Korduma kippuvad küsimused jäätmete valdkonnas

1. Kas kohaliku omavalitsuse arvamus tuleb esitada koos ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlusega? Jah, koos ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlusega tuleb esitada ka kohaliku omavalitsuse arvamus taotletava tegevuse kohta. Kui taotlusmaterjalide seas vastavat dokumenti ei leidu, ei ole ka Keskkonnaametil õigust taotlust menetlema hakata. Antud nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse poolt 26.04.2004 a. vastu võetud määruse nr 121 “Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm” § 10 lõikes 1 punktis 4 öeldust.

2. Millised dokumendid tuleb koos jäätmeloa taotlusmaterjalidega esitada, kui soovime jäädet tooteks saada? Jäätmete ringlussevõtu koodid on R5m, R3m ja R3o. Ringlussevõtu taotlemisel peab olema tõendatud, et käitluskohas rakendatavad meetodid on piisavad, et toota kvalitseetset toodet, mis vastaks ka originaaltoote omadustele. Selleks, et tõendada toote vastavust standarditele tuleb koos jäätmeloa taotlusmaterjalidega esitada ringlussevõttu tõendavad dokumendid (tootmisohjed, sertifikaadid, analüüsitulemused jms). Juhul kui ringlussevõtu sobivust tõendatud ei ole, loale ringlussevõtu koodi ei kanta. Senikaua kuni ei esitata ringlussevõttu tõendavaid dokumente, saab käitlustoimingut käsitleda R12 toiminingukoodidega (ettevalmistavad tegevused ringlussevõtuks), mille puhul tekib töödeldud jääde, mida saab edasi anda vaid vastavat õigust omavatele isikutele.

Kui jäätmetest soovitakse toota teedeehituses kasutatavaid materjale või tooteid, peavad need vastama majandus- ja taristuministri 22. septembri 2014. a määrusega „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ kehtestatud nõuetele. Kui jäätmetest soovitakse toota ehitusmaterjale või tooteid, peavad need vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määrusele nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“. Standard purustatud materjalile on näiteks EN 13242:2002+A1:2007. Link Eesti Jäätmekäitlejate Liidu Kompetentsikeskuse juhendile “Taaskasutatavate täitematerjalide nõuetele vastavuse hindamine (PDF)”.

Pinnase ringlussevõtu korral (R5m) tuleb võtta analüüsid igast loodavast partiist, et veenduda selle vastavuses keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määruse nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisas toodud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele pinnases. Analüüsitud peavad olema vähemalt plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink ning lisaks naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). Kui on teada pinnase päritolu, nt teadaolev tööstus, siis tuleb analüüsida lisaks ka sellele tööstusharule iseloomulikke saasteaineid. Kokkuleppeliselt võib analüüside eest vastutada nii jäätmekäitleja või siis ka pinnast taaskasutav isik.

Rehvihakke tootmisel (R3m) ja selle suunamisel põlevkiviõli tootmisprotsessi tuleb lähtuda keskkonnaministri 08. oktoobri 2018. a määruses nr 40 “Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele” toodud nõuetest. Rehvihake peab vastama eelnimetatud määruses toodud rehvihakke kvaliteedinõuetele.

Reoveesettest toote (R3o) valmistamise nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrusega nr 24 “Reoveesettest toote valmistamise nõuded”.

Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise (R3o) nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 08. aprilli 2013. a määrusega nr 7 “Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded”.

3. Millal tuleb esitada põlevmaterjalide ladustamisplaan? Kui jäätmekäitluskohas on kavas hoida üheaegselt üle 1000 m3 põlevmaterjale (hõlmab ka taaskasutamistoimingu R3m, R3k vms toimingu läbinud põlevmaterjalist tooteid), tuleb koos taotlusmaterjalidega esitada asukohajärgse Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamisplaan. Põlevmaterjalide ladustamise plaani nõue tuleneb siseministri 02.oktoobri 2010. a määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lõikest 2. Sama määruse § 4 sätestab nõuded põlevmaterjalidest jäätmete ladustamisele.

Kui jäätmeloa taotlemise hetkel ei kavandata põlevmaterjale ladustada üle 1000 m3, kuid seda soovitakse teha tulevikus, siis tuleb vastava koguse üheaegseks ladustamiseks esitada jäätmeloa muutmise taotlus ning sellega koos esitada ka asukohajärgse Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamisplaan.

