – nahkhiired võivad haigusi kanda. Keldrist kartuleid tuues liigutan keldriust ettevaatlikult, et selle külge klammerdunud nahkhiiri mitte häirida. Nastikud maja all ja nahkhiired keldris on loomulik kooselu maamajas. Tänu neile on majas vähem hiiri ja putukaid, tänu minule on nendel rahulik elupaik,“ rääkis Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Eesti nahkhiirefauna suurimaks ohuteguriks on nahkhiirte häirimine talvituspaikades ning paikade hävimine ja kahjustumine. Seetõttu on tegevuskavaga planeeritud tegevustest küige olulisem isendite talvituspaikade seisundi parandamine. Talvitumiseks vajavad nahkhiired madala õhutemperatuuriga (enamasti 0-7°C) ja kõrge õhuniiskusega rahulikke ruume, kus ei tohi olla tuuletõmbust – maa-alused käigud, koopad, keldrid.

Hoonetes varjuvate ja keldrites talvituvate nahkhiirte puhul on oluline inimeste teadlikkuse tõstmine. Sageli on võimalik hooneid renoveerida selliselt, et säiliks hoone funktsionaalsus inimese jaoks ja elupaigad nahkhiirtele. Juhendmaterjal nahkhiiresõbralikule majaomanikule on leitav nahkhiirlaste tegevuskava juurest.

„Suvisteks varjepaikadeks on nahkhiirtele puuõõnsused, hoonetes leiduvad tühemikud ja katusealused ruumid. Olulisimaid nahkhiirte talvitus- ja lennupaikasid, poegimiskolooniaid, samuti tiigilendlase levikut ja arvukust jälgitakse riikliku seire käigus. Rändeloendusi tehakse enamasti automaatsalvestitega. Oluliseks kavandatavaks tegevuseks on rändeteede kaardistamine, sh merealal, kuna selle kohta meil teadmisi napib,“ selgitas Erit.

Eelmine nahkhiirte kaitse tegevuskava Eestis koostati 2005. a ja käesolev kaitse tegevuskava on selle jätkukavaks. Kava koostati nahkhiireekspertide, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi koostöös. Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Lisainfo:
Marju Erit
Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja
e-post: marju dot erit at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5649 6373

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Talvituvad põhja-nahkhiired Piusa 6. koopas. Foto: Lauri Lutsar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15. märts 2017

Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal kokku 17 415 metssiga

Pressiteade

Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 18 338 isendi võrra ning sellega võib üleriigilise küttimiskohustuse (18 272) täidetuks lugeda.

„Juba teist aastat on jahindusaasta olnud tavapärasest erinev, kuna metssigade kaudu leviva sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ning kehtestada varasemast kõrgemad küttimismahud. Jahimehed on teadvustanud olukorra tõsidust ja loomade arvukuse vähendamise vajadust, küttides lõppenud hooajal 17 415 metssiga. Lisaks hukati 20 katku kahtlusega isendit ja surnuna leiti 903,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja.

Maakondlikud jahindusnõukogud ja mõnedes maakondades ka Keskkonnaamet kehtestasid küttimismahud lähtudes Keskkonnaagentuuri ettepanekust, mis oli ajendatud eesmärgist viia metssea arvukus jahiaasta lõpuks asustustiheduseni maksimaalselt 2 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Suuremat tähelepanu pöörati Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale, kus oli hoolimata suurenenud küttimissurvest sigade arvukus jahiaasta lõppedes jätkuvalt kõrge. Seetõttu suurendati neis maakondades küttimismahte varasema hooajaga võrreldes 12-40%. Kuigi algselt oli piirkonna jahimeeste vastuseis suurenenud kohustusele tugev, kütiti kokkuvõttes loomi isegi nõutust rohkem.

