Sa oled siin

Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamine

Keskkonnaamet teatab, et koostamisel on Manija maastikukaitseala uus kaitsekorralduskava aastateks 2020-2029 kaitsealuste elupaigatüüpide, liikide ja nende elupaikade kaitse korraldamiseks.

Manija maastikukaitseala kaitsekorralduskava eesmärk on:

  • anda lühike ülevaade kaitstavast alast ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust seirest;
  • analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse seisundile;
  • arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;
  • anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;
  • määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;
  • luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.


Kaitsekorralduskava tööversiooniga on võimalik tutvuda Manija külakeskuses, Tõstamaa osavallakeskuses (Sadama tee 2, Tõstamaa), Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, Pärnu), Keskkonnaameti Pärnu kontoris (Roheline 64, Pärnu) ja siinse teate allosas. 

Eelnõu avalikustamise periood kestab 27. jaanuarist – 10. veebruarini 2020. Oodatud on Teie täiendavad ettepanekud kaitsekorralduslike tegevuste jms kohta kirjalikult e-posti aadressil info@keskkonnaamet.ee või Keskkonnaameti Lääne regiooni aadressil Roheline 64, Pärnu linn 80010 hiljemalt 10. veebruariks 2020.

Kaitsekorralduskava tööversiooni tutvustav koosolek 17. veebruaril 2020 a. kell 13:00 Manija külakeskuses JÄI TORMI TÕTTU ÄRA.
KOOSOLEK TOIMUB 6. MÄRTSIL 2020 a. KELL 18.00 Manija külakeskuses.

Manija maastikukaitsealal on valdavaks kõrge looduskaitselise väärtusega pool-looduslikud kooslused – põhiliselt rannaniidud (136,7 ha), kus elab hulgaliselt sellele kooslusele omaseid linnuliike nagu tutkas, niidurüdi, räusk, jõgitiir, randtiir, punajalg-tilder, liivatüll ja tõmmuvaeras. Samuti mitmeid kahepaikseid nagu kõre, tiigikonn, tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rabakonn ja rohukonn. Samas on rannaniitude seisund muutunud kesiseks, kuna paljud maaomanikud ei tegele enam loomapidamisega, mistõttu ei ole vaja tegeleda heina varumisega ning rannaniidud võsastuvad või roostuvad. Seetõttu on paljude pool-looduslikele kooslustele omaste kaitsealuste liikide arvukused langus-trendis.

Kaitsekorralduskavaga ettenähtud tegevustest suurema osa moodustavad erinevate pool-looduslike koosluste hooldus- ja taastamistööd. Olulised vajalikud tegevused on ka liikide ja elupaikade seire ning nende seisundi parandamisega seotud tegevused (näiteks kõrede elupaikade parendamise tööd).

Kaitsekorralduskava eelnõuga saab tutvuda SIIN (1.6 MB, PDF)

Lisainfo: Kirsi Loide, tel 447 7375, kirsi.loide@keskkonnaamet.ee

Foto: „Manija tuletorn” Autor: Kirsi Loide

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.