4. Millal tuleb esitada kinnistu kasutusõigust tõendav dokument ja milline info on Keskkonnaametile oluline? Rendileping või muu kinnistu kasutusõigust tõendav dokument tuleb esitada koos jäätmeloa taotlusmaterjalidega. Keskkonnaamet peab enne jäätmeloa taotluse menetlusse võtmist veenduma, et taotlejal on õigus kinnistut kasutada. Esitatud dokument peab olema mõlemapoolselt allkirjastatud. Samuti peab olema selgelt välja toodud lepingu kehtivusaeg (näiteks, välja on toodud konkreetne kuupäev või sõnaga “tähtajatu” või muu kirjeldav selgitus). Kui rendilepinguga on konkreetsed jäätmeliigid või tegevused määratud, siis peab ka jäätmeloa taotlus olema vastavuses rendilepinguga. Soovitav on rendilepingu juurde lisada ka rendileandja kontakt e-mail, et loa andjal oleks võimalik jäätmeloa taotlusmaterjalid ja eelnõud vastavale isikule tutvumiseks edastada. Kui ettevõte on kinnistu omanik, siis ei ole kohustuslik esitada kinnistusraamatu väljavõtet.

5. Millised dokumendid tuleb lisada korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotluse juurde? Koos korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotlusega tuleb esitada koheselt edukaks tunnistamise otsus ning võimaluse korral ka hankeleping. Kui hankelepingut jäätmeloa taotluse esitamise hetkeks ei ole sõlmitud, siis tuleb see esitada Keskkonnaametile pärast menetlusse võtmist, kuid enne eelnõude väljastamist.

6. Kuidas esitada ärisaladust sisaldavaid materjale Keskkonnaametile? Kui jäätmeloa taotlusmaterjalide seas on ärisaladust sisaldavaid dokumente, tuleb need kaaskirjas või e-kirjas ära mainida koos märkusega, et Keskkonnaamet need registreerides asutusesiseseks kasutamiseks märgiks. Ärisaladust sisaldavad dokumendid peaks eraldiseisvasse digikonteinerisse paigutama, et  säiliks võimalus avalikud dokumendid ilma piiranguta registreerida ja ärisaladust sisaldavad dokumendid asutusesiseseks kasutamiseks määrata. Samas juhime tähelepanu, et rendilepingud on kohalikule omavalitsusele informatiivsed ning nendes sisalduvad rahalised kokkulepped jms info on võimalik selliselt ära katta, et see info ei oleks teistele kättesaadav. Kui jäätmeloa taotluse kaaskirjas või e-kirjas ei ole välja toodud ärisaladuseks minevaid dokumente, registreeritakse kõik saadetud dokumendid selliselt, et need oleks  kättesaadavad avalikus dokumendihaldussüsteemis.

7. Mitmekohalised jäätmekoodid tuleb jäätmeloa taotluses välja tuua? Jäätmeloa taotluses tuleb jäätmekoodid välja tuua vähemalt 6- või 8-kohaliste jäätmekoodidega. Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kasutada ka 4-kohalisi jäätmekoode. Samas võib 4-kohaliste jäätmekoodide kasutamine tekitada küsimusi erinevate toimingukoodide puhul (nt R12s, R12y, R12y), kuna kõiki toimingukoode ei ole võimalik rakendada kõikide alajaotisesse kuuluvatele jäätmetele. Seega tuleks jäätmeloa taotluses ka selgitada, milliste alajaotisesse kuuluvate jäätmete puhul kavandatakse nimetatud toiminguid.

Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi (edaspidi OJKL) taotluse erisus: taotleja võib rühmitada käideldavaid jäätmeliike jäätmenimistu alajaotiste lõikes ja nende koguseid summeerida, kui nende käitlemisel rakendatakse samu jäätmekäitlustoiminguid, -tehnoloogiaid ja seadmeid. Tekkivate jäätmeliikide tabelis (OJKL taotluses) tuleb näidata probleemtooted 8-kohaliste koodidega.

8. Kas jäätmeloa alusel saab käidelda selliseid ohtlikke jäätmeliike, mida ei ole kantud ohtlike jäätmete käitluslitsentsile? Kõik ohtlikud jäätmed, mida soovite teistelt isikutelt vastu võtta ja käidelda, peavad olema kantud ka litsentsile. Kui litsentsil vastav jäätmekood puudub, tuleb enne jäätmeloa taotluse esitamist litsentsi muuta. Erand on enda tegevuses tekkinud ohtlikel jäätmetel - neid on lubatud käidelda jäätmeloa alusel, sealjuures ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omamata.

