Sa oled siin

Keskkonnaamet kinnitas Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala ja Linaküla meri-pungsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet kinnitas 29.08.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/24  Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala ja Linaküla meri-pungsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava aastateks 2018-2027.

Kihnu saar ja laiud ning nendega seotud meremadalikud on Lääne-Eesti mandriosa lõunatipu jätk meres. Paiknedes Liivi Lahe-Suure Väina ja Pärnu Lahe merepiirkondade kokkupuutealal, moodustab Kihnu olulise elurikkuse tugipunkti mereliste ökosüsteemide jaoks. Saareline iseloom, madalmere väärtuslike mere-elupaikade suur mitmekesisus ja lai levik ning paiknemine kalade, lindude ja mereimetajate rände- ja liikumisteede keskel on selle elurikkuse peamiseks aluseks.

Kihnu loodusala EE0040313 (pindala 1089 ha), mis on moodustatud Vabariigi valitsuse 05.08.2014 korraldusega nr. 615. Loodusala moodustati alal leiduvate Üle-Euroopaliste kaitseväärtuste kaitseks EL Natura 2000 võrgustiku koosseisus. Vastavateks nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks on: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (1150*) , esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*), loopealsed (alvarid – 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), emaputk (Angelica palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Kihnu hoiuala KLO2000298 (pindala 1102,1 ha) piir ja kaitse-eesmärk on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega 18.05.2007 nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), kuivade niitude lubjarikkal mullal (6210), liigirikaste aruniitude lubjavaesel mullal (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca hispida bottnica), emaputke (Angelica palustris) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse.

Kihnu laidude looduskaitseala KLO1000628 (pindala 4199,5 ha, sellest maismaa 11,3 ha ja mereosa 4188,2 ha) on kaitse alla võetud 04.03.2014 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 31“Kihnu laidude looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Ala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; laidude maastikuilmet; liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas; liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Kaitse-eesmärkideks olevad liigid on hallhani (Anser anser), ristpart (Tadorna tadorna), rääkspart (Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), merisk (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), viigerhüljes (Phoca hispida). Kaitse-eesmärkideks olevad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110) ja väikesaared ning laiud (1620).

Linaküla meri-pungsambla püsielupaik KLO3000891 (pindala 17,2 ha) on moodustatud Keskkonnaministri 24. mai 2007. a määruse nr 36 "Kaitsealuste samblaliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" alusel. Püsielupaik on loodud spetsiaalselt üliharuldase meri-pungsambla (Bryum marratii) leiukoha kaitseks. Tegemist on selle liigi esimese leiukohaga Eestis ning praeguseks on kokku teada vaid 7 kasvukohta, millest 2-3 võivad olla hävinud.

Kõik eelpool nimetatud alad asuvad Kihnu loodusalal (EE0040313) ning Pärnu lahe linnualal (EE0040346).

Kaitsekorralduskava on kaitstava ala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse 10 aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks. Kaitsekorralduskavaga nähakse ette Kihnu loodusalal poollooduslike koosluste hooldamist ja taastamist ning kaitseala veerežiimi taastamist, elupaikade inventuuri, Kihnu saare haude- ja rändel peatuva veelinnustiku tulemusseiret, külastustaristu rajamist, ala piiritähiste paigaldamist ja hooldamist ning infotahvli paigaldamist.

Lisainfo: Marja-Liisa Meriste, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist, marja-liisa.meriste@keskkonnaamet.ee, tel. 4477 372

Tutvu kaitsekorralduskavaga SIIN (9.46 MB, PDF).

Kihnu. Foto: Mati Kose

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.