Keskkonnakaitseloa omaja meelespea

1. Keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused

1.1. Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise keskkonnakaitse.

1.2. Keskkonnaohtu tuleb vältida.

1.3. Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada.

1.4. Taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult.

1.5. Keskkonnahäiringu, -ohu, - riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti.

1.6. Keskkonnakasutus on tasuline seaduses sätestatud juhtudel. Täpsemalt vt Eesmärgid, tegevused > Keskkonnatasu.

1.7. Hoolsuskohustus. See tähendab, et igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada.

1.8. Kohustus omandada teadmisi keskkonnaohu vältimiseks. See tähendab, et enne sellise tegevusega alustamist, mis põhjustab keskkonnaohtu, tuleb omandada mõistlikus ulatuses teadmisi, mis tegevuse laadi ja ulatust arvesse võttes on vajalikud keskkonnaohu vältimiseks.

(KeÜS § 8-15)

2. Käitaja kohustused

2.1. Keskkonnaohtu tuleb vältida ja rakendada ettevaatusmeetmeid.

2.2. Toorainet, loodusvarasid ja energiat tuleb kasutada säästlikult.

2.3 Käitise asukoha valikul tuleb lähtuda eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid.

2.4. Käitises tegutsevatele isikutele tuleb tagada keskkonnakaitsealane väljaõpe.

2.5. Teatamiskohustus

2.5.1. Olulisest keskkonnahäiringust (nt avarii, vahejuhtum, rikkumine vms) tuleb teatada viivitamata Keskkonnainspektsioonile või seaduses sätestatud juhul muule asutusele.

2.5.2. Kui käitaja soovib muuta tegevust, milleks talle on antud luba, ja muudatus võib kaasa tuua olulise keskkonnahäiringu, on käitaja kohustatud kavandatavast muudatusest loa andjat aegsasti teavitama.

2.6. Tegevuse lõpetamisel ja selle järel tuleb tagada, et ei teki olulisi keskkonnahäiringuid.

(KeÜS § 16-22)

3. Loa omaja andmete muutmine

Seisuga 31.10.2017 reguleerib kaevandamislubade, õhusaastelubade ja kiirgustegevuselubade osas loa omaja andmete muutmist KeÜS:

3.1. Keskkonnaloa omajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused loovutada teisele isikule.

3.2. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmiseks esitavad loa omaja ja loa taotleja keskkonnaloa andjale ühise taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist. (KeÜS § 60)

3.3. Vee erikasutusloa ja valduse üleandmisest teatab uus valdaja loa andjale hiljemalt ühe nädala jooksul alates valduse muutumisest. Sel juhul kehtib vee erikasutusluba uue valdaja suhtes neli kuud alates valduse üleandmise hetkest. Kui vee erikasutusega seotud ehitise uus valdaja soovib jätkata vee erikasutusloa tingimustele vastavat tegevust, taotleb uus valdaja vee erikasutusloa muutmist valdaja andmete osas. (KEM nr 18 § 22)

3.4. Jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha, mida ei loeta jäätmekäitluskohaks, valduse üleandmisel on valdajal õigus jäätmeloaga seotud õigused ja kohustused uuele valdajale üle anda. Uus valdaja on kohustatud loale kantud JäätS § 81 lõikes 1 nimetatud andmete muutmist taotlema kuue kuu jooksul jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha, mida ei loeta jäätmekäitluskohaks, valduse üleandmisest arvates. (JäätS § 82)

 

Ettevõtete ühinemised ja jagunemised

Ettevõtete ühinemise ja jagunemise puhul reguleerivad ettevõtete vara üleminekuid võlaõiguslikud lepingud. Üldreegel on, et  loa andjale tuleb tõendada kuidas, kellele ja millal on valdus üle antud ja kas loa saamiseks vajalikud eeldused on täidetud. Seega tuleb ettevõttel selgitada ja tõendada, kas, kuidas, kellele ja millal on käitise õiguspärane valdus üle läinud.

Samuti tuleb ettevõttel tõendada, et käitise uus valdaja vastab kõikidele loa saamiseks vajalikele eeldustele/nõuetele ning ei esine loa andmisest keeldumise/kehtetuks tunnistamise aluseid. Mitmetes valdkondades esitatakse loa omajale erinõudeid ehk teisisõnu saab loa vaid isik, kellel on näiteks teatav tehniline võimekus, eriteadmised või kogemused. Loast tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuks on seega piirava tingimusena loa omaja jätkuv vastavus õigusaktidega sätestatud eritingimustele. Seetõttu saab loast tulenevad õigused ja kohustused üle anda vaid isikule, kes võiks olla ka loa nö algseks omajaks.

Kindlasti tuleb ühinemisest või ettevõtte üleminekust teavitada loa andjat ning taotleda viivitamatult või hiljemalt õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul loa omaja andmete osas loa muutmist (esitades mh asjakohased ja vajalikud lisadokumendid). Seejärel teostab loa andja vajalikud uurimistoiminguid, nt hindab loa taotleja vastavust loa omajale kehtestatud nõuetele ning teeb loasse vajalikud loa omaja vahetust kajastavad muudatused ainult siis, kui taotleja vastab loa omajale esitatud nõuetele. Seega sõltub loa üleminek igale üksikjuhtumile iseloomulikest asjaoludest ning Keskkonnaamet lahendab olukordi kooskõlas eriõiguses sätestatuga. Andmete muutmisest teavitada loa andjat viivitamatult või seaduses toodud tähtaja jooksul.

Loa omaja andmete muutmise taotluse korral kontrollib Keskkonnaamet:

3.5. kas taotleja on AÕS § 32 mõistes käitise valdaja ja kas tal on õiguslik alus tegutseda käitise asukohas. Vajadusel tuleb taotlejal esitada käitise valduse üleminekut tõendavad võlaõiguslikud lepingud;
3.6. kas taotleja vastab kõikidele loa saamiseks vajalikele eeldustele/nõuetele;
3.7. kas esineb loa andmisest keeldumise/kehtetuks tunnistamise aluseid.

