Keskkonnaameti kaitse planeerimise üksuse eesmärk on hoida Eesti mitmekesist loodust läbi tõhusa kaitstavate alade võrgustiku.
Kaitse planeerimine on:
- uute loodusobjektide kaitse alla võtmine ja olemasolevate muutmine;
- kaitstavate loodusobjektide kaitsekorra väljatöötamine (sh kaitse-eeskirjade koostamine ja muutmine);
- kaitse alla võtmise otstarbekuse ekspertiisid, uuringute ja inventuuride läbiviimine;
- looduskaitseliste tööde kavandamine läbi kaitsekorralduskavade koostamise;
- huvigruppide kaasamine kaitse planeerimise tegevustesse.
Mustjõgi. Foto: Riina Kotter
Liikide ja nende püsielupaikade kaitse alla võtmise ning kaitsekorra muutmisega tegeleb peamiselt liigikaitse büroo.
Kaitse planeerimises on tähtis hea koostöö riigi- ja teadusasutuste, kohalike omavalitsuste, maaomanike, ettevõtjate, looduskaitsjate ja teiste huvigruppidega.
Riiklikult kaitstavateks loodusobjektideks on kaitsealad (rahvuspargid, loodus- ja maastikukaitsealad), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad ja kaitstavad looduse üksikobjektid. Maastikukaitsealade eritüüpidena kaitstakse parke, puistuid ja arboreetume. Nende objektidega seotud reeglid on kirjas Riigi Teataja kaitse-eeskirjades.
Klienditugi
Palume pöörduda klienditoe (662 5999 või e-posti: info@keskkonnaamet.ee) poole ning teid suunatakse vastava spetsialisti poole kui Teil on küsimusi:
- Kus saab tutvuda kaitsealal kehtivate piirangutega?
- Miks on kaitsealal konkreetsed piirangud?
- Miks on kaitsealal sellised piirid?
- Millised väärtused kaitsealale jäävad?
- Milliseid töid võiks kaitsealal teha?
