Keskkonnarikkumised

Keskkonna ja loodusressursside kaitseks on kehtestatud seadused ja normatiivid, näiteks reguleerib metsaseadus metsamajandamisega seotud küsimusi, kalapüügiseadus sätestab kalapüüginõuded jne. Kui keegi rikub oma tegevusega seaduses ettenähtud norme, on tegu seaduserikkumisega.

Keskkonnajärelevalvega seoses räägime rikkumistest. Mida loetakse rikkumiseks ja mis sellele järgneb?

Ehkki enamik inimestest ja ettevõtetest täidab keskkonnanõudeid, alustatakse igal aastal rikkumistega seoses nii kriminaal-, väärteo- kui ka haldusmenetlusi. 

Rikkumine on õigusvastane tegevus. Näiteks kui keegi viib oma majapidamises tekkinud jäätmed loodusesse või põletab jäätmeid, on tegu jäätmeseaduse rikkumisega. Jäätmeid tuleb käidelda ettenähtud viisil. Selleks on meil korraldatud jäätmevedu, on jäätmejaamad, kuhu saab anda ohtlikke jäätmeid. 

Rikkumised ehk süüteod jagunevad raskusastmelt väärtegudeks ja kuritegudeks.

Kui rikkumisega tekitatakse oluline keskkonnakahju (rahalises väljenduses üle 4000 euro), liigitub rikkumine juba keskkonnakuriteoks.

Väärtegude puhul lõppeb süüdimõistmine reeglina rahatrahviga, mis eraisikute puhul võib ulatuda … trahviühikuni ehk … euroni ning ettevõtete puhul kuni …. euroni. Trahvi suuruse määravad konkreetse rikkumise asjaolud ning konkreetne seadusesäte mida rikuti. 

Kriminaalmenetluste puhul teeb uurimistoimingud prokuröri juhtimisel Keskkonnaameti uurija. Süüdimõistmisel teeb karistusotsuse prokuröri ettepanekul kohus ning sõltuvalt süüteokoosseisust võib selleks olla kas rahaline karistus või ka vangistus.

Et keskkonnarikkumisi vähendada, pöörab Keskkonnaamet suurt tähelepanu ka ennetus- ja teavitustegevusele, et inimesed teaksid ja sooviksid keskkonnasäästlikult käituda.

Tutvu rikkumiste statistikaga.

Viimati uuendatud 28.06.2021