4. Vee erikasutus

Veekasutaja on kohustatud:

4.1. kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid;

4.2. hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele, loodusele ja majandusobjektidele;

4.3. vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle, süvendamisega mere põhjast eemaldatud pinnase (edaspidi süvenduspinnas) ja kaadamisel kaadatud jäätmete või muude ainete või asjade koostise ja mahu üle;

4.4. korraldama heitvee seiret, vee ja veekogu kasutamise seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras ning esitama loa andjale seire aruande loas määratud tähtajal;

4.5. järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist. (VeeS § 36 lg 5; § 127 lg 1-3; § 151 lg 1-2)

Veekaitsealased kohustused

4.6. Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist.

4.7. Isik on kohustatud vee kasutamisel rakendama tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest.

Paisutamine ja/või hüdroenergia kasutamine

4.8. Veekogu veetaseme alandamise ja paisutuse nõuded kehtestab VeeS § 174 ja § 175. Täpsustatud nõuded on esitatud keskkonnaministri määruses nr 54. Olulisemad nõuded on järgmised:

1) paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab vee erikasutusloaga määratud paisutustasemed ja ökoloogilise miinimumvooluhulga säilitamise vesiehitisest allavoolu jäävas looduslikus voolusängis (määrus nr 54 § 2 lg 1); 

2) veekogu paisutamisel hüdroenergia kasutamiseks tuleb vältida kalade sattumist turbiinidesse või nendesse rajatistesse, mille kaudu vett veekogust kõrvale juhitakse (määrus nr 54 § 5 lg 1);

3) Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku ning tuleb vältida setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi (määrus nr 54 § 8 lg 2 ja 3);

4) Kui soovitakse paisutus likvideerida või alandada veetaset tasemele, milleks vee erikasutusluba enam vaja ei ole, tuleb paisu omanikul või valdajal esitada Keskkonnaametile veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus (VeeS § 196 lg 2 p 9). Vastav vorm on leitav KeA veebilehelt.

5) Paisutaja peab hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele, loodusele ja majandusobjektidele, mistõttu on paisuomanik või valdaja kohustatud olema kevadise/sügisese suurvee, erakorraliste sadude vms perioodil valmis tagama paisust suurvee ohutu läbilaskmise (VeeS § 117 lg 2);

6) Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama paisu tehnilise korrashoiu ja vajaduse korral hoolduse (VeeS § 174 lg 5 p 1).

Veekogu ja põhjavee kaitsmine reostamise, risustamise ja liigvähendamise eest

4.9. Valgala kaitse nõuded põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest kehtestab VeeS § 158-163.

4.10. Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded kehtestab VeeS § 164. Täpsustatud väetise kasutamise ja hoidmisenõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimise ja piiramise nõuded on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 45.

4.11. Valgala kaitse nõuded põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal kehtestab VeeS § 168.

4.12. Ohtlikest ainetest ja muudest saasteainetest põhjustatud koormuse ja reostuse vältimise ning vähendamise nõuded kehtestab VeeS § 125.

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded

4.13.Naftasaaduste, põlevkiviõli, selle saaduste või biokütuste hoidlate veekaitsenõuded kehtestab VeeS § 138-142. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatused on esitatud keskkonnaministri määruses nr 42.

4.14. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded kehtestab  VeeS § 133-137 .Täpsustatud kanalisatsiooniehitiste nõuded on kehtestatud keskkonnaministri määruses nr 31.

Olulisemad nõuded on järgmised:
1) kui väike- (50-1999 ie) või suurpuhasti (alates 2000 ie) puhastusprotsess lakkab, peab sellest kohe, seejuures ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatama keskkonnakaitseloa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele;
2) väike- ja suurpuhasti valdaja on kohustatud pidama reoveepuhasti hoolduspäevikut (määrus nr 31 § 22);
3) suurpuhastil peab olema vooluhulgamõõtur ja muud puhastusprotsessi jälgimiseks ja juhtimiseks vajalikud mõõteriistad ning automaatse proovivõtu võimalus (määrus nr 31 § 19 lg 2);
4) kanalisatsioonisüsteeme tuleb perioodiliselt hooldada, et oleks tagatud süsteemide nõuetekohane toimimine, sh biotiikide kaldad peavad olema niidetud ja võsast vabad (määrus nr 31 § 18);
5) kanalisatsiooniehitise seisundi kontrolli (sh ülevaate biotiikide seisundist, kui biotiigid kuuluvad puhastussüsteemi koosseisu) peab selle valdaja korraldama vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mida valdaja säilitab vähemalt 10 aastat (määrus nr 31 § 23)
6) väike- ja suurpuhastid peavad olema ümbritsetud piirdega, millel peab olema teave reoveepuhasti valdaja ja operaatori nime ja kontaktandmetega (määrus nr 31 § 17). 

Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal

4.15. Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal kehtestab VeeS 6. ptk 6. jagu. Olulisemad nõuded on järgmised:

1) Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud:

a) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine;

b) sanitaarkaitseala hooldamine;

c) metsa hooldamine;

d) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu;

d) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist;

e) teadustöö tegemine.

2) Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala omanik või valdaja võib lubada isikuid veehaarde sanitaarkaitsealale virgestus- ja keskkonnaharidusliku tegevuse eesmärgil ajutiselt ning piiratud ulatuses, kui tagatakse veehaarde ja vee kaitse. Nimetatud tegevus ei ole lubatud pinnavee sanitaarkaitseala haldava vee-ettevõtja nõusolekuta

3) Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja).

Määrustega reguleeritud veekaitse nõuded

4.16. Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (määrus nr 61)

4.17. Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika (määrus nr 54) 

4.18. Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted (määrus nr 48)

4.19.Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks (määrus nr 45)

4.20.Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded (määrus nr 29)

4.21. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus (määrus nr 42)

4.22.Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused (määrus nr 28)

4.23.Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (määrus nr 31)

4.24.Vedelsõnniku laotamise plaanis esitatavate andmete loetelu ning laotamisplaani esitamise ja menetlemise kord ning väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise kord (määrusn nr 59)

5. Saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku

5.1. Õhusaasteluba tuleb taotleda enne ehitusluba, kui tegemist on uue paikse heiteallikaga. (AÕKS § 79 lg 6)

5.2. Kasutada tuleb parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat, keskkonnasõbralikke energiaallikaid ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks. Kui õhusaasteluba nõuab saasteainete püüdmist, on töötamine püüdeseadmeteta või rikkis püüdeseadmetega keelatud. Põletusseadme käitamise korral tuleb seadme käivitamise ja seiskamise perioodid hoida võimalikult lühikesena. (AÕKS § 29, § 101 lg 1 p 2¹)