9. Milliste künnisvõimsuste korral tuleb jäätmeloa taotluse asemel esitada kompleksloa taotlus? Kompleksloa vajadust tuleb hinnata alltegevusvaldkondade puhul, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 06. juuni 2013. a määruse nr 89 “Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1” §-des 6-8 nimetatud künnisvõimsuste ületamise korral. Näiteks: 1) §-s 6 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingute puhul nõutakse kompleksluba, kui künnisvõimsus on üle 10 tonni ööpäevas; 2) Ohtlike jäätmete ajutisel ladustamisel nõutakse kompleksluba juhul, kui see eelneb mõnele §-s 6 või 8 nimetatud toimingule ja ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke jäätmeid; 3) §-s 7 loetletud tavajäätmete kõrvaldamistoimingute puhul, kui künnisvõimsus on üle 50 tonni ööpäevas ning taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonide puhul, kui künnisvõimsus on üle 75 tonni ööpäevas. Juhul kui ettevõte ei plaani käitluskohas aasta jooksul käidelda jäätmeloa taotluse tabelis 1 näidatud jäätmeliikide summaarset kogust, tuleb jäätmeloa taotluse tabelites 3 või 5 selgelt välja tuua, millised on käitluskoha reaalselt käideldavad jäätmekogused.

10. Kas jäätmeloa taotluse tabelis 1 toodud kõrvaldamis- või taaskasutustoimingukoode (D- ja R-koodid) tuleb selgitada ka tabelis 5? Jah, tabelis 5 kirjeldatud tegevused peavad olema kooskõlas tabelis 1 toodud D- ja R-koodidega. Jäätmeloa taotlus peab olema üheselt arusaadav, et hinnata, milliseid konkreetseid tegevusi kavandatakse. Näiteks: kui tabelis 5 on kirjeldatud jäätmete ümberpakkimist, sortimist ja jäätmesegude valmistamist, peavad tabelis 1 kajastuma ka järgnevad taaskasutustoimingukoodid: R12y, R12s ja R12x.

11. Millisel juhul tuleb koos jäätmeloa taotlusega esitada ka eelhinnangu andmiseks vajalikud andmed? Eelhinnangu andmiseks vajalikud andmed tuleb esitada juhul, kui rajatakse uut jäätmekäitluskohta või kui rekonstrueeritakse või laiendatakse juba olemasolevat jäätmekäitluskohta. Eelhinnangu andmiseks peab arendaja esitama Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 (1) lg 1 punktides 1 kuni 6 nimetatud andmed koos tegevusloa taotlusega.

12. Millised jäätmeloa taotluse tabelid on kohustuslikud täitmiseks? Jäätmeloa taotluses peavad olema kindlasti täidetud tabelid 1-2 ning 5-11. Tabel 3 ainult sellisel juhul, kui jäätmeluba taotletakse jäätmeseaduse § 73 lg 2 toodud tegevusteks (ps! tekitamise puhul ei ole vaja seda täita (jäätmeseadus § 75 lg 1)). Kui jäätmeluba taotletakse jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduse § 75 lg 1 nimetatud tegevusteks, siis tuleb täita ka tabel 4. Kui jäätmeluba taotletakse prügila või jäätmehoidla käitmiseks, siis tuleb täita ka tabelid 12-15. Samuti tuleb täita kõik tiitellehel toodud väljad. Ps! Olmejäätmete (20 koodiga jäätmed) veo puhul ei saa vedu teostada üle Eesti, vaid märkida tuleb konkreetne maakond.

13. Millal tuleb tasuda riigilõiv jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest? Riigilõiv tuleb tasuda enne jäätmeloa taotluse esitamist. Kui riigilõiv on tasumata, ei ole Keskkonnaametil alust jäätmeloa taotluse läbivaatamiseks. Jäätmeloa esmataotlus maksab 350 eurot ning muutmine 50 eurot. Teiste isikute tegevuses tekkinud metallijäätmete vastuvõtmiseks, käitlemiseks ja veoks tuleb riigilõivu tasuda 1280 euro ulatuses. Vastav info riigilõivu tasumiseks on leitav siit.

14. Kes võivad jäätmeloa taotluse allkirjastada? Jäätmeloa taotluse võivad allkirjastada juhatuse liikmed. Kui juhatuse liige on volitanud oma töötajatele vastavad õigused jäätmeloa taotluse allkirjastamiseks, siis tuleb koos taotlusega esitada ka vastavasisuline volitus (peab sisaldama konkreetset tegevust ja kehtivusaega).

