Planeeringute kooskõlastamine

Keskkonnaministri 20.05.2014 määruse nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 5 lg 2 p 2 kohaselt Keskkonnaamet annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses seisukoha planeeringutele ja projektidele. Seega, Keskkonnaamet saab planeeringu kooskõlastada üksnes seaduses sätestatud juhul.

I. Millistel juhtudel tuleb planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga:

Planeerimisseaduses (PlanS) on iga planeeringu liigi juures sätestatud, kellega tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ja keda tuleb planeerimismenetlusse kaasata. Koostöö lõppeb kooskõlastusega või kooskõlastamata jätmisega.

PlanS § 4 lg 4 alusel on kehtestatud määrus, mis täpsustab koostöö tegemist ja planeeringute kooskõlastamist. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (määrus nr 133) on PlanS rakendamise abivahend, mis aitab sisustada koostöö tegemise mõtet, milline haldusorgan millisel juhul ja millise valdkonna eest vastutab. Määruses nr 133 on toodud avatud nimekiri, kuna seaduse ega ka määruse tasandil ei ole võimalik anda ammendavat loetelu kõikidest võimalikest koostöö juhtumitest.

Määruse nr 133 § 3 p 2 kohaselt tuleb planeering (ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne, kui KSH on vajalik) kooskõlastada Keskkonnaametiga, kui:

  • planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, välja arvatud määruse nr 133 § 3 p 3 nimetatud juhul (st juhul, kui planeeringule tehakse KSH; Keskkonnaamet ei ole kooskõlastajaks, kui kooskõlastajaks on Keskkonnaministeerium);
  • planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd;
  • planeeringualal asub ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse.

Määruse nr 133 § 2 lg 3 kohaselt põhjendatud juhul teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu ka määruse nr 133 §-s 3 nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Lisaks on planeeringu heakskiidu andjal (kohaliku omavalitsuse poolt koostatavate planeeringute puhul riigihalduse minister) õigus teatud planeerimismenetluses määrata koostöö tegijaid ja kaasatavaid, vt üldplaneeringu puhul PlanS § 81 lg 3, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu puhul PlanS § 103 lg 3 ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul PlanS § 142 lg 4.

Täiendavate koostöö tegijate määramisel (sh määruse nr 133 § 2 lg 3 alusel) tuleb alati põhjendada, miks on vajalik nendega teha koostööd planeerimismenetluses. Planeeringu kooskõlastamiseks esitajal tuleb üheselt mõistetavalt ja põhjendatult välja tuua, mis probleemide ning küsimuste lahendamiseks on koostöö ja kooskõlastamine vajalik ning miks just nende asutustega.

Täiendavalt selgitab Keskkonnaamet, et kui nt varasemalt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 17 lg 3 p 3 kohaselt kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule teiste kohalike omavalitsuste või riigiasutustega kooskõlastamise vajaduse määras kohalik omavalitsus ning tegi seda planeeringu lähteseisukohtades, siis arvestades määruse nr 133 § 2 lg 3 ei piisa enam, kui koostöö tegijad (planeeringut kooskõlastavad asutused) on nimetatud planeeringu lähteseisukohtades, kuid ei ole toodud välja koostöö tegemise vajaduse sisulist põhjendust. Sellisel juhul ei saa pidada määruse nr 133 § 2 lg 3 kohustust täidetuks. Alati tuleb mõelda ja sisuliselt põhjendada, mis probleemide ning küsimuste lahendamiseks on koostöö ja kooskõlastamine vajalik ning just nende asutustega. Kindlasti tuleb vältida planeeringute n.o igaks juhuks saatmist, samuti dubleerimist erinevate asutuste vahel (nt aeg-ajalt on saadetud sama planeering nii Keskkonnaametile kui ka Keskkonnaministeeriumile, alati tuleb mõelda, miks see on vajalik).

Täiendavalt määruse nr 133 § 3 p-s 2 nimetatule oleks mõistlik planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga näiteks järgmistel juhtudel (ei ole kohustus):

