Järelevalve – mis ja milleks?
Ehkki meie keskkonnaseisund on valdavalt hea ning enamik inimestest kaitseb ja hoiab loodust oma vabast tahtest, on vajalik ka riiklik kontroll.
Loodusrikkuste säästliku kasutamise ja kaitse tagamiseks on riik kehtestanud õigusaktid ning loonud järelevalvesüsteemi.
Keskkonnaamet teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades, olgu tegemist metsa-, maapõue- või kalakaitsega, jäätmekäitluse, pakendi- või välisõhuprobleemidega – kokku ligi paarikümnes valdkonnas. Järelevalve eesmärk on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuete täitmist.
Keskkonnaametil on õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, teha ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist.
Kaitsealadel liikumine on üldiselt lubatud, erandiks loodusreservaadid ja ajalise liikumispiiranguga vööndid. Info looduses liikumise piirangute kohta on Looduskaitse kaardirakenduses kättesaadav. Foto: Maris Sepp
Järelevalve tähendab paljudel juhtudel korrakaitset
Kontrollimine on sageli ennetava iseloomuga. See aitab rikkumisi ära hoida või avastada need võimalikult varases staadiumis, vältides sellega ka suuremaid keskkonnakahjusid.
Suur osa järelevalve ressursist kulub korra tagamisele kalakaitse ja looduskaitse valdkondades, sest need hõlmavad väga suurt isikute ringi, kelle hulgas on nii harrastuskalastajad, jahimehed kui puhkajad.
Põhiliselt toimub järelevalve tööplaanide alusel, kuid selle kõrval kontrollitakse ka elanikelt saabunud kaebusi ja avaldusi erinevate keskkonnaalaste rikkumiste kohta.