Küttimismaht jäi tänavu täitmata 9 maakonnas: Harju-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Rapla-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. „Kõigis neis maakondades on seakatk levinud enam kui aasta ning sellest tingitud kõrge suremuse tagajärjel on metssigade arvukus langenud tõenäoliselt väga madalale tasemele. Seetõttu on küttimismahu täitmata jätmine ka mõistetav,“ selgitas Rakko.

Jahipiirkondade küttimismahtude täitmist analüüsivad aprillis kogunevad jahindusnõukogud, kelle pädevusse kuulub ka ettepaneku tegemine Keskkonnaametile küttimismahu mõjuva põhjuseta täitmata jätnud jahipiirkondadelt kasutusõiguse loa äravõtmiseks.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks tuleb metssigade arvukus kogu Eestis viia asustustiheduseni maksimaalselt 1,5 isendit 1000 ha jahimaa kohta järgmise jahiaasta lõpuks, so 28. veebruariks 2018. Sellele, kui palju konkreetselt tuleb maakonniti veel sigu küttida, annab vastuse Keskkonnaagentuur peale loendus-, küttimis- ja seireandmete kokkuvõtmist käesoleva aasta juuni teises pooles.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel.

Lisainfo:
Aimar Rakko
Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja
e-post: aimar dot rakko at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5306 9104

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

 

14. märts 2017

Lahemaal arutletakse pärandmetsa ja metsamajanduse teemadel

Pressiteade

Lahemaa rahvuspargi kohalik kogukond, Keskkonnaamet ja Eesti Hobumajanduse Liit korraldavad 17. märtsil Kolgakülas Lahemaa metsapärandi seminari, kus räägitakse metsade väärtustest ja kaitsest, hobutöödest ning säästlikust metsamajandusest.

Lahemaa pärandmetsaseminar käsitleb traditsioonilise metsakasutuse ning säästliku metsamajanduse tulevikuperspektiive. Paneeldiskussioonis kõneldakse kodumetsade kaitsest ja kasutusest ning arutletakse, kuidas hoida kaitsealadel jätkusuutlikku metsamajandust.

„Suur osa kaitsealadest on kujunenud inimese ja looduse koosmõjul. Lahemaa piiranguvööndi metsi on alati inimese poolt kasutatud – siit valiti majapalgiks ja katuselaastuks, puunõudeks ja puitaiaks vajalik materjal. See eeldas käsitööna tehtavat metsatööd, kus traditsioonilised töövõtted, sh hobusega metsategu, võivad olla otstarbekamad kui mitmed tänapäevased lahendused. Koos kohaliku kogukonnaga arutame seminaril, kuidas säilitada looduskasutuse traditsioone nõnda, et nii mets kui ka pärand oleks mõlemad hoitud,“ lausus Andres Onemar, Keskkonnaameti peadirektor.

Seminaril annab Onemar ülevaate kohaliku kogukonna võimalustest kasutada looduskaitseliste piirangutega metsa. RMK juhatuse esimees Aigar Kallas räägib kogemustest kohaliku kogukonna kaasamisel riigimetsa majandamisse kaitsealadel ning Rootsi Ardennide Ühingu president Tom Meurling kõneleb hobuste rollist Põhjamaade metsamajanduses ning meie loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmisel.

Seminaril esinevad ka Asko Lõhmus (Tartu Ülikool), lahemaalased Ennu Tšernjavski (Eesti Hobusekasvatajate Selts) ja Marti Hääl (Eesti Hobumajanduse Liit). Päeva modereerib Artur Talvik (Lahemaa rahvuspargi koostöökogu, Riigikogu).

Täpsem info seminarist koos päevakava ja registreerimisteabega on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Seminari korraldajad kutsuvad kõiki huvilisi aktiivselt kaasa lööma ja metsapärandi teemadel mõtteid avaldama. Sündmust toetab SA KIK.