5.3. Saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmete efektiivsust tuleb perioodiliselt kontrollida ja selle kohta tuleb pidada dokumenteeritud arvestust. (AÕKS § 101 lg 1 p 4)

5.4. Vähemalt üks kord aastas tuleb hinnata õhukvaliteedi vastavust saasteaine kohta AÕKS-i alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusele väljaspool käitise tootmisterritooriumi, kui heiteallikast väljutatava saasteaine heide võib tõenäoliselt põhjustada õhukvaliteedi piirkonna või linnastu AÕKS-i alusel kehtestatud õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamist. Antud hinnang võib sisaldada mõõtmisi ja/või arvutusi.  (AÕKS § 101 lg 1 p 6)

5.5. Keskkonnaametit tuleb teavitada olulisest keskkonnahäiringust, mis kaasneb käitaja tegevusega, olenemata sellest, kas loas sätestatud nõudeid on järgitud. Avariidest, mille puhul ei ole välistatud ka keskkonnamõju, tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit, Keskkonnainspektsiooni, kohalikku omavalitsust ja Terviseametit. Avarii tuleb registreerida ning kirja panna selle kestus. (AÕKS § 101 lg 1 p 7)

5.6. Keskkonnainspektsioonile tuleb anda igakülgset abi nõuete vastavuse hindamisel, võimaldades kontrolli tegemist proovide võtmiseks või muu asjakohase teabe kogumiseks ning esitades põhjendamatu viivituseta keskkonnakontrolliks vajalikud andmed. (AÕKS § 101 lg 1 p 8, AÕKS § 102 lg 4)

5.7. Õhusaasteloa kehtivuse ajal ja vähemalt kuus aastat pärast selle kehtetuks tunnistamist tuleb säilitada kõik õhusaasteloa taotlemise, andmise ja muutmisega, selles määratud seirega, nõuete täitmise kontrollimisega, võimaliku nõuetele mittevastavuse ning nõuetekohasuse taastamiseks võetud meetmetega seotud dokumendid ja andmed. Need peavad olema kättesaadavad Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni nõudmisel. (AÕKS § 102 lg 1-2)

5.8. Keskkonnaametit ja kohalikku omavalitsust tuleb eelnevalt teavitada kõigist kavandatavatest tootmistehnoloogia või heiteallikate parameetrite muudatustest, mis võivad suurendada saasteaine heitkogust üle õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatu või halvendavad oluliselt saasteainete hajumistingimusi välisõhus. (AÕKS § 101 lg 1 p 3)

5.9. Väljaspool tööstusheite seaduse kohaldamisala oleva heiteallika heite piirväärtust ei tohi ületada. Nn keskmise võimsusega põletusseadmetele kehtestatud piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ning heite piirväärtuse järgimise kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri 5.11.2017. a määrusega nr 44. (AÕKS § 105 lg 1 ja 3)

 

Välisõhu kaitse nõuded orgaaniliste lahustite kasutajatele

5.9. Hoonete pinnakattevahenditena ei tohi kasutada lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavaid värve ja lakke, mis ei vasta määrusega KEM nr 36 kehtestatud lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtustele.

5.10. Sõidukite või nende osade katmiseks väljaspool tootmisseadeldisi ei tohi kasutada taasviimistlusmaterjale, mis ei vasta KEM nr 36 kehtestatud lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtustele. (AõKS § 113 lg 1)

 

Nõuded orgaanilisi lahusteid kasutavatele käitistele THS §-is 113 toodud tegevusaladel

5.11. Tuleb rakendada meetmeid, et tagada väljuva gaasi lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused või THS-i § 139 alusel koostatud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kavast tulenevate nõuete täitmine. (THS §136)

5.12. Ained või segud, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks, tuleb asendada võimalikult kiiresti ja võimalikult suures mahus vähem kahjulike ainete või segudega nii palju, kui see on võimalik. (THS §140)

5.13. Tuleb rakendada riskilausega R40 või R68 või ohulausega H341 või H351 määratud halogeenorgaaniliste lenduvate ühendite ja THS-i §-s 140 nimetatud ohu- või riskilausega lenduvate orgaaniliste ühendite keskkonda sattumise vältimiseks kontrollitavaid tingimusi nii palju, kui see on võimalik. (THS §141)

5.14. Tuleb rakendada meetmeid, et viia miinimumini lenduvate orgaaniliste ühendite heide käitise käivitamise ja seiskamise ajal. (THS §143)

5.15. Keskkonnaameti igakordsel nõudmisel tuleb esitada andmeid, et saaks hinnata saasteainete sisalduse vastavust kehtestatud piirväärtustele ja/või lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava nõuetele (THS-i § 137 lõikes 2 eranditele heite piirväärtustest). (THS §145 lg 2)

Välisõhu kaitse nõuded tanklatele ja terminalidele

5.16. Bensiini käitlemisel terminalides ja teenindusjaamades (ehk tanklates) tuleb täita KEM nr 85 tingimusi, mis hõlmab mh järgmisi nõudeid: 

1. terminalide hoidlad peavad vastama KeMi määruse nr 85 lisas 1 ning laadimis- ja tühjendusseadmed lisas 2 toodud nõuetele;
2. bensiiniaurude kontsentratsioon terminali regenereerimisseadmest väljumisel ei tohi ületada KeMi määruses nr 85 sätestatud määra ning seda tuleb kontrollida määrusekohaste kontrollimõõtmistega;
3. teisaldatavad mahutid, mis varustavad bensiiniga teenindusjaamasid, peavad saama vastu võtta ja hoida tanklate mahutites tekkinud aurumisjääke, mis säilitatakse kuni viimaste ümberlaadimiseni terminalis;
4. bensiini laadimisel tankla hoidlatesse ja aurude vahehoidmiseks kasutatavatesse mahutitesse suunatakse aur aurukindla ühendusliini kaudu tagasi bensiini tarnivasse teisaldatavasse mahutisse (nt paakautosse). Kui vastavat seadet ei ole paigaldatud või see ei toimi korralikult, laadida ei tohi; 
5. bensiiniaurude regenereerimise süsteem, mis on ette nähtud tankimise ajal tanklas mootorsõiduki bensiinipaagist eralduvate bensiiniaurude regenereerimiseks ja mis võimaldab juhtida bensiiniaurud tanklas asuvasse kogumismahutisse või tagasi tankerisse, kust bensiini müüakse, peab vastama KeMi määruses nr 85 sätestatud nõuetele ning seda tuleb perioodiliselt kontrollida;
6. eelmises punktis nimetatud bensiiniaurude regenereerimise süsteem tuleb paigaldada:
   1. uutesse tanklatesse; 
   2. olemasolevasse tanklasse (mis on ehitatud või millele on antud projekteerimis-, ehitus- või tegevusluba 1.01.2012 või peale seda), mida renoveeritakse märkimisväärselt; 
   3. igasse olemasolevasse tanklasse, mille läbilaskevõime on üle 3000 m3 aastas hiljemalt 31. detsembriks 2018. 

