Aastaraamat 2020

2020. aastal tegutsesid Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon veel eraldiseisvate asutustena ja sellega seoses kajastab aastaülevaade mõlema asutuse tegevust. Siin on välja toodud aasta olulisemad suunad ja sündmused ning statistiline kokkuvõte keskkonnaameti ja -järelevalve tulemustest.

Allpool näed meie ühendorganisatsiooni eelkäijate - varasema Keskkonnaameti ja endise Keskkonnainspektsiooni eelmise aasta olulisemaid teemasid.

Riho Kuppart
Keskkonnaameti peadirektor

Riho Kuppart:

Hea lugeja 
 
Oleme taas kogunud kokku valiku lühilugudest, mis kirjeldavad meie 2020. aastat. Kuigi oleme oma kodulehel nimetanud selle rubriigi aastaraamatuks, on tegemist pigem põgusa pilguheiduga enim tähelepanu pälvinud teemadele. Sissejuhatuseks soovin lühidalt viidata mõnele olulisele suundumusele maailmas ja Eestis, mis on kahtlemata vajutanud oma pitseri ka Keskkonnameti tegevusele.
 
Aastatel 2020–2021 on selgemini ja tõsisemalt kui kunagi varem teadvustatud planeedi eksistentsiaalseid probleeme seoses kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Euroopa roheline kokkulepe sisaldab ambitsioonikaid eesmärke, mille saavutamine eeldab meilt lähitulevikus olulisi muudatusi nii riigijuhtimises, ärikultuuris kui ka igapäevaelus. Keskkonnaamet annab selles plaanis on väärika panuse. Meil on, mida ühiselt hoida!
 
COVID-19 pandeemia ja eriolukord tõid kaasa olulisi ümberkorraldusi nii riikide igapäevaelus kui ka Keskkonnaameti töös ja teenustes. Kuigi globaalne tervisekriis on räsinud paljusid majandusharusid Eestis, siis paljude Keskkonnaameti teenuste koormused on hoopis suurenenud. See omakorda on teravnevalt välja toonud probleemi, et ametile pandud ülesanded ja eraldatud ressursid ei ole vastavuses. Kohanemine uue töökorraldusega oli ameti meeskonnale suhteliselt valutu, kuna oleme hajali paikneva organisatsioonina teinud kaugtööd juba aastaid. Samas saime ka väärtuslikke õppetunde, mida soovime kaasa võtta, et klientidel oleks meiega lihtsam asju ajada.
 
2020. aastat iseloomustab eri huvigruppide vastasseisu tugevnemine. Kuigi koos kodanikuühiskonna tugevnemisega on suurenenud üldine keskkonnateadlikkus, on oma huve üha häälekamalt kaitsmas ka otseselt keskkonnavaenulikud või keskkonna kaitsmises pettunud kaasmaalased. Ilmselgelt on suurenenud soov kaasa rääkida tuleviku kujundamisel. Kuna sageli on Keskkonnaameti ülesandeks tasakaalustada erinevaid huve õigusaktides sätestatud keskkonnakaitseliste eesmärkidega, on meie töö muutunud emotsionaalselt keerukamaks. 
 
2020. aasta läheb Eesti looduskaitse ajalukku aastana, mil ühendati kaks tugevat meeskonda – Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Ühendamise ettevalmistuse aeg oli igas mõttes proovilepanev. Pidasime kõige olulisemaks, et asutuste ühendamine oleks sujuv meie headele klientidele. Pöörasime suurt tähelepanu kaasamisele ning väärtuspõhise ja inimesekeskse organisatsioonikultuuri kujundamisele. Minu hinnangul sai ühinevate asutuste meeskond koos heade partneritega suurepäraselt hakkama, kuna samal ajal jätkus katkematult meie igapäevaste teenuste pakkumine ja arendamine. Organisatsioonide tegelik ühinemine vajab aastaid – kui pidada silmas organisatsioonikultuuri kujunemist ja teenuste ümberdisainimist.
 
Koos lõime hea aluse organisatsiooni ja selle teenuste edasiseks arenguks nutikas ja kliendikeskses suunas. Aitäh kogu Keskkonnaameti meeskonnale! Aitäh kõikidele partneritele, kes nõu või jõuga kaasa aitasid! Head lugemist!

Olav Avarsalu
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas
(Keskkonnainspektsiooni peadirektor kuni 31. detsembrini 2020)

Olav Avarsalu:

2020. aasta oli mitmes mõttes eriskummaline, käis ju ettevalmistus ühendameti loomiseks, mis samas jõudis vormistamiseni alles enne jaanipäeva. See nõudis nii aega panustajatelt töörühmades osalemiseks, et parimat ühist asutust luua, kui ka aega skeptilisema seisukohaga kolleegide vastuseisu leevendada.

Erakordne oli ka COVID-19 kriis ning eriolukorra väljakuulutamine, mis nõudis nii kiiret kui ka leidliku kohanemist, et järelevalve tööd ei jääks tegemata, kui ka panustamist Politsei- ja Piirivalveameti tegevustesse ametiabi korras, et loodusesse suunatud inimhulki keskkonna ning teineteisega turvaliselt sobituda. Hoolimata ülesande keerukusest saadi sellega väga hästi hakkama.

Eraldi tähelepanu sai ka keskkonnakuritegevus ja sellega võitlemise strateegia kujundamine. Nimelt kinnitasid justiitsminister, siseminister ja keskkonnaminister teema prioriteetsust memorandumi allkirjastamisel. See lähtub Euroopa Parlamendi kuritegevusega võitlemise prioriteetidest ning viitab liikmesriikide rollile rahvusvahelise hindamise käigus välja toodud soovituste täitmisel. Memorandum andis kolme asutuse koostööle suurema osakaalu ning rõhutas keskkonnakuritegevusega seotud õigusloome arendamise olulisust.

Tavapärasest suurema tähelepanu said ka kevadised Peipsi tragimise talgud, kus keskkonnapäeva puhul osalesid nii president kui keskkonnaminister, näidates milline negatiivne kaasuv mõju on jääalusel võrgupüügil, jääminekuga kaduma jäänud püügivahenditel ja röövpüüdjate poolt hüljatud võrkudel. Seda probleemi pole võimalik lahendada ainult maha jäetud võrkude tragimisega, see eeldab muudatusi kas nakkevõrkude müümisel või nende üle arvestuste pidamisel, et võrkudest põhjustatud kahjud väheneksid.

Palju tegelesime ka jäätmeteemadega, kus nii markantsemad juhtumid kui ka statistika näitavad süsteemseid probleeme nii ehitus- ja lammutusjäätmetega seoses, pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemis, kui ka olemjäätmete käitlemisel. Neist vaid esimene teema on jõudnud sammu lahendusele lähemale, kui loodi tagatisraha süsteem. See loodetavasti korrastab turgu. 
 

Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon 2020. aastal

Nagu kahe asutuse juhid 2020. aastat kirjeldasid, möödus see paljuski juba asutuste ühendamise ettevalmistamise tähe all. Asutuste ühendamise ettevalmistused 2020. aastal hõlmasid:

kuni veebruarini 2020 ühendamise analüüsi koostamine, ekspertide, töötajate, haldusala kolleegide ja väliste partnerite kaasamine ühendamise ettevalmistamisesse
märts 2020 arutelud Riigikogu fraktsioonidega 
märts-aprill 2020  arutelu valitsuskabinetis, Vabariigi Valitsuse otsus 
mai-juuni 2020 arutelud Riigikogus, Riigikogu otsus asutused ühendada
aprill-dets  käivitusplaani koostamine ja elluviimine
1. jaanuar 2021 uue Keskkonnaameti algus

Ühendamist ettevalmistavatesse tegevustesse oli kaasatud või nõu andmas kokku üle 150 inimese. Praktilisi küsimusi lahendasid kahe asutuse ülesed töörühmad, kus lõid vajadusel kaasa ka kolleegid Keskkonnaministeeriumi haldusala teistest asutustest. Loodava asutuse olemust määravad arutelud peeti ning otsused võeti vastu ühendamise juhtrühmas. Sellest samast juhtrühmast kasvas välja tulevase organisatsiooni laiendatud juhtkond. Seega polegi kuigi lihtne rääkida 2020. aastale tagasi vaadates enam kahest eraldiseisvast organisatsioonist, sest tegelik lõimumine läbi ühise planeerimise ja koostöö algas juba enne asutuste faktilist ühinemist.

Loe asutuste ühendamisest lähemalt aruandest:

Keskkonnavaldkonna ühendameti moodustamise lõpparuanne


   

Keskkonnaamet aastal 2020 (enne asutuste ühinemist)

Keskkonnaamet viib ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat. 

Keskkonnainspektsioon aastal 2020 (enne asutuste ühinemist)

Keskkonnainspektsioon on riiklik järelevalveasutus, mis kontrollib looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist.

Keskkonnaameti arvnäitajad 2020

  • eelarve 18,5 miljonit eurot
  • 355 töötajat
  • 51 teenust
  • 26 kontorit (neist 10 ühist Keskkonnainspektsiooniga)
  • 119 autot, 26 veesõidukit, 28 erisõidukit

Keskkonnainspektsiooni arvnäitajad 2020

  • eelarve 8,7 miljonit eurot
  • 201 töötajat
  • 14 teenust
  • 18 kontorit (neist 10 ühist Keskkonnaametiga)
  • 78 autot, 65 veesõidukit, 44 erisõidukit

Muutuste tuules ja viirust arvestades

2020. aasta oli Keskkonnaameti klienditeeninduse jaoks eriline – tegime ettevalmistusi, et pärast kahe asutuse ühinemist oleks kliendi jaoks vajalik info olemas ja lihtsasti leitav.

Samal ajal pidime kohanema koroonaviirusest tingitud olukorraga ning hoolitsema selle eest, et muutuvates ja ootamatutes oludes oleksid kliendi jaoks loodud vajalikud lahendused. Näiteks toimus kalapüügitaotluste esitamine vabas õhus. Et hoida oma töötajate ja klientide tervist, lõime üle Eesti välistaabid, kus soovijad said paberil taotluse esitada. 

Klienditeeninduse arendamine võeti tervikuna senisest enam tähelepanu alla. Seetõttu toimusid ka mitmed arutelud oma töötajatega klienditeeninduse põhimõtete üle. Ühel sellisel arutelul sündis ka sõnapilv sellest, kes on meie kliendid (vt pilti ülalpool).

Põhirõhk e-teenustele

Meie eesmärgiks on liikuda paberil asjaajamiselt järk-järgult üle e-teenustele, et klient saaks suhelda meiega sujuvalt ja mugavalt.

Keskkonnaameti hallatavad infosüsteemid koondavad erinevat keskkonnainfot ning võimaldavad esitada lisaks taotlustele ja aruandlusele ka keskkonnatasu deklaratsioone. Klientide toetamiseks ja juhendamiseks on klienditoe telefon 662 5999.  

2020. aastal tarbis e-teenuseid ühtekokku 94 555 kasutajat
 

Kuulame oma kliente

Klientide tagasiside on meile oluline, et saaksime arendada oma teenused kliendile võimalikult sobivaks ja mugavaks. Sellepärast küsime oma klientidelt, kuidas nad on rahul meie teenuste, sealhulgas e-teenuste ja nende kasutusmugavusega, samuti uurime rahulolu teeninduskvaliteediga.

Saame tagasisidet ka kliendinõukojas, kuhu kuuluvad keskkonnavaldkonna- ja katuseorganisatsioonide esindajad, kes puutuvad meie teenustega pidevalt kokku.  

Klientide hinnangud 10-palli skaalal:

  • rahulolu teeninduskvaliteediga 9.0 
  • rahulolu e-teenustega 7.8 
     

Põlislooduse nädal


Oleme harjunud, et meil on säilinud ehedat loodust ja me oskagi võib-olla seda alati hinnata ja väärtustada.

Eesti tähistas 2020. aasta sügisel esimest korda veidi põhjalikumalt rahvusvahelist põlislooduse nädalat. Sel puhul toimusid Eesti Loodusturismi ühingu eestvõttel loodusmatkad üle Eesti. Nädala eesmärk oli tutvustada põlisloodust ja tekitada inimestes tugevamat sidet loodusega. Loe matkadest lähemalt ühingu kodulehelt. 

Selleks, et põlisloodust hoida, tuleb seda tunda. Suurem osa põlisloodusest on Eestis säilinud vaid kaitstavatel aladel.

Rahvusvaheline tunnustus meie rahvusparkidele

2020. aasta oli rahvusparkidele edukas: Soomaa rahvuspark sai Euroopa Kaitsealade Liidult säästva turismi sertifikaadi ja Matsalu rahvuspargi sertifikaati uuendati. Matsalu pälvis sertifikaadi esimesena Eestis 2015. aastal. 

Seega on nüüdseks pälvinud rahvusvahelise säästva turismi tunnustuse pälvinud kolm Eesti rahvuspargi piirkonda – Matsalu, Soomaa ja Lahemaa. 

Säästva turismi sertifikaat on kvaliteedimärk, mis näitab, et matkade korraldajad, majutus- ja toitlustusettevõtjad ning arendus- ja looduskaitseorganisatsioonid korraldavad kohalikku turismi loodust hoidvate põhimõtete järgi.  
 