Lahemaa rahvuspark moodustati 1. juunil 1971 esimese rahvuspargina Eestis, mille olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Rahvuspark kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana ning on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

Lisainfo:
Ave Paulus
Keskkonnaameti Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist
e-post: ave dot paulus at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5332 7893

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Aaviku talu hobune ja Ennu Tšernjavski Lahemaal. Foto: Toomas Tuul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13. märts 2017

Kevad paneb karud liikuma

Pressiteade

Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil sattuda ka inimese lähedusse.

Märtsi keskpaik on Eestis karude taliuinakust ärkamise aeg. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi käesoleval varakevadel Eestis juba ka märgatud. Karu on kõigesööja, toitudes varakevadel sageli raibetest, kuid võimalusel võivad nad kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi.

„Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba karu poolt avastatud mesila ründed hakata korduma ning kahjustused võivad olla väga suured. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus,““ ütles Talvi.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel aegsasti võtta kasutusele abinõud karu tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja teisi karude jaoks ebameeldivaid peleteid.

Keskkonnaamet hüvitab karu tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.

Taliuinakust ärganud karud on näljased ja pahurad, poegadega emakaru võib inimese läheduses olla otseselt ka ohtlik. Seega ei tohiks metsas karuga kokku juhtudes asuda looma jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis koheselt ja rahulikult taanduda.

Lisainfo:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
e-post¬: tonu dot talvi at keskkonnaamet dot ee
telefon: 5016 869

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Noor karu Alam-Pedjal 2015. a. Foto: Keskkonnaamet

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

09. märts 2017

Keskkonnaamet tuletab meelde, et paisutamiseks on kohustuslik omada veeluba

Pressiteade

Vee erikasutusluba vajavaid paisutusi on Eestis ca 800 ning vaid pooled neist on selleks loa saanud, mistõttu Keskkonnaamet võtab 2017. a loata paisutused erilise tähelepanu alla.

„Meie eesmärgiks on analüüsida paisutuse mõju keskkonnale ja vee-elustikule ning väljastada luba koos vajalike keskkonnanõuetega, mille täitmine aitab hoida või saavutada veekogu head seisundit,“ lausus Elina Leiner, Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator.

Vee erikasutusluba ehk veeluba vajavad nii olemasolevad kui ka rajatavad paisutused, mille paisutuskõrgus on üle ühe meetri. Lõhe, meriforelli, jõeforelli ja harjuse elupaigana kaitstaval veekogul tuleb paisutuseks luba taotleda juhul, kui veetasemete vahe ületab 30 cm. Juhul, kui paisul kasutatakse hüdroenergiat, on veeluba alati nõutud.

„Paisutusloa menetluses analüüsime, kas tegevus on lubatav ning millised meetmed aitaksid võimalikku negatiivset mõju vähendada. Näiteks on mitmete paisude juurde rajatud kalade läbipääsud, mis on oluliseks leevenduseks kalade kuderände õnnestumiseks ning seeläbi kalastiku arvukuse taastamiseks. Ilma vee erikasutusloata paisutuste puhul on selline analüüs tegemata, mistõttu need objektid võivad ohustada meie keskkonda,“ lausus Elina Leiner.

Seirehinnangute alusel on veekogude tõkestatus suurim survetegur, mis halvendab vee seisundit – 21% Eesti pinnaveekogumitest on mõjutatud paisutustest.

Veeloa taotlemine on riigilõivu vaba ning selle saab väljastada tähtajatuna, kui selleks puuduvad piiravad asjaolud (nt tähtajaline rendileping objekti kasutamiseks). 2016. aastal väljastas Keskkonnaamet 49 vee erikasutusluba paisutamiseks, loa andmisest keelduti kahel juhul. Kõik veeloa taotlemiseks vajalikud materjalid on leitavad Keskkonnaameti veebilehel.

Loastamata paisutusi kontrollib Keskkonnainspektsioon, kes teostab järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle.

Lisainfo:
Elina Leiner
Keskkonnaameti keskkonnaosakonna veemajanduse koordinaator
e-post: elina dot leiner at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5689 8533

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Kurgja pais Pärnu jõel. Foto: Elina Leiner