Nõuded õhumõõtmistele ja õhukvaliteedi arvutuslikule hindamisele

5.17. Mõõtmised (sh mürataseme mõõtmised) peavad olema tõendatult jälgitavad ning teostatud pädeva mõõtja poolt. See tähendab, et mõõtmisi võib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste esinduslikkuse. (AÕKS § 61 lg 2-3, AÕKS §102 lg 5, MõõteS)

5.18. Kui õhusaasteloaga on kehtestatud saasteaine pidevseire kohustus, edastab käitaja pidevseire andmed reaalajas õhukvaliteedi hindamise andmekogusse. (AÕKS § 102 lg 5)

5.19. Heitkoguste mõõtmisel tuleb järgida AÕKS-i § 106, § 107 lg 2 ja KEM nr 84 4. peatüki nõudeid.

5.20. Kui tegemist on heitkoguste määramisega või täpsustamisega mõõtmise teel, siis tuleb jälgida vastavat heitkoguste määramist kajastavat keskkonnaministri määrust:

1. keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59
2. keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 66
3. keskkonnaministri 02.12.2016. a määrus nr 61

5.21. Lisaks tuleb järgida THS-i alusel kehtestatud vastavaid rakendusakte heiteseire (teatavatel juhtudel ka piirnormide) kohta või KEM nr 44 lisa 3, kui tegemist on vastavate käitiste saasteainete heiteseirega.

5.22. Õhukvaliteedi mõõtmised peavad vastama  AÕKS-i § 43 lg 3 ning 4 ja KEM 84 2. ning 4. peatüki nõuetele.

5.23. Kui õhukvaliteeti hinnatakse arvutuslikult, tuleb lähtuda AÕKS-i § 43 lg  4 ja KEM nr 84 5. peatükis toodud nõuetest.

5.24. Kahtluste korral on soovitatav enne mõõtmiste tellimist küsida Keskkonnaameti arvamust, täpsustada nõudeid ning tingimusi. Loe täpsemalt: Meelespea välisõhu valdkonna mõõtmiste teostajatele (PDF).

5.25. Akrediteeritud laborite nimekiri on leitav Eesti Akrediteerimiskeskuse veebilehelt katselaborite rubriigi alt. Akrediteeritud laborite nimekiri on leitav Eesti Akrediteerimiskeskuse veebilehelt katselaborite rubriigi alt.

Nõuded Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvatele käitajatele
5.26. Paikse heiteallika käitaja esitab Keskkonnaametile ajakohastatud seirekava enne iga olulist muudatust kasutatavas seiremetoodikas. (AÕKS § 166 lg 4)

5.27. Paikse heiteallika käitaja kontrollib regulaarselt, kas tema kasutatavat seiremetoodikat saab parandada ja esitab Keskkonnaametile heakskiitmiseks sellekohase aruande vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 artiklile 69. (AÕKS § 166 lg 3)

5.28. Paikse heiteallika käitaja korraldab iga aasta 25. märtsiks eelmise eelmise kalendriaasta heitkoguse tõendamise kauplemise registris. (AÕKS § 166 lg 7)

5.29. Paikse heiteallika käitaja tagastab kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelmise kalendriaasta heitkoguse aruandele vastava koguse lubatud heitkoguse ühikuid. (AÕKS § 168 lg 1)

6. Jäätmete käitlemine

6.1. Kui tegevus lõpetatakse enne loa kehtivuse lõppu, tuleb teavitada sellest loa andjat.

6.2. Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.

6.3. Jäätmehoolduses peab kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele ning erihuvi pakkuvatele paikadele ja inimese tervisele. (JäätS § 29 lg 1)

6.4. Vältida ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja haisu teket. Tegevus peab vastama määrusele SOM nr 42.Tegevus peab vastama määrusele SOM nr 42.

Jäätmekäitluse nõuded ja põhimõtted

6.5. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:

1) jäätmetekke vältimine;

2) korduskasutuseks ettevalmistamine;

3) ringlussevõtt;

4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;

5) kõrvaldamine.

(2) Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades. (JäätS § 22¹)

6.6. Tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat. (JäätS § 29 lg 3)

6.7. Ladustatud jäätmed tuleb töödelda või taaskasutada kolme aasta jooksul ning kõrvaldada aasta jooksul nende ladustamisest arvates. (JäätS § 34 lg 3 p 2-3)

6.8. Jäätmekäitleja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vaid isikule, kellel on õigus neid vastu võtta.

6.9. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. (JäätS § 28 lg 1-1¹)

6.10. Jäätmekäitleja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. (JäätS § 116 lg 2)

Ohtlike jäätmete käitlemine

6.11. Isik, kes soovib käidelda ohtlikke jäätmeid, peab lisaks jäätmekäitlusega kaasnevatele üldistele kohustustele järgima ka ohtlike jäätmete käitlemise erinõudeid.

Ohtlike jäätmete segamine

6.12. Ohtlike jäätmete segamine muud liiki ohtlike jäätmetega, tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga ei ole lubatud, välja arvatud JäätS §-s 61 sätestatud juhul.

6.13. Segunenud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks.

6.14. Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse JäätS § 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, et vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja ja majanduslikult põhjendatud.