Sertifikaadi kõige olulisemad kriteeriumid ongi loodus- ja kultuuripärandi väärtuste hoidmine, huvirühmade kaasamine, sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine ja säästva turismi strateegia koostamine ning elluviimine. 

Soomaa ja Matsalu rahvusparkide taset on aidanud saavutada ja hoida kohalikud kogukonnad, turismiettevõtjaid ja arendusorganisatsioonid, nagu MTÜ Terra Maritima, MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja MTÜ Tipu Looduskool.  

Loodusturism ja elurikkus on omavahel tihedalt seotud, sest turismiettevõtluse edukus sõltub otseselt ökosüsteemide heast seisundist.

Sertifikaadi taotlemisel koostatud strateegia ja tegevuskava toovad kokku rahvuspargi piirkonna turismiga tegelejad ning tihendab Keskkonnaameti ehk  kaitseala valitseja ja turismiettevõtjate vahelist koostööd. Strateegia tegevuskava raames viiakse ellu ühisprojekte ja planeeritakse turundus- ning koolitustegevusi. 

Metsaraied on avalikkuse järjest suurema tähelepanu all

2020. aasta tõi metsanduse valdkonnas väga palju kohtuasju ja vaideid nii metsateatiste registreerimise otsuste tühistamiseks kui ka keelduva otsuse tühistamiseks.

Metsa vaadatakse erinevast vaatenurgast: ühed näevad metsa tulundusmaana, teised looduskaitseobjektina, kolmandad puhkekohana ja neljandad hoopis muistise- või kultuuriobjektina.

Kaebuste arvu suurenemine on seotud ühiskonna suurema aktiivsusega, kaebusi on esitanud nii füüsilised isikud kui ka keskkonnaorganisatsioonid.

Enim erimeelsusi kaasneb raietega kaitstavatel loodusobjektidel, kaitsealuste liikide elupaikades, samuti kõrgendatud avaliku huviga aladel.

Alljärgnev joonis illustreerib keskkonnateemadega seotud vaiete mahu kasvu aastate lõikes.

Metsaregistri arendused aitavad selgust luua

Üha rohkem muutuvad metsa majandamisega seotud toimingud digitaalseks. 2020. aastal väljastas Keskkonnaamet 115 607 metsateatist. 49,5% menetlustest olid automaatmenetlused, 86% taotlustest esitatakse digitaalselt metsaregistri kaudu. 

Vaidlusi ja probleeme metsa üle peaks aitama vähendada Keskkonnaameti tellimusel valminud metsaregistri arendus, mis aitab piirinaabreid kavandatavatest uuendusraietest teavitada. Soovisime, et uuendusraie taotluste kinnitamisel saaksid selle kohta teavituse ka naaberkinnistute omanikud, et piirinaabrid saaksid kokku leppida raietööde ajas, laoplatside paiknemises, väljaveoteedes, raie võimalike mõjude leevendamises, aga ka näiteks suurema säilik- või seemnepuude säilitamises. 

Keskkonnaamet uuendas metsaregistri kaardikihi teavet, mis sisaldab kohalike omavalitsuste poolt üldplaneeringutega seatud kitsendusi metsade majandamisele. Uuendatud teave aitab metsateatistega seotud otsuste langetamisel paremini arvestada kohalike kogukondade soovidega enda piirkonna metsade majandamisel. 

Keskkonnaameti Youtube´i kanalil on ka juhendavad videoklipid, kuidas esitada metsaregistris metsateatist või kuidas vaadata oma kinnistul looduskaitselisi piiranguid. 

Metsakaitseekspertiise tehti senisest rohkem

2020. aastal oli ekspertiiside arvu suurenemine seotud eelkõige just kuuse-kooreüraski kahjustustega. Metsakaitseekspertiise tehakse peamiselt tormi, kuuse-kooreüraski või põdra poolt kahjustatud metsades. 

Kuuse-kooreüraski kahjustuste laienemine põhjustas kahtlustusi, et kahjurid levivad piiratud majandustegevusega kaitsealadelt majandusmetsadesse. Selle kontrollimiseks tellis Keskkonnaamet Maa-ametilt Lõuna-Eestit 2016. aastal tabanud tormi räsitud aladest aerofotod. Analüüsist selgus, et kaitsealade vahetus läheduses ei ole üraskikahjusid rohkem kui mujal metsades. 

Tutvu analüüsi tulemustega:

Iga metsloom ei vaja abi

Tänu juba asutuste ühendamise eel käivitunud koostööle suurenes hüppeliselt abitute loomade abistamine. Kui 2019. aastal oli 349 loomadega seotud väljasõitu,  siis 2020. aastal oli neid 832. Inspektorite kaasamine ja Keskkonnaameti loomaabi teenuse laienemine andsid võimaluse reageerida juhtumitele ka töövälisel ajal. Keskkonnainspektsiooni väljasõitude arv oli 423, Keskkonnaametil 409.

Hättasattunud loomade abistamine on problemaatiline tegevusvaldkond. Tihti nähakse nende juhtumite puhul konkreetset isendit, aga mitte suuremat pilti. Üksikisendite abistamine on väga väikese mõjuga loodusele, aga väga kulukas riigile. Riik peaks reageerima neil juhtudel, kus ühest isendist sõltub liigi heaolu. Tuleb kaitsta liikide elupaikasid, säilitada elupaikade sidusus. Rohkem tuleks tegelda kaitsealuste liikide kui tuvide ja kajakate päästmisega.

Näeme lahendust suuremas koostöös mittetulundusühingutega. Juba praegu teevad nii mõnedki neist väga aktiivset tööd selle nimel, et kõik loomad saaksid päästetud. 

Jätkuvalt tuleb rääkida, et inimesed ei sekkuks metsloomade ellu. Võib öelda, et 15 aastat kestnud selgitustöö veelindude talvise toitmise küsimuses on andnud tulemusi.

Pöörame tähelepanu ennetustegevusele. 2020. aastal käivitasime koos teadlaste ja loomaarstidega videokoolituste sarja, kus tutvustame selle teema eri tahke (nt loomapojad, metsloomad linnas, loomade haigused jms). Oleme teema luubi alla võtnud ka keskkonnahariduse õppeprogrammides ja igapäevases kommunikatsioonis.

Vaata õppematerjale metsloomadest ka Keskkonnaameti YouTube`i kanalilt.

Haneliste ja ulukitega seotud kahjud

Kevadrändel peatub Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põldudel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.