  • planeeringu ülesanne on ehituskeeluvööndi vähendamine, et vältida looduskaitseseaduse (LKS) § 40 kohase ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse menetlemisel võimalikku segadust ja probleeme (nt, kas kõik erandid on õigesti tõlgendatud, kas kehtiv-vähendatav EKV ulatus on kantud korrektselt joonisele jne);
  • planeering võib oluliselt mõjutada keskkonnatingimusi kaitstaval loodusobjektil (nt kaitstava loodusobjekti piirialadel toimuv veerežiimi muutus, kaitstavale loodusobjektile suunatavad olulised heitmed või häiringud, teatud tingimustel vaatelisus jne);
  • planeering hõlmab kaitstavate liikide leiukohti, arvestades järgmisi põhimõtteid:
    •   planeering tuleks igal juhul Keskkonnaametiga kooskõlastada, kui planeeringuala hõlmab I kaitsekategooria kaitsealuse liigi leiukohta, mis ei ole püsielupaigana kaitse alla võetud (püsielupaigaga seotud kooskõlastamine tuleneb määrusest nr 133 ja LKS § 14 lg 1) või kui planeeringulahendusega kavandatav (st ka konkreetsest leiukohast väljaspool toimuv tegevus) võib oluliselt mõjutada leiukohta (nt veerežiimi muutmine, mikroklimaatiliste tingimuste muutmine, muu elupaiga keskkonnatingimuste muutmine);
    •   II kaitsekategooria liikide leiukohtades tuleks planeering esitada kooskõlastamiseks, et saada Keskkonnaameti seisukohta, kas planeeritav ehitustegevus võimaldab säilitada II kaitsekategooria isendeid, vajadusel on rakendatav LKS § 55 lg 7 või tuleks arendusplaane korrigeerida või kavandada LKS § 58 lg 6 kohane ümberasustamine. Keskkonnaametit on ka põhjendatud kaasata ehk küsida arvamust, kui planeeringulahendusega kavandatav võib oluliselt mõjutada leiukohta (nt veerežiimi muutmine, mikroklimaatiliste tingimuste muutmine, muu elupaiga keskkonnatingimuste muutmine). Väga tervitatav, kui planeerimisprotsessi kaasataks liigiekspert.
    •   III kaitsekategooria liikide leiukohtades peaks kohalik omavalitsus tagama liigikaitsenõuete täitmise, sh LKS § 55 lg 8, väga tervitatav kui planeerimisprotsessi kaasataks liigiekspert. III kaitsekategooria liigi leiukohtadega seotud planeeringuid tuleks esitada Keskkonnaametile sisendi ja seisukoha küsimiseks pigem keerukamatel juhtudel.
  • planeeringuga planeeritud tegevusega kaasneb oluline põhjaveekogumi ja/või pinnaveekogumi seisundi mõjutamine või seisundiklassi muutmine;
  • planeeringulahendus puudutab heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõudeid;
  • planeeringud, milles kavandatud tegevuste elluviimiseks tuleb hiljem taotleda Keskkonnaametilt mõnda keskkonnaluba.

Sageli kohalikud omavalitsused saadavad planeeringu kooskõlastamiseks Keskkonnaametile rohevõrgustiku tõttu. Keskkonnaamet märgib, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole Keskkonnaametil õiguslikku alust teha rohevõrgustiku osas otsustusi, mistõttu üksnes rohevõrgustiku tõttu planeeringu kooskõlastamiseks saatmine Keskkonnaametile ei ole põhjendatud. Siiski leiab Keskkonnaamet, et rohevõrgustikku puudutavate põhimõtteliste otsuste ja oluliste muudatuste puhul saab Keskkonnaamet olla planeerimismenetluses kaasatav ehk esitada märkusi ja ettepanekuid planeeringu kohta.

Maapõueseaduse § 15 lg 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Sellisel juhul tuleb planeering esitada kooskõlastamiseks Maa-ametile, mitte Keskkonnaametile.

Planeeringu kooskõlastamise (õigemini: planeeringu kehtestamiseks nõusoleku saamise) nõue tuleneb ka LKS § 14 lg 1 p-st 5, mille kohaselt kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta kehtestada detail- ja üldplaneeringut. Siin tuleb märkida, et LKS § 14 lg 1 p 5 ei näe ette, et kaitseala valitseja nõusolek tuleb võtta pärast eelnevate planeerimismenetluse etappide läbimist ning vahetult enne planeeringu kehtestamist. Määruse nr 133 eelnõu seletuskiri rõhutab, et PlanS alusel antud kooskõlastus ei asenda LKS kohast nõusolekut, v.a juhul, kui see on kooskõlastuskirjas selgesõnaliselt välja toodud. Seega juhul, kui PlanS alusel on Keskkonnaamet planeeringu kooskõlastanud, kuid ei ole viidanud, et kooskõlastamisega on antud ka LKS § 14 lg 1 p 5 kohane nõusolek, tuleb planeering esitada Keskkonnaametile uuesti LKS § 14 lg 1 p 5 kohase nõusoleku saamiseks. Võimalusel antakse kooskõlastus ja nõusolek üheaegselt.

