Salajõe karstiala uuringud ja lisainformatsioon

Prindi

Keskkonnaamet tutvustas 26. mail 2015 toimunud avalikul teabepäeval Salajõe karstiala uuringut, mille viis läbi AS MAVES. Hiljem täiendati uuringut ettevõtte poolt. Lisaks esitasid Tartu Ülikooli, Eesti Geoloogiakeskuse ning kohaliku piirkonna esindajad omapoolsed ettepanekud ja arvamused seoses Salajõe karstiala seisundiga.

Lääne-Eestis asuv Salajõgi väärib oma nime, sest jõgi voolab keskjooksul ligi poolteist kilomeetrit maa all ning läbib karstiala. Salajõe karstiala kaitseks moodustati juba 1964. aastal kaitseala. Viimasel kümnendil on täheldatud ümbruskonna kaevudes ja mõnedes allikates pruuni sadet, mis näitab, et karstialalt toituvas põhjavees toimuvad muutused, mis mõjutavad kohalike elanike joogivett. Karstialal toimuvate protsesside, seda mõjutavate tegurite ja ala kaitsmiseks vajalike meetmete välja selgitamiseks tellis Keskkonnaamet uuringu, millises seisus on Salajõe karstiala ja kuidas tuleks seda kaitsta tulevikus. Uuringud viis läbi AS Maves ning saadud tulemusi esitleti 26. mail Sutlepa Vabaajakeskuses (Sutlepa keskus 5, Sutlepa küla, Noarootsi vald) toimunud teabepäeval.

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Salajõe maastikukaitsealal karsti- ja vee-elupaigad, teha karsti geofüüsikaline uuring ning anda soovitused elupaikade ja karstiobjektide kaitseks. Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 2014. a keskkonnaprogrammi looduskaitse programmi vahenditest. Karstiala seisundi kohta avaldasid oma arvamust ka Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia eksperdid.

Hiljuti valminud tulemuste põhjal saab Keskkonnaamet anda konkreetseid kaitsekorralduslikke soovitusi karstiobjektide kaitseks, sh karstilehtrite puhastamiseks ja huumustõkete paigaldamiseks. Samuti kasutatakse töö tulemusi keskkonnamõju hindamisele järgneval keskkonnalubade menetlemisel. Keskkonnaameti jaoks on oluline kaasata uuringu tulemuste tutvustamise protsessi kohalikku kogukonda, kellega arutleda, kuidas saavutada kiire ja sobiv lahendus puhta vee tagamiseks.

Karst on nähtus, kus maapõues asuvad kergesti lahustuvad kivimid, mis pinnasesse sattunud vee mõjul lahustuvad mineraalselt. Lahustunud komponendid viiakse kivimist välja ja järele jäänud tühimikke hakkab mõjutama uus vesi. Kivimite lahustumise tulemusena avardub pooriruum, kuhu tekivad konarlikud uurded, õõnsused, laienevad lõhed ja omavahel ühendatud voolukanalid. Pikaajalisel toimel võivad pooriruumi tekkida ka koopad, mille vaheseinad võivad sisse variseda. Lisaks võivad maapinnale tekkida mitmesugused sisselangemised, mistõttu maapinnal liikuv vesi võib langeda karsti ja tuua endaga kaasa erinevaid setteid jõekallastelt, mis hakkavad täitma karsti.

Lisainfo:
Kaja Lotman
Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja
e-post: kaja dot lotman at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5247 899

Uuringute materjalid:

Salajõe karstiala uuring (AS MAVES, 2015)

Salajõe MKA elupaikade inventuuri aruanne (2015)

Salajõe karstumise uuring (Tartu Ülikool, 2015)