Kahjude vähendamiseks on linde lubatud põldudelt eemale peletada. Selleks on kasutatud automaatseid ja manuaalseid heli- ja visuaalefekte tekitavaid vahendeid ning töödeldud põllukultuure linde peletavate ainetega. Paraku nende peletusviisidega linnud harjuvad ja meetmete tõhusus järk-järgult väheneb. Seetõttu tellis Keskkonnaamet uuringu, kas jaht on efektiivsem heidutusviis ning kuidas seda lubades vältida ohustatud liikide kahjustamist. 

Keskkonnaamet – huvide tasakaalustaja hundijahi küsimuses

Huntide suhtes on jahimeestel, loomapidajatel ja looduskaitsjatel erinevad huvid ja ootused. 
Hundijahi eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Küttimismahtude määramisel ja ohjamisalade jaotusel on aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Lisaks arvestatakse maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas. 

Hooldatud pärandniitude pindala tõuseb aasta-aastalt

Pärandniitude pindala suurenemisele aitavad kaasa mitmed taastamise meetmed ja hooldustoetused: 

  • Keskkonnaamet toetab taastamist loodushoiutoetuse ja LIFE projektide abil. 
  • Taastamistoetust saab taotleda ka keskkonnainvesteeringute keskuselt. 
  • Riigimaadel korraldab taastamist RMK. 

Alates 2000ndate aastate algusest on niidualade taastamist ja hooldamist toetatud riigieelarvest, viimased 13 aastat on toetust maksnud PRIA maaelu arengukava vahenditest. Uusi hooldatavaid alasid lisandub igal aastal. Nii on alates 2007. aastast on poollooduslike koosluste hooldatav pindala suurenenud rohkem kui kaks korda, 34 000 hektarini. 2020. aastal kiideti heaks 829 taotlust kogusummas 5,6 miljonit eurot. 

Keskkonnaameti maahoolduse büroo seab pärandniitude majandamisele tingimused, nõustab tööde tegemist ligi tuhande kliendiga ning seejärel kontrollib, kas alad on taastatud ja hooldatud.  

Pärandniidud kannavad elurikkust

Pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused on Eesti avatud maastike elurikkuse tuumikalad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Hästi hooldatuna on nad olulised elupaigad ligi 700 taimeliigile. Niitudega on seotud paljud putukad, linnud, samblad, samblikud ja mullaelustik.  

Eestis levinud poollooduslike koosluste tüübid on: puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad. 

Mõõdukas karjatamine aitab kaasa niitude säilimisele

Paisutuse lõpetamine põrkub mitme poole huvidega


Kuigi 2018. aasta riigikohtu otsusega jäi jõusse Keskkonnaameti otsus, millega keelduti vee erikasutusloa andmisest Kunda I paisul paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks, esitas ettevõte 2020. aasta septembris uue keskkonnaloa taotluse.  

Keskkonnaameti hinnangul tuleb keskkonnaloa andmisest keelduda, sest plaanitavate tööde käigus muutuks Kunda jõe veerežiim oluliselt. See ohustaks üleeuroopalise tähtsusega lõheliste jõge ja takistaks veekaitse eesmärkide saavutamist.  

Keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõule seni laekunud vastuväidetest on enim välja toodud, et Kunda I pais ja hüdroelektrijaam on kuulutatud kulutuurimälestiseks, mille lammutamine on keelatud ja mille säilimiseks on suur avalik huvi. Keskkonnaloast keeldumine ei tähenda aga tingimata paisu lammutamist, paisutust on võimalik likvideerida ka muul viisil. Meie hinnangul on võimalik ühildada looduskaitselised ja muinsuskaitselised huvid.  Arutelud jätkuvad. 

2020. aastal jätkus Linnamäe paisu keskkonnamõjude hindamise aruande täiendamine.  

Riigikohus analüüsis 2020. aastal Kotka ja Hellenurme paisu kaasusi, otsused laekusid 2021. aasta alguses. Mõlemad otsused on olulised ja muudavad mõneti seniseid arusaamasid. 

Jõgede ja ojade seisundit mõjutavad kõige enam paisud

Eestis hinnatakse 635 vooluveekogumi seisundit ja neist 40% seisund on hinnatud kesiseks või halvaks.  Pooled jõed ja ojad, mille seisund ei ole hea, on mõjutatud paisutustest. Pais on kalastikule rändetõkkeks, mis tähendab et paisust ülesvoolu olevad elupaigad ja kudealad jäävad kasutamata. Seetõttu jääb kalastik liigivaeseks ja vähearvukaks.  

Veekogude hea seisundi saavutamiseks on rakendamisel veemajanduskavad aastateks 2015–2021, koostamisel on kavad aastateks 2021–2027. Euroopa Komisjoni kinnitatud elurikkuse strateegia järgi on võetud eesmärgiks taastada 2030. aastaks jõgede vaba vool vähemalt 25 000 km ulatuses. Selleks tuleb kõrvaldada või vähendada kalade liikumist takistavaid tõkkeid ning parandada vee voolu ja setete liikumist. Lahendus peitub paisude osalises avamises või ümber ehitamises, see on aga kulukas ja põrkub erinevate huvidega. 

2020. aastaks on kalade rändevõimalusi parandatud 113 paisutuse juures – rajatud kalapääs või paisutus likvideeritud.   

Kalapääsu rajamise või paisutuse likvideerimise järel ei muutu kalastiku seisund veekogus üleöö. Kalastiku seisundi märgatava muutusega läheb aega vähemalt 3–5 aastat. Mõningatel juhtudel võib see aeg olla ka pikem, sest kalastikku mõjutavad teisedki asjaolud. 
 

Kaevandamine eeldab loa olemasolu 

Maavarasid tarbime iga päev. Liiva ja lubjakivi on vaja korralike teede ja hoonete ehitamiseks, põlevkivi elektri tootmiseks jne. Lisaks majanduslikule aspektile peame silmas pidama ka loodust ja  keskkonda.  

Keskkonnaamet annab nii kaevandamislubasid kui ka kooskõlastusi kaevandatud alade korrastamiseks. Seisuga 30.11.2020 oli Eestis 750 kehtivat kaevandamisluba, 116 geoloogilise uuringu luba, 33 üldgeoloogilise uurimistöö luba, 17 kaevise võõrandamise luba ning 3 maavara või maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võtmise luba.  

Iga taotluse menetlus ja väljaantav luba on erinev. Kõige väiksema pindalaga mäeeraldis oli Selgase dolokivikarjäär, mis on kõigest 0,37 ha. Kõige suurema pindalaga mäeeraldis on 13824,23 ha suurune Estonia kaevandus. 63% ehk 463 luba on antud riigi maadele, 37% ehk 276 eramaadele. Lubadega kaevandatakse enim liiva ja kruusa. Kõige rohkem kaevandamislube on Harju maakonnas ja kõige vähem Hiiu maakonnas.  
 

Kaevandamist planeerides tuleb kohe mõelda ka karjääri korrastamisele

2020. aastal andis Keskkonnaamet kaevandatud alade korrastamiseks 19 korrastamistingimust ning kooskõlastas 13 korrastamisprojekti. Eestis tunnistati 2020. aastal täielikult korrastatuks neli karjääriala ja osaliselt korrastatuks üks karjääriosa. 

  • Rõõsa liivakarjäär Harjumaal korrastati veekoguks ning osaliselt rohumaaks. 
  • Võõbu kruusakarjäär Järva maakonnas tunnistati korrastatuks seetõttu, et keskkonnaluba maavara kaevandamiseks sooviti lõpetada enne kaevandamistöödega alustamist, kuna  kruus ei osutunud kaevandamisloa omaniku hinnangul kaevandamisväärseks. 
  • Kõltsi kruusakarjäär Järva maakonnas korrastati veekoguks. Tulevikus plaanitakse veekogu äärde teha puhkeala. 
  • Palupera kruusakarjäär Valga maakonnas tunnistati osaliselt korrastatuks. Alale kujundati kena veekogu. 

Pildil olev Lasila III kruusakarjäär Lääne-Viru maakonnas korrastati kaitsealuse liigi elupaigaks.

Kiirgus meie tavaelus ja kiirgusohu ennetamine

Sõnad „kiirgus“ ja „kiirgustegevus“ seonduvad paljudel esmajoones aatomielektrijaamade või radioaktiivsetele jäätmetega, kuid kiirgusega on seotud ka hulk üsna igapäevaseid toiminguid. 

Valdav enamik aktiivsetest kiirgustegevuslubadest ehk 479 luba on antud elektrikiirgusseadmete ja radioaktiivsete ainete kasutamiseks meditsiinivaldkonnas. Ülejäänud load reguleerivad kiirgustegevust tööstuses, teaduses ja veterinaarmeditsiinis. Radioaktiivse aine riigisiseseks veoks ning radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks ja veoks on 6 kehtivat luba.   

2020. aastal oli meie meditsiinis kaks olulist kiirgusega seotud sündmust: Tartu Ülikooli Kliinikum sai uue lineaarkiirendi ja elektrilise verekiiritusseadme. Lineaarkiirendi tehnoloogia võimaldab oluliselt vähendada kiiritusravi kestvust, tõsta ravi efektiivsust ning vähendada oluliselt ravist tingitud kõrvaltoimeid. Elektriga töötava verekiiritusseadme kasutusse võtmine on Eestis esmakordne. Elektrikiirgusseadme kasutamisel ei teki radioaktiivseid jäätmeid, samuti ei kaasne kiirgustegevusega vee, pinnase ega õhu saastumist. 

Kiirgusseire kaitseb inimesi ja loodust

Kiirgusseirega kogutakse teavet keskkonna radioaktiivsuse tasemete kohta, et kaitsta inimest ja looduskeskkonda ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest.

Tähtsaim ülesanne on avastada ja jälgida just inimtegevuse tagajärjel keskkonda sattunud tehislike radioisotoopide sisaldusi, sest need iseloomustavad keskkonna saastumist, näiteks võimalike tuumaõnnetuste korral naaberriikides või muude õnnetuste korral. 

Proovide analüüsitulemused näitavad, et tehislike radioisotoopide sisaldus keskkonna eri sfäärides on jätkuvalt madal ning näiteks Soome lahest kogutud merekeskkonna proovides on märgata ka mõõdukat Cs-137 sisalduse vähenemist.

Eestis ei ole töötavaid tuumarajatisi, seega puudub ka radioaktiivsete ainete emissioon. Ohuallikaks on väljastpoolt riigipiiri tulenev saaste. Regulaarne kiirgusseire arendab valmisolekut ja võimekust reageerida kiirgushädaolukordadele. 

Tehislike kiirgusallikate kõrval on ka looduslikke kiirgusallikaid. Looduslikult esinevad radioisotoobid pärinevad peamiselt maakoorest ja kosmosest. Seire käigus kogutud proovides määratakse tehislike radioaktiivsete isotoopide aktiivsuskontsentratsioone. 

Hädaolukordadeks tuleb valmis olla 

Keskkonnaametil lasub vastutus üleriigiliste hädaolukorra riskide hindamise ja hädaolukorra lahendamise eest siseriikliku kiirgusõnnetuse ja rahvusvahelise tuumaõnnetuse korral.

Rahvusvahelise tuumaõnnetuse risk lähtub stsenaariumist, kus välisriigi tuumajaamas toimunud õnnetuse tõttu kandub saaste ka Eestisse. Lähimad aatomielektrijaamad (kuni 300 km kaugusel) Eesti piiridest on Forsmark Rootsis, Olkiluoto ja Loviisa Soomes ning Leningrad Venemaal. Oskarshamn Rootsis, Kalinin Venemaal ning Valgevene Valgevenes jäävad Eesti piiridest aga juba kaugemale.

2020. aastal sõlmisid Eesti ja Läti keskkonnaametid vastastikuse mõistmise memorandumi koostöö edendamiseks tuuma- ja kiirgusalase teabe vahetamisel ning hädaolukordade lahendamiseks. Kiirgus- ja tuumaohutusalane koostöö naaberriikide vahel on väga oluline, et suurendada ühist võimekust ennetada kiirgusõnnetusi ning tõsta valmisolekut ühiseks hädaolukordade lahendamiseks. 2019. aastal sõlmiti samasisuline koostöömemorandum Soome kiirguskeskusega. 

Eriolukord tõi inimesed loodusesse

Kuigi see on rõõmustav, et Eesti inimesed leidsid koroonapiirangute ajal tee loodusesse, tõi looduses viibijate arvu suurenemine kaasa ka probleeme. Näiteks RMK radadel oli mullu üle 2,9 miljoni külastuse. Rohkem inimesi looduses tõi kaasa ka negatiivset mõju: suurenes tallamine (sh tallamisohtu sattusid kaitsealused liigid), elupaikade läheduses viibimine, matkaradade ja lõkkekohtade ümbrusesse tekkis rohkem jäätmeid, lõhuti matkarajatisi.

Kuna suurenes külastajate surve kaitsealadele, valmis meil koos Maa-ametiga looduskaitse kaardirakendusel looduskaitselisi piiranguid tutvustav kaardikiht. Tuletasime inimestele meelde, et ei mindaks sinna, kus on oht häirida kaitsealuseid liike, sest just kevadel oli alanud lindude pesitsusaeg. 

