Keskkonna kaitsmisel on oluline rikkumistest ja tekkinud reostustest võimalikult kiiresti teada saada.
Kuna paljud juhtumid leiavad aset väljaspool tööaega ja nädalavahetustel, on üks ööpäevaringselt tegutsev number 1247 ehk riigiinfo telefon, kuhu saab oma teated edastada.
Teated saab edastada ka e-postiga aadressile 1247@1247.ee
Lisaks tekib inimestel erinevaid keskkonnaga seotud muresid ja küsimusi, näiteks
- kuidas toimida, kui keegi leiab metsast prügihunniku või ohtlikud jäätmed;
- kas leitud ja näiliselt üksi olev linnu- või loomapoeg vajab inimese abi;
- kellele teatada maanteel vigastada saanud või hukkunud loomast;
- kas õhus leviv ebameeldiv lõhn ei viita keskkonnarikkumisele.
Millal ja mida teatada?
Helistage, kui märkate:
-
keskkonnareostust või reostusohtu;
-
ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust;
-
jäätmete ebaseaduslikku ladestamist;
-
massiliselt surnud loomi, linde või kalu;
-
loomade julma kohtlemist;
-
muud keskkonnaalast õigusrikkumist.
Riigiinfo telefoni 1247 operaator registreerib saabunud teate ning edastab selle kokkuleppe kohaselt vastava maakonna inspektoritele, kes teatega edasi tegelevad.
Kui kiiresti teatele reageeritakse?
Reageerimine sõltub teate sisust. Kiiret sekkumist nõudvatel juhtudel (kui on tõsine reostusoht või kui ebaseaduslik tegevus parasjagu toimub), püüavad inspektorid kohale jõuda nii kiiresti kui võimalik. Samas näiteks teade metsa alt leitud jäätmehunniku kohta ei eelda kohest kontrollimist. Seda tehakse esimesel võimalusel.
Mida täpsem on info, seda lihtsam on inspektoril kõne all olevat kohta leida. Tavapäraselt võetakse ka helistaja kontaktandmed, et oleks võimalik vajadusel üksikasju täpsustada.
Rikkumise tuvastamisel viib Keskkonnaamet läbi ka menetluse (sõltuval rikkumisest kas väärteo- või kriminaalmenetluse).
Riigiinfo telefoni 1247 haldab Häirekeskus.
Foto: Keskkonnaameti fotokogu
Mida teha, kui leidsin abitu metslooma?
Väga sageli teatatakse abitus olukorras olevatest loomadest.
Olukorrad on erinevad: mõnikord võib olla tegu linna sattunud suurulukiga, kes tuleb turvaliselt linnast ja liiklusest eemale juhtida, jutt võib olla ka vigastatud tiivaga varesest või vigastatud siili või kellegi koduaeda sattunud kährikuga. Selge on, et linna liikluskeerisesse sattunud suuruluk tuleb sealt eemale toimetada, sest olukord on ohtlik nii loomale endale kui liiklejatele.
Keskkonnaamet hakkab vastavalt konkreetsele juhtumile koos teiste ametkondadega tegutsema, et leida olukorrale sobiv lahendus.
Inimesed soovivad loomi aidata ja tihti tuuakse vigastatud või (näiliselt) mahajäetud looma- või linnupoeg koju. Üldine seisukoht on, et metsloomal on kõige parem oma loomulikus keskkonnas ning ilma olulise põhjuseta ei tohi nende ellu sekkuda.
Mida teha, kui leidsin hukkunud või vigastatud looma?
Riigiinfo telefonile 1247 saab edastada teateid maanteedel hukkunud või vigastatud metsloomade kohta. Kui on tegu suurulukiga (põder, metskits, metssiga, karu) edastab operaator info kohalikele jahiseltsidele, kes hukkunud või vigastatud looma minema toimetavad.
Kui sõiduki ette jäädes on hukkunud või viga saanud väikeuluk (kährik, rebane), siis edastatake teave piirkonna teedevalitsusele, kes hoolitseb teede heakorra eest.
Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleks teatada kohalikule omavalitsusele, mis tegeleb kohalike heakorraküsimustega.
Kalalaevade teated
Riigiinfo telefon 1247 võtab vastu ka kalalaevade teateid. Kehtiva korra kohaselt on Läänemerel püüdvate kalalaevade kaptenitel ja Peipsi järve kaluritel kohustus sadamasse tulekust ning püütud kalakogusest ette teatada. See annab inspektoritele operatiivse kontrolli võimaluse.
Kalavarude kaitseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Peipsi kalurite organisatsioonid sõlminud vaba tahte lepingu, millega seoses on koostatud ka juhend teadete esitamiseks (211.91 KB, PDF) võimalike õigusrikkumiste kohta.
