Veekeskkonnariskiga tegevus on tegevus, mis võib tekitada kahju veekeskkonnale, kuid ei ole sedavõrd ohtlik ning suure mõjuga, et selle tegemiseks oleks vaja vee erikasutuse keskkonnaluba (veeluba).
Alates 01.10.2019 tuleb VeeS § 196 lg 2 alusel registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena järgmised tegevused:
- dispergentide kasutamine saastatuse likvideerimiseks või saasteainete leviku takistamiseks veekogus;
- muu veekogu kui mere süvendamise või sellise veekogu põhja 5-100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;
- mere süvendamine või merepõhja 50-100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;
- tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul;
- veekogusse 5-100 kuupmeetri tahke aine paigutamine;
- vesiviljelus toodangu juurdekasvuga kuni üks tonn aastas, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses;
- maasoojussüsteemi veekogusse paigladamine;
- avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine otse põhjavette;
- paisutuse likvideerimine või veekogu veetaseme alandamine tasemeni, milleks veeluba ei ole enam vaja;
- teaduslikul eesmärgil ainete otse põhjavette juhtimine painna- ja põhjavee kirjeldamiseks, kaitsmiseks või põhjaveekogumi seisundi parandamiseks koguses, mis on nimetatud otstarbel hädavajalik;
- veealuse kultuuriväärtusega asja uputamine planeeringuga määratud alale;
- keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine.
Eelnimetud tegevuste registreerija on Keskkonnaamet, välja arvatud dispergentide kasutamine saastatuse likvideerimiseks või saasteainete leviku takistamiseks, mille registreerib Keskkonnainspektsioon.
Veekeskkonnariskiga tegevuse peab registreerima kuue kuu jooksul alates uue veeseaduse jõustumisest (01.10.2019).
ABIKS
- Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu soovituslik vorm (21.19 KB, DOCX)
Foto: L.Laanemets