Märtsi lõpus tegeles meie keskkonnahariduse meeskond koostöös Riigikantseleiga teavitusega matkaradadel. Aitasime Riigikantseleil sõnastada plakatid looduses liikujate juhendamiseks ja paigaldasime need oma kodukandi loodusradadele ja puhkealadele plakateid soovitustega, kuidas hoiduda koroonaviirusest looduses liikudes.

Plakatite paigaldamisega tegelesid ka RMK, kohalikud omavalitsused, Keskkonnainspektsioon ja terviseradade hooldajad. Andsime avalikkusele erinevates kanalites soovitusi, kuidas looduses ohutult aega veeta ja kasutada ühtlasi võimalust loodust paremini tundma õppida.  

Keskkonnaharidus 2020. aastal arvudes:

  • 58 õpituba ja infopäeva üle Eesti, osalejaid 3387;
  • 9 virtuaalset koolituspäeva KOV-ide keskkonnaspetsialistide koolitussarjas 642 osalejaga. Teemad: vesi (4 koolituspäeva), jäätmed (2 koolituspäeva), kliima (2 koolituspäeva), looduskaitse; 
  • 17 looduskaitsekuu matka 343 osalejaga; 
  • 14 noore looduskaitsja programmi Junior Ranger seminari ja laagrit, kokku 242 noorele; 
  • 28 avastusrada 446 avastajaga;
  • 4 maastikumängu 338 osalejaga;
  • 8 mälumängu 23 578 mänguriga;
  • rändekalade joonistusvõistlus 1136 osalejaga;
  • keskkonnahariduse virtuaalkonverents 21. oktoobril 550 osalejaga. 

Õppeprogrammid katkesid viiruspuhangu tõttu kõige magusamal ajal, märtsist maini. Toimunud programmidest sai siiski osa üle 12 000 õpilase ja rõõmu teeb, et õpetajate tagasiside meie õppeprogrammide kvaliteedile on jätkuvalt suurepärane. Õppeprogrammide hulgas oli ka venekeelseid (64) ning hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud õppeprogramme (19). Õppeprogrammidele lisaks pakkusime koolidele ka võimalust laenutada õppemänge ja rändnäitusi.

Üritused ja kampaaniad keskkonnateadlikkuse suurendamiseks

Keskkonnaharidusega tegelejatel kadusid piirangute kehtimise ajaks võimalused õpilaste ja ka täiskasvanutega otse suhelda ja koos tegutseda. Selle asemel tuli kasutada rohkem virtuaalseid võimalusi: sotsiaalmeediakampaaniad keskkonnateadlikkuse suurendamiseks, mälumängud, veebikoolitused, artiklid. Oli rohkem aega ka infotahvlite sisuloomeks ja uute õppeprogrammide ning õppevahendite arendamiseks. Uue kuue said nii meie hallatav keskkonnahariduse portaal kui suuremaid kaitsealasid koondav veebileht, rahvusvahelise projekti toel sündis erivajadustega inimeste õpet toetav „Meeltemätas“.

Sotsiaalmeediapostituste toel suunasime looduses liikuvaid inimesi märkama ja õppima. Meie sisukad postitused juhatasid lugejat veel omal käel teemat edasi uurima.

  • 26 postitusega sari „17 kevadist hetke“ õpetas märkama tavalisi kevadisi liike, kes võiksid silma jääda just märtsis ja aprillis. 
  • Looduskaitsekuud ja Eesti looduskaitse juubeliaastat tähistav postitustesari „Hoia, mida armastad!“ tutvustas mais-juunis läbi 25 postituse kõiki meie rahvusparke ja neist värskelt valminud ülevaatefilme.
  • Jõulude eel tegid „Märka majalisi“ sarja 9 postitust tuttavamaks neid pisimutukaid, kellega kodu jagame. 

Märtsist oktoobrini kutsusime koos keskkonnaministeeriumiga koole, lasteaedu, sõpruskondi, kogukondi tegema Eesti loodusele pai. Kogusime Eesti looduskaitse 110. aasta tähistamiseks vähemalt 110 „paid“ ehk innustavat näidet heategudest Eesti loodusele. Kokkuvõtte leiab Keskkonnaameti Facebooki lehelt 110 pai fotoalbumist.
 

KESKKONNAJÄRELEVALVE

Keskkonnainspektsioon jätkas 2020. aastal oma tavapärast järelevalvet, kohandades seda eriolukorrast tulenevate piirangutega. Lisaks osutas inspektsioon politseile eriolukorras ametiabi liikumispiirangutest kinnipidamise kontrollimisel.  

Eriolukorra nõuetest kinnipidamist kontrolliti 402 korral, kokku 3719 tundi. Kontrollimisel osales 129 järelevalvetöötajat. Enim kontrolle toimus Harju-, Põlva- ja Tartumaal. 

Kuna eriolukord tõi tavalisest rohkem inimesi loodusesse ja kalavetele, kaasnes sellega ka keskkonnalaseid rikkumisi.

2020. aastal olid järelevalve prioriteediks jäätmed, nii nagu mitmel varasemal aastal. Jäätmevaldkonda tuleb ka edaspidi tähelepanu all hoida. Suuremad probleemid on ehitus-lammutusjäätmete, prügilate, piiriülese jäätmeveo ja pakendijäätmetega. Probleemide lahendamiseks vajab riik rohkem infot ja sellele saab kaasa aidata digipööre.

Samuti on eesmärgiks suurendada keskkonnateadlikkust, et ennetada rikkumisi ning selgitada ameti tegevusi kommunikatsiooni ja keskkonnahariduse abil. 
 

2020. aastal suurenes nii keskkonnaalaste rikkumiste kui ka kontrollide arv

Ehkki enamik inimestest ja ettevõtetest täidab keskkonnanõudeid, alustasime 2020. aastal rikkumistega seoses 25 kriminaalmenetlust, 1419 väärteo- ja 430 haldusmenetlust. Ettekirjutusi tehti 172 korral. Lisaks koostasid inspektorid 756 selguseta kuuluvusega püügivahendi äravõtmise protokolli. Rikkumistega seoses määras inspektsioon 1042 trahvi kogusummas 423 200 eurot. 

Keskkonnakahjuga juhtumeid oli 129, (esialgsed andmed), keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 344 000 eurot (esialgsed andmed) 

Tutvu keskkonnarikkumiste statistikaga valdkondade ja maakondade lõikes.

Keskkonnakuriteod ei tohi ära tasuda

Keskkonnakuritegevus muutub järjest suuremaks probleemiks nii Euroopas kui ka kogu maailmas. See on suhteliselt madala riski ja kõrge kasumlikkusega tegevus ning sellel on tugevad seosed organiseeritud kuritegevusega. Seetõttu  tuleb keskkonnakuritegevusse suhtuda sama suure tõsidusega ja selle vastu võidelda samade meetoditega kui teiste majanduskuritegevuse ja peitkuritegevuse liikidega.  

Keskkonnajärelevalve andmed näitavad, et viimasel viiel aastal jääb keskkonnakuritegude arv vahemikku 21 kuni 41 kriminaalasja aastas.

Keskkonnakuriteod muutuvad aga raskemaks ja keerulisemaks. Tegevus toimub gruppides ja neile on raskem jälile jõuda. Kui varem oli suurim mure röövpüüdjate grupiviisiline tegevus Peipsi järvel ja Pärnu lahel, siis nüüd on raskuskese kandunud ebaseaduslikule riikidevahelisele jäätmeveole. 

2020. aasta kevadel kirjutasid Eesti keskkonna-, justiits- ja siseminister alla ühisele deklaratsioonile keskkonnaalase kuritegevuse vastase võitluse prioriteetsuse kohta.  

Sellele eelnes kaks olulist sündmust – EL nõukogu 2017. aasta otsus võtta prioriteediks võitlus organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega aastatel 2018–2021, mille üks punktidest käsitleb keskkonnavastast kuritegevust, täpsemalt looduslike liikidega kaubitsemist ja ebaseaduslikke jäätmevedusid.  

Teine ministrite ühisdeklaratsioonile eelnenud oluline sündmus oli 2018. aasta sügisel, kui meie tegevust käisid hindamas EL töörühma (GENVAL) eksperdid. Hindajad soovitasid kaaluda keskkonnakuritegevuse ennetamise ja tõkestamise prioriteediks seadmist riigi tasandil ning  keskkonnakuritegevuse, eelkõige jäätmekuritegevuse tõkestamist käsitlevate sätete läbivaatamist, et keskkonnakuritegusid tõhusamalt avastada ja uurida ning nende eest süüdistusi esitada. Jäätmekuriteod soovitati lisada jälitustegevust võimaldavate kuritegude loetellu. 

Rahvusvaheline reostustõrje õppus

Ehkki koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu jäi enamik 2020. aastaks planeeritud suurematest reididest ja ühiskontrollidest ära, toimus suvel Tallinna lahel rahvusvaheline reostustõrjeõppus Balex Delta, kus harjutati koostööd reostuste korral.

Ametkondadel on reostuste korral oma kindlad rollid: reostustõrjega merel tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet, rannas Päästeamet.

Keskkonnaameti (varem Keskkonnainspektsiooni) ülesanne on hinnata keskkonnakahju ja tuvastada süüdlane. Modelleerime ka reostuslaigu liikumist, et teada, kuhu võib reostus liikuda ja kust seda koristada.

Balex Delta õppusel inspekteerisid inspektorid lekkivat tankerit ja tegid vajalikud menetlustoimingud nii laeval kui rannal. Samal ajal olid meie esindajad ka sündmuskoha staabis ja peastaabis.

Jäätmed on jätkuvalt tähelepanu all

Jäätmeteema on olnud juba mitu aastat nii Keskkonnaameti kui ka varasema Keskkonnainspektsiooni fookuses. 2021. aasta märtsis avalikustatud riigikontrolli audit näitas, et jäätmemajandust tuleb jätkuvalt tähelepanu keskmes hoida. Jäätmete liigiti kogumine ei toimi, segaolmejäätmetes on suurel hulgal pakendeid ja biolagunevaid jäätmeid.

See on jäätmete ladustajad 2021. aastal jätkuvalt järelevalve teravdatud tähelepanu all. 

Prügilad on muutumas jäätmejaamadeks

2020. aastal toimus prügilates nii korralisi kui ka erakorralisi, sh kaebustega seotud kontrolle viieteistkümnel korral. Samuti jätkusid varasematel aastatel alustatud menetluste järelkontrollid. Kõikidel juhtudel tuvastati puudusi, millest tõsisemate suhtes alustati süüteo- või haldusmenetlus.  
 
Prügilad on muutunud jäätmekeskusteks ja see muudab olukorra keerukamaks. 

  • Taaskasutamine ja kõrvaldamine käivad käsikäes.
  • See on hägustanud ülevaadet territooriumil toimuvatest tegevustest. 
  • Oht on tasude optimeerimiseks või pettuseks. 

Soovime jõuda selleni, et prügila peab neile jõudvate jäätmete sorteerimise piisavust hindama ja kui see pole piisav, suunatakse jäätmed täiendavasse sortimisse.

Jäätmete ladustamisel peab nüüd omama finantstagatist  

Alates 2020. aastast tuleb ettevõtetel, kes taotlevad õigust jäätmete ladustamiseks, esitada ka finantstagatist tõendav dokument. Finantstagatis peab katma kõik ladustatavate jäätmete käitlemise kulud. Üleminekuaeg anti ettevõtetelele, kes juba omasid jäätmeluba, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2021 pidid kõik keskkonnaluba omavad jäätmete ladustajad finantstagatise hankima.  

2021. aasta veebruariks oli 278 jäätmete ladustajat oma tegevuse seaduse muudatusega kooskõlla viinud.  

Ehitusjäätmed ei tohi platsidele seisma jääda


Endiselt on probleeme ehitusjäätmetega. Jäätmed veetakse kiiruga vaheladustusplatsidele, kus neid üritatakse sorteerida väga algeliste võtetega. Väärtuslik materjal saadakse kätte, aga ülejäägi peaks viima prügilasse, mille eest tuleks maksta. Kui seda ei raatsita teha, jäävadki jäätmehunnikud platsile seisma ja kasvavad.  

Probleemi aitaks ennetada ehitusjäätmete liigiti kogumine nende tekkekohas. Oluline on, et liigiti kogumise oleks sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas ja seda nõuet täidetaks. Järelevalves on põhiroll kohalikel omavalitsustel. Keskkonnaamet toetab omavalitsuste ametnikke menetlusalaste teadmiste omandamisel.  

2020. aastal toimus Keskkonnainspektsiooni algatusel 31 kontrolli koostöös kohalike omavalitustega. Kontrolliti ehitus-lammutusobjektidel jäätmete liigiti kogumist vastavalt ehitusprojektis ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatule ning jäätmete üleandmist luba omavatele käitlejatele.

Ehitus- lammutusjäätmete alaste kontrollide koguarv oli 136. Sealhulgas 61 kontrolli toimusid ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja või tekitaja juures.  

Mitmetel juhtudel olid hoiustatavad jäätmekogused lubatust suuremad. Rikkumistega seoses alustati väärteo- ja haldusmenetlusi, ühe ettevõtte jäätmeluba tunnistati kehtetuks. 

2021. aastal on planeeritud ühiskontroll iga omavalitsusüksusega. 

