Jäätmed tooteks - korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlussevõtt, lakkamine
Õiguslikult on jäätmete muutumine tooteks võimalik läbi erinevate juriidiliste mõistete ning seetõttu on ka nõuded selle tõendamiseks erinevad. Jäätmed saavad õiguslikult uuesti tooteks kolmel erineval viisil: korduskasutuseks ettevalmistamise teel; ringlussevõtu teel või lakkamise teel.
Korduskasutuseks ettevalmistamine (JäätS § 15 lg 3)
Korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada nende esialgsel otstarbel ilma mis tahes muu eeltöötluseta. Korduskasutamiseks ettevalmistamine on näiteks jalgratta või mööbli, mis on omaniku poolt ära visatud, parandamine selliselt, et seda saab uuesti kasutada esialgsel otstarbel. Toimingukoodid on R3k, R5k, R9.
Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks tuleb taotleda Keskkonnaametilt jäätmeluba või registreerida oma tegevus jäätmekäitlejana.
Ringlussevõtt (JäätS § 15 lg 4)
Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Jäätmete ringlussevõttu tuleb tõendada asjakohase tootestandardiga või õigusaktiga või kui jäätmete töötlemise aste ei võimalda saadud materjali eristada looduslikust toorainest toodetud materjalist, siis tuleb seda tõendada vastavate analüüside või uuringutega. Ringlussevõtuks saab lugeda igat füüsikalis-keemilist või bioloogilist töötlust, mille tulemusena saadud materjal ei ole enam jääde. Toimingukoodid on R3o, R3m, R3f, R5m, R5o, R5c, R5f, R5l, R6.
Jäätmete ringlussevõttu on võimalik tõendada mitmel viisil. Tõenduseks võib esitada asjakohase tootestandardi või teatud õigusakti tingimustele vastamist tõendavad analüüsid ja muud tõendamisdokumendid, mis on nõutud standardis või õigusaktis, nt tootesertifikaat, toimivusdeklaratsioon, tootmisohjesertifikaat, vms. Olenevalt toodetavast materjalist on tõendamisvõimalused erinevad:
1) Toodetav materjal vastab kehtiva õigusakti nõuetele, kui:
- jäätmetest soovitakse toota teedeehituses kasutatavaid materjale või tooteid, peavad need vastama majandus- ja taristuministri 22. septembri 2014. a määrusega nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ kehtestatud nõuetele;
- jäätmetest soovitakse toota ehitusmaterjale või tooteid, peavad need vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013 a määrusele nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“;
- materjali kasutatakse väetisena, siis peab väetis vastama põllumajandusministri 17. novembri 2014. a määrusega nr 101 “Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa” kehtestatud nõuetele.
2) Toodetav materjal vastab rahvusvahelisele või riigisisesele tootestandardile.
3) Toodetav materjal on töödeldud sellisele tasemele, et see on saanud tagasi oma algsed omadused. Sellisel juhul tuleb esitada asjakohased analüüsid.
Jäätmete ringlussevõtuks tuleb taotleda Keskkonnametilt jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. Tõendamaks, et jäätmekäitlustoimingu tulemusena on jäätmed ringlusse võetud jäätmeseaduse § 15 lg 4 mõistes, tuleb Keskkonnaametile esitada jäätmeloa või keskkonnakompleksloa taotlusega koos tõendamisdokumendid, mis on nõutud eelnimetatud määrustes, õigusaktides või standardites. Nt tootesertifikaat, toimivusdeklaratsioon, tootmisohjesertifikaat, vms.
Lakkamine (JäätS § 2¹)
Jäätmete lakkamist tõendab toote vastamine lakkamise kriteeriumidele ehk õigusaktidele, kus on sätestatud vastavad tingimused. Jäätmete lakkamine saab toimuda sellise materjali osas, mille puhul on nähtavalt endiselt tegemist jäätmetega, kuid kui see materjal vastab teatud kriteeriumidele, siis võib seda lugeda tooteks ja mitte käsitleda enam jäätmetena. Asjakohased kriteeriumid kehtestatakse õigusaktiga kas Euroopa Liidu tasemel või riigisiseselt. Jäätmeseaduse § 2¹ lõigete 1 ja 2 järgi saavad jäätmed saavutada jäätmete lakkamise staatuse vaid Euroopa Liidu tasemel ja keskkonnaministri poolt kehtestatud õigusaktide alusel.
Euroopa Liidu tasemel vastu võetud õigusaktid (raamdirektiivi 2008/98EÜ artikkel 6 lg 2):
- raua-, terase- ja alumiiniumimurrule Euroopa Nõukogu määrusega nr 333/2011;
- klaasimurrule Euroopa Komisjoni määrusega nr 1179/2012
- vasemurrule Euroopa Komisjoni määrusega nr 715/2013
Eestis on kehtestatud Keskkonnaministri määrused, mis on leitavad Riigi Teatajast:
- Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“.
- Keskkonnaministri 2. novembri 2015 a määrus nr 60 „Põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjäätmetest kütuselisandi tootmise nõuded“
- Keskkonnaministri 10. mai 2016 a määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“
Tõendamaks, et jäätmed lakkavad jäätmeseaduse § 2¹ mõistes, tuleb Keskkonnaametile esitada koos jäätmeloa või keskkonnakompleksloa taotlusega tõendamisdokumendid, mis on nõutud eelnimetatud määrustega, nt vastavusdeklaratsioon ja sertifikaat.
Loe lisaks:
