Keskkonnamõju hindamine

Igasugune inimtegevus mõjutab keskkonda, osade tegevustega kaasnev mõju võib seejuures olla oluline. Üks võimalusi ennetada negatiivseid tagajärgi on enne tegevuse elluviimist hinnata selle mõju.

Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, et nii nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuse tagajärgi. Eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi, teha ettepanekuid sobivaima lahendusvariandi leidmiseks ning võimaldada mõju hindamise tulemusi kasutada lõppotsuste tegemisel.

Keskkonda tuleb mõista laiemas tähenduses – lisaks looduskeskkonnale hinnatakse tegevuse mõju ka inimeste tervisele ja heaolule, samuti kultuuripärandile ja varale. Keskkonnamõju hindamise protsess on avalik, kõikidel isikutel on võimalik selles osaleda (tutvuda materjalidega, esitada ettepanekuid ja märkusi jne).

Keskkonnamõju hindamised jagunevad kaheks:

  • keskkonnamõju hindamine ehk KMH, mis saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemise käigus ning mille tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel;
  • keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH, mis viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (nt planeeringute, arengukavade, strateegiate jt) koostamisel.

Kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb KMH või KSH käigus läbi viia nn Natura-hindamine. Juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument omab tõenäoliselt piiriülest mõju, tuleb mõjutatav riik kaasata keskkonnamõjude hindamisse ehk läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine.

KMH ja KSH protseduuril on järgmised etapid: eelhindamine ja KMH/KSH vajalikkuse kaalumine, KMH/KSH programmi või väljatöötamise kavatsuse koostamine ning KMH/KSH aruande koostamine. KMH ja KSH tulemusi arvestatakse lõppotsuse tegemisel, tegevusloa andmisel ning strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel.

Keskkonnaamet täidab KMH käigus nii otsustaja (tegevusloa andja) kui ka asjaomase asutuse ülesandeid. Keskkonnaamet on otsustaja mõne nn keskkonnaloa (nt jäätmeluba, maavara kaevandamise luba vmt) taotluse menetlemisel, otsustades KMH algatamise vajalikkuse üle, viies läbi kogu KMH menetluse ning kontrollides KMH programmi ja aruande vastavust kehtestatud nõuetele ja sisulist piisavust. Kui otsustajaks on mõni teine asutus (nt kohalik omavalitsus ehitusloa taotluse menetlemisel), siis Keskkonnaamet asjaomase asutusena annab KMH käigus seisukohti ja kooskõlastusi (eelhinnangu eelnõule, samuti KMH programmile ja aruandele), millega otsustaja saab arvestada. Keskkonnaamet annab KSH käigus seisukohti eelhinnangu eelnõule ja KSH lähteülesandele (programmile või väljatöötamise kavatsusele) ning kooskõlastusi planeeringule ja KSH aruandele.

Üldised juhendid (leitavad Keskkonnaministeeriumi ja/või Keskkonnaameti kodulehel):

Foto: Toomas Kalda

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.