15. Kui pikaks ajaks on võimalik jäätmeluba taotleda? Jäätmeloa maksimaalne taotletav kehtivusaeg on 5 aastat. Kui jäätmeluba on esialgu väljastatud näiteks 2 aastaks, siis on jäätmeloa muutmise käigus võimalik loa kehtivusaega pikendada maksimaalselt 3 aasta võrra.

16. Kui detailselt peab jäätmeloa taotluses kirjeldama jäätmekäitluskohta? Jäätmekäitluskoha kirjelduse detailsus sõltub tegevuse eripärast ning käitluskoha asukohast. Kui ettevõte kavandab ehitus- ja lammutussegaprahi, segaolmejäätmete, bioloogiliste jäätmete, ohtlike jäätmete jms keskkonnale ohtu kujutavate jäätmeliikide kogumist ja käitlemist, tuleks alustada kirjeldust ettevõtte asukohast ning saada vastused järgnevatele küsimustele. Kas tegevus toimub elamumaadele lähedal või tööstuspiirkonnas? Kas kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal või mitte? Mis on kinnistu pinnakate - kas asfalt, kruus, betoon, pinnas või muu materjal? Kas kinnistule on piiratud ligipääs võõrastele ja kõrvalistele isikutele (piiratud aia, tara vms)? Kas kinnistu on liitunud sademevee ja reovee kogumissüsteemiga.

Tegevuskoha kirjeldamisel saab aluseks võtta ka määrused, mis on mõeldud konkreetsete jäätmekäitlustoimingute teostamiseks mõeldud jäätmekäitluskohtadele. Näiteks, romusõidukite käitluskohanõuded, elektri - ja elektroonikaseadmete käitluskohanõuded, reoveesette käitluskohanõuded, nõuded patarei- ja akujäätmete kogumiseks ja märgistamiseks, reoveesette kompostimise käitluskohanõuded (kehtivad ka siis kui töötlemise käigus ei teki sertifitseeritud toode), biolagunevatest jäätmetest komposti toomise nõuded, rehvihakke tootmise nõuded jms (vt jäätmeseaduse rakendusakte Riigi Teatajas).

17. Kui detailselt peab olema esitatud jäätmekäitluskoha skeem? Kui jäätmekäitluskohas on erinevates külgedes erinevad pinnakatted, siis tuleks need skeemil välja tuua (asfalteeritud, betoneeritud, kruusa või pinnatud kate jms). Kui jäätmeid soovitakse avaplatsil ladustada lahtiselt, siis tuleks nende asukoht platsil ära märkida. Muuhulgas tuleks välja tuua sortimise ala, käitlustoimingute ala (purustamine, sõelumine jms) ning materjalide põhiselt (nt betoon, pinnas jms, metallijäätmed, bioloogiliselt lagunevad jäätmed, ehitus - ja lammutussegapraht) jäätmete orienteeruv paiknemine.

Jäätmekäitluskoha skeem peab olema kooskõlas taotlusmaterjalides kirjeldatud selgitustega. Muuhulgas peab olema kirjeldatud, kas kinnistu on liidetud sademevee- ja kanalisatsioonivõrguga, vastavalt käitlustoimingutele ka õli- ja liivapüüduritega, ümbritsetud kaitsevallidega müra- ja tolmuleviku vähendamiseks jms. Kirjelduste täpsus sõltub tegevuse iseloomust ja jäätmekäitlusmahtudest.

Joonis 1. Näidis jäätmekäitluskoha ladustamisplaanist

18. Milliste jäätmeliikide puhul tuleb eraldi välja tuua üheaegselt ladustatav kogus? Jäätmeloa taotluse tabelis 5 tuleb välja tuua, milline on kõikide jäätmeliikide üheaegselt ladustatavate jäätmete kogus nii tonnides kui ka kuupmeetrites. Muuhulgas tuleb eraldi täpsustada, kui palju on kavas üheaegselt ladustada põlevmaterjale (t ja m3), ohtlikke jäätmeid (t ja m3), biolagunevaid jäätmeid (t ja m3) ning ehitus - ja lammutussegaprahti (t ja m3). Põlevmaterjalide üheaegselt ladustatav kogus annab infot, kas jäätmeloa taotlusele peab olema lisatud põlevmaterjalide ladustamisplaan või mitte. Ohtlike jäätmete üheaegselt ladustatav kogus annab infot, kas ettevõtte tegevus peab olema reguleeritud jäätmeloaga või hoopis kompleksloaga. Ehitus- ja lammutussegaprahi puhul tuleb täpsustada, kui kaua on kavas planeeritavat kogust kinnistul ladustada, enne selle sortimisse suunamist (kui kinnistul puudub sademevee kogumissüsteem, siis ei tohi ehitus- ja lammutussegaprahti väliterritooriumil enne sortimist ladustada).

