Eerik Kumari 105-nda sünniaastapäeva tähistamine

Prindi

05.03.2017

7. märtsil tähistab Keskkonnaamet Kirblas sündinud Eesti tuntuima looduskaitsja ja ornitoloogi Eerik Kumari (1912-1984) 105-ndat sünniaastapäeva.

7. märtsil kell algusega kell 15 toimub infopäev Matsalu rahvuspargis Eerik Kumari 105-nda sünniaastapäeva puhul. Matsalu Looduskaitseala esimene direktor Olav Renno kõneleb Matsalu lahest ja selle ümbruse looduse kujunemisloost. Sõna võtavad ka Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus ja Keskkonnaagentuuri seirespetsialist Olavi Vainu.

Päevakava:
14.45 Kogunemine Kirbla astangul Eerik Kumari mälestuskivi juures
15.00-17.00 Ettekanded Kirbla raamatukogus

Osalemine on tasuta! Infopäeva rahastab SA KIK projektist „Keskkonna- ja looduskaitse alased infopäevad regioonides 2015/2016. aastal“.

Eerik Kumari elust

Oma eluaja jooksul tegeles Eerik Kumar aktiivselt ornitoloogiaga – uuris Eesti linnustiku koosseisu, liikide levikut ja rännet. Eriti põhjalikult uuris ta Matsalu lahe ümbruse ja Edela-Eesti linde. 1953. aastal rajas Kumar Puhtu ornitoloogiajaama ja käivitas seal lindude rände uurimise. Kaks aastat hiljem asutas Lindude Rände Uurimise Balti komisjoni ja oli pikalt selle esimees. Ta oli ka Rahvusvahelise Ornitoloogiakomitee liige ja Soome Ornitoloogiaseltsi ning Briti Ornitoloogiaühingu auliige ja Hispaania Ornitoloogiaseltsi kirjavahetajaliige.

Kumari suurimaks teeneks Eesti linnuteadusele tuleb pidada eestikeelsete linnumäärajate ja käsiraamatute väljaandmist. Kumari eestvõttel asutati 1955. aastal Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon, mille esimene esimees oligi Kumari. Kumari eestvõttel valmistati ette ka looduskaitseseadusi ja hakati koostama punast raamatut. Ta oli Baeri muuseumi rajamise mõtte autor ja võitles ajakirja “Eesti Loodus” taaskäivitamise eest. Aastail 1954–1964 oli Kumar Looduseuurijate Seltsi president.

Tema mälestuseks asutati 1989. aastal Kumari-nimeline preemia looduskaitsealase töö tunnustamiseks ja alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Auhind on omistatud muuhulgas näiteks Fred Jüssile, Rein Maranile, Edgar Valterile, Tiit Randlale, Vaike Hangile, Taivo Kastepõllule, Mati Kaalule jne.

Eerik Kumari pühendas kogu oma elu Eesti looduse uurimisele ja selle kaitse korraldamisele. Edukale tööle aitas kaasa tema hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus. Teda mäletatakse kui alati rõõmsat ja heatujulist inimest ning entusiastlikku erudeeritud teadlast. Siinkohal on hea märkida, et tema kohta on öeldud: „Et loodust tunnetada ei tule temale läheneda mitte ainult peaga, vaid ka südamega.“