Harrastuslik kalapüük on lubatud kõigile avalikul või avalikuks kasutamiseks olevatel veekogudel. Eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, võib ühe lihtkäsiõnge ja kuni kolme õngpüünisega kala püüda vaid kinnisasja omaniku loal.
Õngepüük
Igaüks tohib avalikul ja avalikult kasutataval veekogul tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega. Arvestama peab keeluaegade, -kohtade ja kalaliikidele kehtestatud piirangutega.
Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust, raskusest ja ujukist. Püügil kasutatakse ainult looduslikku sööta.
Harrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisega
Harrastuskalapüügiõiguse ehk harrastuspüügiõiguse eest tasumisel on igaühel õigus õngpüünistega kala püüda avalikult kasutatavatel veekogudel. Arvestama peab keeluaega, -kohta ja kalaliikudele kehtestatud piiranguid.
Õngpüünised on: spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng (krunda, tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng, harpuunipüss ja harpuun ning haakeõng.
Harrastuspüük on üldjuhul tasuline. Tasu saab maksta internetis pilet.ee lehel, postkontorites ja mobiiliga. Püügiõigust tõendavaks dokumendiks on isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba).
Harrastuspüügiõiguse tasu 2019. aastal on järgmine
24 tundi - 1 euro;
7 päeva - 3 eurot;
182 päeva (pool aastat) - 13 eurot;
365 päeva (aasta) - 20 eurot.
Harrastuspüügiõiguse tasu maksmisest on vabastatud eelkooliealised lapsed, alla 16-aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud või represseerituga võrdsustatud isikud, puudega isikud ning osalise või puuduva töövõimega isikud.
NB! Alates 1. detsembrist 2017 on harrastuslikul kalapüügil õngpüünistega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 15 kg ahvenat.
Püügiõiguse eest ei pea tasuma (sulgused soodustust tõendav dokument):
- alla 16-aastased õpilased (õpilaspilet);
- pensionärid (pensionitunnistus);
- õigusvastaselt represseeritud isikud ja represseerituga võrdsustatud isikud (represseeritu tunnistus);
- puudega isikud (puude raskusastet ja kestust tõendav dokument);
- osalise või puuduva töövõimega isikud (osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument).
Soodustatud isikud tohivad kala püüda harrastuskalapüügivahendiga püügiõiguse eest tasumata, välja arvatud kalapüügil kalastuskaardi alusel.
Kalastuskaart
Kalastuskaarti on vaja kui:
- püügivahendina kasutatakse nakkevõrku, kuni 100 konksust koosnev õngejada, kadiskat, liivi, vähinatti ja -mõrda ning kuuritsat;
- püük toimub spinningu ja lendõngega Kesk-Eesti forellijõgedel või Põhja-Eesti lõhe- ja meriforellijõgedel;
- püük toimub Endla looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis või Silma looduskaitsealal.
Nakkevõrgul, õngejadaga püügil, vähipüügil ja Silma looduskaitsealal on kalastuskaartide arv piiratud. Loe täpsemalt: Kalastuskaardi taotlemine
Foto: Aimar Rakko