19. Kui täpselt tuleb jäätmeloa taotluses kirjeldada jäätmekäitluseks kasutatavaid tehnoloogilisi vahendeid? Jäätmeloa taotlus peab selgitama, milliseid tehnilisi vahendeid (käsitööriistad, sortimisliinid, purustajad, sõelad, millist liiki mahutid jms) jäätmekäitleja oma tegevuse käigus kasutab. Kirjeldus peab olema selline, et taotluse ülevaatajal tekiks selge nägemus tegevuse iseloomust ning kasutatavate vahenditega kaasneda võivatest häiringutest (nt tolm ja müra). Renditavate töövahendite puhul tuleb selgitada, millise konkreetse koguse täitumisel vastav seade käitluskohta renditakse (sõnastus “piisava koguse täitumisel” ei ole jäätmeloa taotluse ülevaatamiseks piisav). Samuti tuleb selgitada, kas planeeritavaid tegevusi teostatakse sise- või välistingimustes (käitluskoha skeemi kirjelduse kohta loe küsimust 2).

20. Millisel määral tuleb jäätmeloa taotluses kirjeldada jäätmekäitluses rakendatavaid meetmeid, millega välditakse keskkonnahäiringute (nt tolm ja müra) teket ja levikut? Vastavate meetmete kirjeldus sõltub taotletavast tegevusest. Jäätmete veol tuleb kirjeldada, kuidas välditakse jäätmete keskkonda sattumist nii laadimise kui ka sõidu ajal. Jäätmete purustamise korral tuleb kirjeldada järgnevat: 1) kui mürarikas on tegevus ning kas see levib kõrvalasuvate kinnistuteni (sh elamumaadeni)?; 2) kas purustamise käigus tekib tolmu, sh tuleb välja tuua, kes saavad tolmu levikust mõjutatud?; 3) millise tuule kiiruse ja suuna korral peatatakse purustustegevus?; 4) kas kuiva ilma korral kasutatakse niisuteid, et takistada tolmu levikut väljapoole kinnistut?

21. Kas jäätmekäitluskoht peab olema varustatud sademevee kogumis- ja juhtimissüsteemiga? Sademevee kogumis- ja juhtimissüsteemi olemasolu on eelkõige selliste jäätmekäitluskohtade puhul oluline, kus kavandatakse jäätmete ladustamist väliterritooriumil. Nt on väga oluline ehitus- ja lammutussegaprahi, biolagunevatejäätmete ja erinevate setete ladustamisel, et käitluskoht oleks nõuetekohase süsteemiga varustatud, et tekkiv nõrgvesi ei imbuks pinnasesse ja ei reostaks pinna- ega põhjavett. Muuhulgas on  sademevee kogumise- ja juhtimissüsteem kohustuslik, kui see on ettenähtud konkreetse määrusega (vt jäätmeseaduse rakendusakte Riigi Teatajas).

22. Kuidas tuleb jäätmeloa taotluses selgitada puiduhakke valmistamist? Puiduhakke valmistamisel on oluline, et omavahel ei seguneks kemikaalidega töödeldud ja kemikaalidega töötlemata puit. Seetõttu tuleb jäätmeloa taotluses välja tuua, kas jäätmete seast välja sorditud kemikaalidega töötlemata ja kemikaalidega töödeldud puit sorditakse eraldi hunnikutesse. Muuhulgas peab taotlus andma infot, kas ja kes teostavad formuleeritud puiduhakke aunadest proove. Kuna puidujäätmete purustamisel tekib tolm, tuleb taotluses selgitada, kuidas tolmu teket ja levikut välditakse või leevendatakse. Kui puiduhaket ei põletata tööstusheite seaduse tähenduses jäätmepõletustehase nõuetele vastavas tehases, peab põletusseadmesse minev hakkepuit (ehk biomass) vastama Soome juhendis (2.69 MB, PDF) tabelis 10 toodud piirväärtustele. Hinnata tuleb raskmetallide sisaldust ning halogeenitud orgaaniliste ainete sisaldust puidus.

Purustatud puidujäätmete aun. Pildi autor: Kristo Keevend

Purustatud puidujäätmete aun. Pildi autor: Kristo Keevend

 

PS! Tutvu ka jäätmeloa taotluse koostamise juhendiga (938.52 KB, PDF).

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.