6.15. Ohtlikke jäätmeid ei tohi segada eesmärgiga ümber liigitada ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks sel teel, et neid lahjendatakse ja vähendatakse sellega ohtlike ainete algsisaldust allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust. (JäätS § 60-61)

Ohtlike jäätmete pakendamine

6.16. Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

6.17. Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale. (JäätS § 62 lg 1-2)

6.18. Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord

 

Ohtlike jäätmete vedamine

6.19. Ohtlikke jäätmeid tohib vedada ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras. (JäätS § 63)

6.20. Ohtlike jäätmete saatekiri (edaspidi saatekiri)[3] koostatakse digitaaldokumendina ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus.

[3] Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid käitlemiseks üleantavate ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste ning nende jäätmete tekitaja, käitlemiseks üleandja, vedaja ja vastuvõtja kohta (JäätS § 64 lg 1).

6.21. Saatekirja koostab jäätmeid vedamiseks üleandnud isik, kui ta omab JäätS §-s 99 nimetatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

6.22. Kui jäätmete üleandja litsentsi ei oma, koostab saatekirja litsentsi omav jäätmete vastuvõtja. (JäätS § 64 lg 2, 3-4)

6.23. Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord

Vanaõli

6.24. Kui see on tehniliselt teostatav, kogutakse vanaõli eraldi.

6.25. Kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, tuleb vältida erinevate omadustega vanaõli liikide segamist omavahel, samuti tuleb vältida vanaõli segamist muud liiki jäätmete või ainetega, kui selline segamine takistab vanaõli töötlemist.

6.26. Vanaõli taaskasutamisel tuleb eelistada vanaõli regenereerimist, kui see on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ning kui muud taaskasutamistoimingud ei taga paremat keskkonnaalast üldtulemust. (§ 65¹ lg 3-5)

Määrustega reguleeritud ohtlike jäätmete käitlemise nõuded

6.27. Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete nõuded

6.28. Asbesti sisaldavate jäätmete käsitlusnõuded

6.29. Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord

6.30. Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isiku koolitusele ja pädevusele esitatavad nõuded

6.31. Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord

Metallijäätmete käitlemine

6.32. Isik, kes soovib käidelda metallijäätmeid, peab lisaks jäätmekäitlusega kaasnevatele üldistele kohustustele järgima ka metallijäätmete käitlemise erinõudeid.

6.33. Metallijäätmeloa originaaleksemplar või loa andja poolt kinnitatud koopia peab asuma metallijäätmete koguja tegevuskohas ning see tuleb esitada järelevalveametnikule või metallijäätmeid üleandvale isikule tema nõudmisel. (JäätS § 90)

6.34. Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.

6.35. Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

6.36. Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

6.37. Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud. (JäätS 105 lg 1-4)

6.38. Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja), ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas: (JäätS § 106 lg 1)
 1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;
 2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus;
 3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber;
 4) metallijäätmete maksumus.

6.39. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. (JäätS § 107)

Määrustega reguleeritud probleemtoote (sh patareid, akud, mootorsõidukid, elektri- ja elektroonikaseadmed, rehvid) käitlemise nõuded

6.40. Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded

6.41. Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad

6.42. Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad

6.43. Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad

6.44. Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude

6.45. Patareide ja akude märgistamise viis ja kord

6.46. Romusõidukite käitlusnõuded

6.47. Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord

 

Määrustega reguleeritud jäätmekäitluse nõuded

6.48. Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded

6.49. Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded

6.50. Reoveesettest toote valmistamise nõuded

6.51. Olmejäätmete sortimise kord

6.52. Kaevandamisjäätmete käitlemise kord

6.53. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded

 

7. Maavara kaevandamine

7.1. Enne kaevandamisega alustamist tuleb loa omanikul maavara kaevandamise loa saamisel riigile kuuluval kinnisasjal saada riigile kuuluva kinnisasja kasutamisõigus maavaravaru kaevandamiseks (MaaPS § 90). Enne seda ei ole lubatud mistahes kaevandamist ettevalmistavad tegevused mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.

7.2. Juhul, kui maa sihtotstarbe liik ei vasta taotletava mäeeraldise alal maavara kaevandamise loaga kavandatavale tegevusele, tuleb esitada kohalikule omavalitsusele taotlus maa sihtotstarbe muutmiseks vastavalt mäetööstusmaaks või turbatööstusmaaks. (VV nr 155 § 6)

7.3. Vajadusel tuleb lahendada kaevandatud materjali veoteede kasutamisega seotud küsimused.

7.4. Kaevandamisluba ei anna õigust ehitamiseks mäeeraldise teenindusmaale ja väljapoole mäeeraldist. Ehitamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust. Maavaravarule või maavaravarusse ehitamiseks on vajalik Keskkonnaministeeriumi nõusolek. (MaaPS § 14 lg 2)

7.5. Ehitise püstitamisel (sh mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide ja teede rajamiseks) üle jääva kaevise kasutamiseks ja võõrandamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. (MaaPS § 96)

7.6. Tuleb tagada ohutus kaevandamisalal (sh ala tähistada).

7.7. Olenevalt kaevandatud mahust tuleb viia läbi instrumentaalmõõdistamised ja korrigeerida mõõdistamise alusel esitatud deklaratsioone. Instrumentaalmõõdistamise sagedus on: 1) üle 200 000 tonni/kuupmeetri (edaspidi ühik) – kord kvartalis;

2) 50 000–200 000 ühikut – kord aastas;

3) 10 000–50 000 ühikut – kord 2 aasta jooksul;

4) alla 10 000 ühiku – kord 3 aasta jooksul.

7.8. Kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud turbavaru kogus tuleb mõõdistada ja arvutada üks kord kaevandamisloa kehtivusaja jooksul. Instrumentaalmõõdistamine tuleb läbi viia kolm aastat enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppemist.

7.9. Esitada markšeideri mõõdistamise andmete alusel koostatud aruanne kaevandatud maa ja selle korrastamise kohta markšeideri mõõdistamise toimumise kvartalile järgnevas kvartalis koos kaevandamismahu aruandega. (MaaPS 82)

7.10. Turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb lisada turba markšeideri mõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist.

7.11. Esimesel võimalusel tuleb alustada kaevandatud maa korrastamisega. Esimese sammuna tuleb küsida Keskkonnaametilt korrastamistingimused, seejärel koostada korrastamisprojekt ja viia selle alusel läbi vajalikud tööd. (MaaPS § 81)

7.12. Katendi võõrandamiseks või väljaspool mäeeraldist kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. (MaaPS § 99)

7.13. Loa omaniku muutmiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus. (MaaPS § 66)

7.14. Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt aasta enne loa kehtivusaja lõppemist. Kui kavandatava tegevusega seoses on vaja teha keskkonnamõju hindamine, tuleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotlus esitada vähemalt kaks aastat enne loa kehtivusaja lõppemist. (MaaPS § 67 lg 5)

7.15. Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb lisada viimase markšeideri mõõdistuse dokumentatsioon koos maavara jääkvaru arvutusega. Turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele lisatud turba markšeideri mõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist. (MaaPS § 67)

7.16. Kaevandamisloa ümberregistreerimisel tuleb lisada kaevandamisõiguse loovutamise kokkulepe ja ümberregistreeritava kaevandamisloaga määratud mäeeraldise piiridesse jääva maavara jääkvaru arvutus ning markšeideri mõõdistuse dokumentatsioon. Jääkvaru arvutatakse markšeideri mõõdistuse tulemuste alusel ümberregistreerimise taotluse esitamise päevale eelneva kvartali lõpu seisuga. Turba jääkvaru arvutatakse turbavaru hinnanguliselt kaevandatud koguse alusel, mille määramisel tuginetakse kaevandamise, tootmise või laoseisu andmetele või aunade mõõdistamise tulemustele. (MaaPS § 73)

 

Kaevandamise lõpetamine

7.17. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa tuleb korrastada kaevandamisloa kehtivusaja jooksul.

7.18. Keskkonnaametilt tuleb taotleda korrastamistingimused. 

7.19. Korrastamistingimuste alusel tuleb koostada korrastamisprojekt.

7.20. Korrastamisprojekti rakendamiseks tuleb saada Keskkonnaameti nõusolek.

7.21. Kaevandamisloa andjale tuleb eistada markšeideri mõõdistamise andmete alusel koostatud aruanne kaevandatud maa ja selle korrastamise kohta (MaaPS § 80-81).

 

8. Kiirgustegevus

Kiirgusohutuse põhimõtted kiirgustegevuse läbiviimisel

8.1. Kavandatavat kiirgustegevust tuleb põhjendada, tõendades, et see on kiirgustegevuse põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim teguviis.

8.2. Kui saadakse uusi ja olulisi tõendeid olemasoleva kiirgustegevusliigi tõhususe või tagajärgede kohta, tuleb kiirgustegevuse põhjendus üle vaadata. (KIS § 21 lg 1-2)

8.3. Iga kiiritus tuleb hoida nii väiksena, kui see on majandus- ja sotsiaaltegureid mõistlikult arvesse võttes  võimalik.

8.4. Kiiritusel saadavate dooside summa ei tohi ületada kehtestatud piirmäärasid. Seda nõuet ei kohaldata meditsiinikiirituse suhtes.

8.5. Radioaktiivsete ainete tahtlik lisamine toiduainetele, mänguasjadele, ehetele ja kosmeetikakaupadele nende valmistamisel ning selliste radioaktiivseid aineid sisaldavate kaupade sisse- ja väljavedu on keelatud. (KIS § 22-24)

Kiirgustegevusloa omaja üldkohustused (KiS § 32)

8.6. Tuleb järgida kiirgusohutuse põhimõtteid.

8.7. Tuleb tagada kiirgusohutuse ja enda valduses oleva kiirgusallika füüsilise kaitse, sealhulgas kontrollida vähemalt üks kord aastas, kas kiirgusallikas või seda sisaldav seade asub kasutus- või hoidmiskohas ning on väliselt heas seisundis.

8.8. Tuleb tagada kiirgusallika ohutus, paigaldades ja asetades kiirgusallika ruumis õigesti, märgistades kiirgusallika ja ruumi ning kasutades kaitsevahendeid.

8.9. Tuleb tagada kontrolli- ja jälgimisalal seire.

8.10. Tuleb pidada iga omaja vastutusel oleva kiirgusallika ja radioaktiivse jäätme, selle asukoha ja üleandmise kohta arvestust ning teha üks kord aastas kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuur.

8.11. Tuleb tagada kiirgustöötajale töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestav kiirgusohutusalane koolitus ning juhendamine.

8.12. Tuleb koostada kiirgustööde tegemiseks ja kiirgustöötajate juhendamiseks vajalikud eeskirjad ning tagada uue tehnoloogia või seadme kasutusele võtmisel nende eeskirjade ajakohastamine.

8.13. Tuleb korraldada kiirgustöötajate tervisekontroll ja tagada A-kategooria kiirgustöötaja tervisekontroll vähemalt üks kord aastas.

8.14. Tuleb korraldada kiirgustöötajate isikudooside seire ning seireandmete esitamine doosiregistrisse.

8.15. Tuleb tagada kasutatavate mõõteriistade regulaarne kontrollimine ja kalibreerimine ning vastutada nende kasutuskõlblikkuse ja asjatundliku kasutamise eest.

8.16. Tuleb tõendada pädeva asutuse nõudmisel radioaktiivse aine või radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusseadme omamise seaduslikkust.

8.17. Tuleb teha enne kiirgusallika üleandmist kindlaks, kas vastuvõtjal on asjakohane kiirgustegevusluba.

8.18. Tuleb muuta kiirgusallikas pärast kasutamise lõpetamist ohutuks vastavalt kiirgustegevusloa taotluses esitatud ohutustamise kavale.

8.19. Tuleb tagada radioaktiivsete jäätmete käitlemine viisil, mille prognoositav kahjulik mõju tulevastele põlvedele ei oleks suurem kui KiS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides lubatud.

8.20. Tuleb katta kõik radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kulud.

8.21. Tuleb tagada, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heidete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed.

8.22. Tuleb leevendada avariikiirituse olukorra tagajärgi.

8.23. Keskkonnaametit ja Häirekeskust tuleb viivitamatult teavitada kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata kasutamisest ning kiirgustegevuse käigus toimunud juhtumist või avariist, mille tagajärjel on töötaja või elanik saanud tahtmatult kiiritada.

8.24. Tuleb kontrollida kiirgusallika terviklikkust pärast iga sündmust, kui kiirgusallikas võib olla saanud kahjustada, ning teavitada vajadusel Keskkonnaametit sellest sündmusest ja rakendatud abinõudest.

8.25. Tuleb kelistada kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika tootjale tagastamise kohta.

8.26. Tuleb tagada piisavate finantsvahendite olemasolu radioaktiivse aine, seda sisaldava kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete ohutustamise kulude katmiseks.

8.27. Suure ohuga kiirgustegevuse korral tuleb koostada avariikiirituse olukorra lahendamise plaan ja kindlustada, et kiirgustegevuse rajatiste projekti ja uute kiirgusallikate kasutusele võtmist oleks tunnustanud kiirgusekspert.

Kiirgustegevusloa omaja täiendavad kohustused kõrgaktiivse kiirgusallikaga seotud tegevuste korral (KiS § 38)

8.28. Tuleb tagada, et kiirgusallikaga on kaasas kirjalik teave, mis tõendab, et kiirgusallikas on identifitseeritud kordumatu numbriga ja sisaldab ülesvõtteid kiirgusallikast, kiirgusallika konteinerist, veopakendist ning vajaduse korral vahenditest ja seadmetest.

8.29. Tuleb tagada, et kiirgusallika terviklikkuse kontrollimiseks ja hooldamiseks on tehtud loa andja määratud sagedusega nõuetekohased testid.

8.30. Tuleb tagastada iga kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas viivitamata pärast selle kasutamise lõppu tootjale, anda üle teisele kiirgustegevusluba omavale isikule või radioaktiivsete jäätmete käitluskohta.

8.31. Tuleb sõlmida kiirgusallika omandamisel tootjaga leping, mille kohaselt tootja kohustub kiirgusallika tagasi võtma hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast selle riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq.

Kiirgustegevusloa omaja täiendavad kohustused radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevuste korral (KiS § 39)

8.32. Tuleb tagada radioaktiivsete jäätmete hoiuruumi ohutus kogu selle kasutamise kestel.

8.33. Tuleb korraldada radioaktiivsete jäätmete töötlemine, kui see on vajalik radioaktiivsete jäätmete omaduste muutmiseks enne juhtimist keskkonda, või konditsioneerimine ning vahe- või lõppladustamine.

8.34. Tuleb arvestada tegevuse planeerimisel ning tegevuse käigus ka muid ohte ning radioaktiivsete jäätmete tekkimise eri etappe ja radioaktiivsete jäätmete vastastikust mõju.

8.35. Tuleb anda radioaktiivsed jäätmed viie aasta jooksul pärast nende tekkimist üle radioaktiivsete jäätmete ladustuskohta.

Kiirgustegevusloa omaja täiendavad kohustused meditsiiniradioloogia protseduuri läbiviimisel (KiS § 42 lg 1 ja lg 3)

8.36.Tuleb teostada protseduure põhjendatult ja optimeeritult, sealhulgas tagada, et kiiritust antakse ainult vajalikul hulgal selleks määratud kehaosadele ning patsiendile manustatava radioaktiivse aine kogus on õige.

8.37. Tuleb teavitada patsienti ioniseeriva kiirgusega kaasnevatest ohtudest.

8.38. Tuleb välja selgitada tervishoiuteenuse osutaja käsutuses oleva teabe põhjal andmed patsiendile varem teostatud meditsiiniradioloogia protseduuride kohta.

8.39. Tuleb tagada kiirgusallika ohutuse ja kaitsesüsteemide korrasolek.

Kiirgustegevuse muutmisest teatamise kohustus (KiS 78 lg 1)

8.40. Kiirgustegevusloa omaja teatab eelnevalt loa andjale, kui ta kavatseb:

1. kasutusele võtta uue või täiendava kiirgusallika;
2. lõpetada kiirgustegevusloas märgitud kiirgusallika kasutamise;
3. anda kiirgusallika üle teisele isikule või ladustada selle radioaktiivse jäätmena;
4. muuta kiirgustegevusloaga määratud kiirgustegevust, tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise viise, piirkoguseid või ladustuskohta;
5. muuta kiirgustegevuse toimumise kohta, rajatisi või ruume;
6. võtta tööle uue kiirgusohutuse spetsialisti;
7. muuta muul viisil oluliselt loas kirjeldatud kiirgustegevust.

Määrustega reguleeritud kiirgustegevuse nõuded

8.41. Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded;

8.42. Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa vormid ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete vormid;

8.43. Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded

8.44. Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed;

8.45. Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta;

8.46. Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad;

8.47. Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad;

8.48. Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused.

 

9. Keskkonnakompleksload

Käitaja kohustused avarii ja vahejuhtumi korral

9.1. Avarii või vahejuhtumi korral, mis võib tõenäoliselt kaasa tuua olulise ebasoodsa mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, peab käitaja:
 1) võtma viivitamata kasutusele meetmed, et piirata avarii ja vahejuhtumi tagajärgi keskkonnale ning vältida võimalikke edasisi avariisid ja vahejuhtumeid;
 2) teavitama rakendatud meetmetest viivitamata Keskkonnaametit. (THS § 17)

Käitaja kohustused nõuete täitmata jätmise korral

9.2. Käitaja peab loas sätestatud nõuete rikkumise korral:
1) informeerima sellest viivitamata Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaametit;
2) võtma viivitamata kasutusele meetmed, et saavutada võimalikult lühikese aja jooksul oma tegevuse vastavus loa nõuetele;
3) teavitama viivitamata Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaametit rakendusele võetud meetmetest  pärast nende rakendamist. (THS § 18)

Käitise kasutamise üldpõhimõtted

9.3. Käitaja järgib kompleksloa kohustusega käitise kasutamisel järgmisi põhimõtteid:
1) rakendab asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks;
2) saastatuse tekkimisel likvideerib oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvesse võttes saastatuse viivitamata ning sõltumata asjaolust, kas saastatus on põhjustatud tahtlikult või ettevaatamatusest;
3) kasutab käitises parimat võimalikku tehnikat;
4) väldib võimalusel jäätmete tekitamist;
5) jäätmete tekitamisel lähtub nende käitlemisel jäätmeseaduse §-s 22¹ sätestatud jäätmehierarhiast;
6) kasutab käitises energiat võimalikult tõhusalt;
7) tagab vajalike meetmete olemasolu avariide vältimiseks ning avarii tagajärgede piiramiseks;
8) käitise tegevuse lõpetamisel võtab kasutusele meetmed, mis on vajalikud saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks vastavalt THS § 58 nõuetele.