Detailplaneeringu kooskõlastamise alus Keskkonnaametiga (lisaks PlanS-is ja määruses nr 133 nimetatule) tuleneb ka veeseaduse § 10 lg-st 6, mille kohaselt kallasraja vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine toimub läbi detailplaneeringu, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

II. Planeeringu kohta arvamuse küsimine:

PlanS-is on iga planeeringu liigi juures sätestatud, et lisaks koostöö tegemisele (ja planeeringu kooskõlastamisele) on võimalik kaasata asutusi planeeringu koostamisse (ehk küsida planeeringu kohta arvamust).

Haldusorgan on kaasatavaks, kui planeering ei puuduta tema vastutusvaldkonna küsimusi ja arvamusi saab esitada vaid soovi korral. Ka kaasamise puhul mõelda, miks see on vajalik ja seda põhjendada.

III. Planeeringu kooskõlastamiseks esitamine:

Planeeringu esitab kooskõlastamiseks planeerimisalase tegevuse korraldaja, kelle ülesanne on menetlustoimingute tegemine.

Keskkonnaamet soovib siinkohal juhtida tähelepanu, et tervitatav on planeerija soov teha Keskkonnaametiga jooksvalt planeeringu koostamise käigus koostööd, kuid planeeringut Keskkonnaametile kooskõlastamiseks planeerija ise siiski esitada ei saa. Planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne. Seega, kui planeerija esitab planeeringu kooskõlastamiseks, palub Keskkonnaamet planeeringu esitada planeerimisalase tegevuse korraldajal. See ka tagab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja on planeeringulahendusega nõus.

Keskkonnaametile tuleb planeeringu kooskõlastamiseks esitada:

  • kaaskiri-taotlus
  • planeering
  • KSH aruanne (kui tehakse KSH)
  • vajadusel muud asjakohased materjalid

Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab kaaskirjas põhjendama Keskkonnaametiga koostöö tegemist ja planeeringu kooskõlastamiseks saatmist (kui ei ole selged juhud, nt LKS § 14 lg 1 p 5). Kui seda ei ole tehtud, siis planeering ei kuulu kooskõlastamisele Keskkonnaametiga (puudub alus kooskõlastamise määramiseks). Keskkonnaamet saab seda vajadusel enne vastuskirja koostamist täpsustada planeerimisalase tegevuse korraldajaga. Sellele vaatamata, kui Keskkonnaametil on märkusi planeeringu kohta, siis Keskkonnaametil on õigus need vajadusel esitada.

Keskkonnaamet rõhutab, et kindlasti tuleb enne planeeringu kooskõlastamiseks saatmist vaadata materjalid üle selle pilguga, kas need vastavad nõuetele. Nt PlanS § 3 lg 3 kohaselt planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Osa planeeringuid ei vasta PlanS, sh § 3 lg-te 1-4 ning § 126 esitatud põhimõtetele ja sisunõuetele.

Keskkonnaamet analüüsib oma pädevuse piires planeeringulahenduse ja KSH aruande vastavust õigusaktide nõuetele, samuti KSH aruande sisulist piisavust (kui planeeringu koostamisel tuleb teha KSH). Lisaks sellele Keskkonnaamet vajadusel hindab, kas on kaalutud KSH algatamise vajalikkust vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Siin tuleb arvestada, et planeeringule ei saa anda kooskõlastust ka siis, kui KSH aruanne ei ole nõuetele vastavalt koostatud (vt: https://planeerimine.ee/kkk/dp-kooskolastamisel-viide-ksh-puudustele/).

Keskkonnaamet vaatab materjalid läbi ja otsustab planeeringu kooskõlastamise üle hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui vastust ei ole võimalik anda tähtaja jooksul, teavitab amet sellest, sh selgitades hilinemise põhjust ning nimetab uue vastamistähtaja. Puuduvast või täpsustamist vajavast infost teavitatakse taotlejat esimesel võimalusel.

Planeeringut ei loeta n-ö vaikimisi kooskõlastatuks LKS § 14 lg 1 p 5 kohase nõusoleku saamise vajaduse korral. LKS-i sätetest tulenevalt on kaitsealadel, hoiualadel jt planeerimismenetluse läbiviimisel kaitseala valitseja seisukoht (nõusolek) siduva tähendusega ehk Keskkonnaameti LKS-i kohasele kooskõlastusele ei saa kohaldada PlanS-is sätestatut vaikimisi kooskõlastamise kohta.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.