Sa oled siin

Kolm ministrit võtsid keskkonnakuritegevuse luubi alla

Kolm ministrit võtsid keskkonnakuritegevuse luubi alla.
Kolm ministrit võtsid keskkonnakuritegevuse luubi alla.

Keskkonnaminister Rene Kokk, justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme allkirjastasid deklaratsiooni, millega kinnitavad, et teevad koostööd keskkonnakuritegude senisest tõhusamaks tõkestamiseks.

„Keskkonnakuritegude mõju on laiaulatuslik ning lisaks keskkonna- ja majanduslikule kahjule on ohustatud ka inimeste tervis,“ rõhutas keskkonnaminister Rene Kokk. „Just seetõttu peavad keskkonnarikkumised saama senisest suuremat tähelepanu.“

„Keskkonda kahjustavate õigusrikkumiste vastu võitlemine on äärmiselt oluline,“ ütles siseminister Mart Helme. „Taoliste tegude edukat avastamist ja ennetamist on võimalik saavutada vaid koostöös. Siseministeerium ja selle valitsemisala asutused on valmis ekspertteadmistega panustama, et inimeste tervist ja elukeskkonda ohustavaid rikkumisi ära hoida.“

„Keskkonnakuriteod on oma loomult varjatud, neid on raske avastada ja nad võivad tekitada tohutut kahju,“ nentis justiitsminister Raivo Aeg. „Muude riikide kogemus näitab, et keskkonnakuriteod on muutunud piiriüleseks ja esineb seoseid organiseeritud kuritegevusega. Just seetõttu on oluline, et seame selle valdkonna üheks oma õiguskaitseasutuste prioriteediks.“

Kuna keskkonnaalaste õigusrikkumiste ennetamisel, avastamisel ja menetlemisel on võimalik edu saavutada ainult koostöös, peavad keskkonnaminister, justiitsminister ning siseminister vajalikuks käsitleda keskkonnaalase kuritegevuse vastast võitlust kriminaalpoliitika ühe prioriteedina. Samuti on oluline teha koostööd keskkonnaalase kuritegevuse vastaste meetmete tõhustamiseks.

„Oleme ühel meelel, et keskkonnakuriteod on osa peitkuritegudest, mille puhul on peamisteks kaotajateks aus konkurents, keskkond ja seeläbi kogu ühiskond,“ sõnas Keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu. „Näeme, et taolised probleemid on kandumas ennekõike jäätmevaldkonda, kus omavahel segunevad varimajandus, piiriülesed rikkumised ning keskkonnaprobleemid.“.

Möödunud aastal alustas Keskkonnainspektsioon seoses keskkonnarikkumistega 24 kriminaalmenetlust. Nondest 14 oli seotud kalapüügiga, sealhulgas kaks vähipüügiga. Looduskaitse suunal oli raiete kõrval ka üks kriminaalmenetlus, kus rikkumine seisnes ohustatud liigiga kauplemises. Keskkonnakaitse suuna kriminaalmenetlused olid seotud loata kaevandamisega, ohtlike jäätmete käitlusnõuete rikkumisega ning ebaseadusliku riikidevahelise jäätmeveoga.
 

 

Kommenteerib Erik Kosenkranius

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja
 

Keskkonnavaldkonnas kehtib põhimõte „saastaja maksab“. Keskkonnakuritegude sisu on aga just sellest põhimõttest kõrvale hiilimine, mille tulemus on ebaaus konkurents ning teiste ettevõtete pärsitud huvi investeerida puhtamatesse tehnoloogiatesse ja ökoinnovatsiooni. Kahjustatud keskkond on kulukas nii ettevõtetele kui ka ühiskonnale. Me ei saa seda endale lubada.

Tõhusam keskkonnakuritegude tuvastamine ja süüdlaste karistamine annavad meile parema aluse loamenetlusest keelduda või luba kehtetuks tunnistada, kui ettevõte tegutseb ebaausatel alustel. Nii saame keskkonnakurjategijad tegevusvaldkonnast tõhusamini välja arvata ja selle kaudu hoida ära kahjusid keskkonnale.

Keskkonnavaldkonnal on rahvusvaheline mõõde. Ilma selle tähtsustamise ja rahvusvahelisse koostöösse panustamiseta oleks üha raskem hoida piiriülestel tegevustel, näiteks jäätmeveol, kooskõla kehtestatud nõuetega.

 


 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.