Uue praktikana alustas Keskkonnainspektsioon drooniga jäätmehunnikute mahtude mõõdistamist. Mõõdistuste alusel on alustatud ka väärteomenetlusi. 

Üle-eestiline pakendireid tõi välja kogumisvõrgustiku puudujäägid


2020. aastal korraldasime üle-eestilise pakendivõrgustiku kontrollireidi, kus osalesid ka kohalike omavalitsuste esindajad.  

Kuu aja jooksul kaardistasime avalike segapakendi kogumiskohtade olukorra ning edastasime tulemused teadmiseks kohalikele omavalitustele ja taaskasutusorganisatsioonidele (TKO). 

Kõigil kolmel TKO-l oli probleeme kogumisvõrgustiku nõuetele vastavusega: kogumiskohti oli puudu, konteinerid olid kehvas seisukorras, kulunud või segadust tekitava märgistusega või ületäitunud, lepingud kohalike omavalitsustega puudulikud. Kogumisvõrgustiku mittevastavuste osas alustati kõikide TKO-de suhtes haldusmenetlused ja tehti ettekirjutused. 

Lisaks TKO-de haldusmenetlustega seotud jätkutegevustele tegeleme 2021. aastal eraldi KOV-dega, kellel on endiselt probleeme pakendijäätmete kogumisvõrgustikuga. Tegeleme nendega juhtumipõhiselt. Tööplaani on lisatud nimeliselt 27 KOV-i.

Pakendijäätmete käitlejate kontrollimisel tõhustame veelgi koostööd EMTA-ga ning riikidevaheliste jäätmevedude kontrollimisel kasutame ka tolli automaatset numbrituvastussüsteemi (ANTS) andmebaasi. 

Kala ei saa püüda piiramatus koguses

Ehkki kalavarude puhul on tegemist taastuva loodusvaraga, peab sellega säästlikult ümber käima, et kala jätkuks mitte ainult täna vaid ka aastate pärast.   

Lisaks kutselistele kaluritele on Eestis umbes 156 000 harrastuspüüdjat, mis tähendab, et püügisurve on suur. Sellepärast on oluline kontrollida kalavarude kaitseks kehtestatud nõuete ja piirangute täitmist. Eriti tähtis on kinni pidada piirangutest kalade kudeaegadel, et kalad saaksid järelkasvu anda.  

Järelevalve statistika näitab, et läbi aastate on arvukalt rikkumisi tuvastatud just kalapüügivaldkonnas.  Kui saame järelevalve statistika lehele võrdleva skeemi, kui palju on kalapüügirikkumisi võrdluses pruuni poole rikkumistega, siis paneme siia lingi. 

Rikkumiste ärahoidmiseks ja vähendamiseks hindame riske ning püüame olla õigel ajal õiges kohas. Keskendume piirkondadele ja aegadele, kus või millal on kalavarud kõige haavatavamad. Kriitilisemate perioodide ja veealade jaoks töötame välja spetsiaalsed kontrollikavad. 
 

Salavõrgud teevad suurt kahju


Jätkuvalt on suureks probleemiks ebaseaduslikult, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile seatud nakkevõrgud. Probleem on eriti tuntav meie peamistes kutselise püügi piirkondades Liivi lahel ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Nakkevõrgud jäetakse tähistamata ja märgistamata, kui kasutatakse liigseid püügivahendeid, asetatakse võrgud keelatud kohta, tegeletakse püügiga keelatud ajal või puudub võrkudega püügiks luba. Ebaseaduslikke nakkevõrke kasutavad nii kutselised kalurid kui ka harrastuspüüdjad ja röövpüüvpüüdjad.

Enamasti on tegu odavate Hiina päritolu nakkevõrkudega, mida pahatihti ei vaevuta ka püügilt eemaldama, nii et need jäävad veekogu risustama.  

Lahenduseks on pakutud võrkude kiibistamist ja võrkude ostmisele piirangute seadmist, aga kumbki meede ei lahendaks probleeme. Lisaks järelevalvele ja rikkumiste ennetamisele tuleb panustada selgitustööle ning loota kalastajate ja kalurite vastutustundlikkusele. 
 

Peipsi koristustalgud

2020. aasta talgutel eemaldati Peipsi järvest eemaldati viie talgupäevaga 882 nakkevõrku, enamik  neist Hiina päritoluga võrgud.  

Ühel koristuspäeval osalesid ka president Kersti Kaljulaid ja endine keskkonnaminister Rene Kokk.

Peipsi järvel jääb igal aastal hulk püügile seatud nakkevõrke veekogusse. Põhjuseks võivad olla ka ilmastikuolud, mis ei võimalda püüniseid välja tuua. Samuti võivad võrgud tuulte ja jääga püügikohast eemale kanduda ja võrguomanik ei suuda neid enam üles leida.  

Keskkonnainspektsioon on korraldanud Peipsi järve võrkudest puhastamist alates 2006. aastast ja olulist muutust ei ole toimunud: igal aastal tõmmatakse järvest välja mitusada veekogu risustavat nakkevõrku. Vette triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need püüavad kala veel pikka aega edasi, kahjustades seega kalavarusid. Triivivad püügivahendid on ka ohtlikud veesõidukitele, lõhuvad kutseliste ja harrastajate püügivahendeid ning kaldale sattudes on ohus ka roostikus elavatele linnu ja loomaliikidele. Suur osa tänapäeva võrkudest on valmistatud sünteetilistest materjalidest ning veekogu põhja jäädes suurendavad ka mikroplasti tekkimise ohtu veekogus.  
 

Häirekeskuse töösaal, kus paiknevad ka riigiinfo telefoni 1247  operaatorid

2020. aasta lõpus uuendasime lepingut Häirekeskusega. Alates 1. jaanuarist 2021 saab edastada keskkonnaalast infot (lingime me kodulehel, kus on teadetest pikemalt juttu) riigiinfo telefonile 1247. Lühinumber vastab ööpäev läbi ja sellele helistamine on tasuta.   

Muudatus tulenes Häirekeskuse töö ümberkorraldamist, mille käigus koondati kõik nende hallatavad abi- ja infotelefonid, sealhulgas keskkonnainfo telefon 1313,  ühtse riigiinfo lühinumbri alla.  

Sisuliselt jäi teenus samaks. Häirekeskuse operaator edastab teated kokkulepitud korra järgi Keskkonnaameti vastava maakonna inspektoritele. Juhul, kui teade ei puuduta Keskkonnaametit, suunatakse teade vastavale ametkonnale.  

Keskkonnaalaseid teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile 1247@1247.ee.

Riigiinfo telefoni 1247 kohta saab lugeda täpsemalt Häirekeskuse kodulehelt.

Viimati uuendatud 29.07.2021