9.4. Kui käitaja ei täida kohustust saastatus likvideerida, korraldab likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras Keskkonnainspektsioon. (THS § 26)

 

Nõuded käitiste omaseirele

9.5. Põhjavee saastatuse korrapärane omaseire toimub vähemalt kord viie aasta jooksul.

9.6. Pinnase saastatuse korrapärane omaseire toimub vähemalt kord kümne aasta jooksul.

9.7. Põhjavee ja pinnase seiret ei kohaldata juhul, kui seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel. (THS § 47)

Käitise laadi ja toimimisviisi muutus

9.8. Käitaja teatab loa andjale igast muudatusest käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamisest, mis võib avaldada mõju keskkonnale või inimese tervisele. Loa andja selgitab 21 päeva jooksul muudatuste olulisuse ja vajaduse korral algatab kompleksloa andmise või muutmise menetluse.

9.9. Muudatuse käitise laadis või toimimisviisis, sealhulgas käitise laiendamise, võib ellu viia ainult pärast seda, kui loa andja on käitajale kirjalikult teatanud, et selleks ei ole vaja muuta kompleksloa nõudeid, või kui kompleksloa nõudeid on muudetud. (THS § 56)

Kohustus säilitada dokumente ja esitada teavet

9.10. Käitaja peab kompleksloa kehtivuse ajal ja vähemalt viis aastat pärast kompleksloa kehtetuks tunnistamist säilitama kõik talle kuuluvad kompleksloa taotlemisega, -loa andmisega, -loaga määratud seirega ning nõuete täitmise kontrollimisega seotud dokumendid ja andmed.

9.11. Dokumendid peavad olema kättesaadavad loa andja ja Keskkonnainspektsiooni nõudmisel.

9.12. Käitaja teatab loa andjale:

1) kompleksloaga määratud seire andmed kompleksloas ettenähtud nõuete kohaselt;

2) kavandatavast käitaja vahetumisest.

9.13. Käitaja on kohustatud esitama loa andjale kompleksloa andmiseks, muutmiseks, kehtetuks tunnistamiseks, kompleksloa nõuete läbivaatamiseks või Keskkonnainspektsioonile keskkonnaalase kontrolli teostamiseks vajalikud andmed nende nõudmisel. (THS § 59)

Parima võimaliku tehnika nõuded

9.14. Parimat võimalikku tehnikat käsitlevad järeldused ja PVT-viitedokumendid on leitavad Euroopa Komisjoni ja Keskkonnaministeeriumi veebilehtedelt.

9.15. Siseriikliku õigusaktiga on kehtestatud järgmised PVT-järeldused:

1. Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused (PDF)
2. Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal (PDF)
3. Järeldused Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal (PDF)

Määrustega reguleeritud tööstusheite nõuded

Määrustega reguleeritud tööstusheite nõuded on leitavad Riigi Teatajast.

 

10. Aruandlus

Käitise tegevuse aastaaruanne tuleb esitada kiirguse, jäätmealase tegevuse, veekasutuse, välisõhu saastamisega seotud tegevuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta. See on kohustuslik kõigile isikutele, kellele on väljastatud keskkonnaluba. Aruande esitamise kohustus on ka juhul, kui loa kehtivusaeg lõppes aasta sees. Koheselt pärast loa kehtivusaja lõppemist saab veekasutuse aastaaruande esitada Keskkonnaametile paberkandjal.

Aastaaruannete kaudu kogutakse üleriigiliselt vajalikku keskkonnaalast informatsiooni. Kogutud andmete alusel valmib Eesti keskkonnaseisundi ülevaade ning koostatakse rahvusvahelisi ning siseriiklikke aruandeid ja teabematerjale.

Aruanne esitatakse esitamise aastale eelneva aasta tegevuse kohta.

10.1. Jäätmearuanne tuleb esitada 31. jaanuariks jäätmearuandluse infosüsteemis JATS. (JäätS § 117 lg 1)

10.2. Välisõhu saastamisega seotud aruanne tuleb esitada 31. jaanuariks välisõhu saasteallikate infosüsteemis OSIS. (AÕKS § 127 lg 2)

10.3. Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada 1. märtsiks keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. (VeeS § 195)

10.4. Keskkonnakompleksloa valdajatel tuleb aastaaruanded esitada vastavalt keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu edastatavale teabele.

10.5. Kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuur tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks. (KiS § 32 lg p 4). Täpsemalt vt Kiirgustegevusluba > Kiirgusallikate inventuur

10.6. Kasvuhoonegaaside heitkoguse tõendatud aruanne tuleb esitada 25. märtsiks aadressil info@keskkonnaamet.ee (AÕKS § 166 lg 7)

 

Kasutatud õigusaktide lühendite loetleu

KeÜS - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus

TsÜS – Tsiviilseadustiku üldosa seadus

VeeS – Veeseadus

AÕKS – Atmosfääriõhu kaitse seadus

THS – Tööstusheite seadus

MõõteS  – Mõõteseadus

JäätS – Jäätmeseadus

MaaPS – Maapõueseadus

KIS – Kiirgusseadus

 

KEM nr 18 – keskkonnaministri 26.03.2002 määrus nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“.

KEM nr 40 - keskkonnaministri 19.09.2014 määrus nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“.

KEM nr 61 - keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“.

KEM nr 36 - keskkonnaministri 14.10.2016 määrus nr 36 „Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite, välja arvatud aerosoolide, ning sõidukite väljaspool tootmisseadeldisi kasutatavate viimistlusmaterjalide alaliigid, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused ning piirväärtustele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid“.

KEM nr 84 - keskkonnaministri 27.12.2017 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.

KEM nr 85 - keskkonnaministri 27.12.2017 määrus nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“.

KEM nr 59  - keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.

KEM nr 61  - keskkonnaministri 02.12.2016 määrus nr 61 „Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid“.

KEM nr 66  - keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“.

SOM nr 42 - sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid".

VV nr 99 - Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.

VV nr 155 - Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“.

VV nr 171 - Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“.

KEM nr 86 - keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid".