Klienditugi, korduvad küsimused

Keskkonnaameti klienditugi pakub tuge ja vastuseid esmaspäevast reedeni.

Pöördu Keskkonnaameti poole telefoninumbril:

+ 372 662 5999

  • E-N 9.00-16.00

  • R 9.00-14.30 
     

Väljaspool tööaega palume teate jätta telefoni automaatvastajale. Oluline on, et jätaksite enda kontaktandmed.

Kõne hind kehtib vastavalt teie operaatorfirmale.

Kõik Keskkonnaameti klienditoe telefonile saabunud kõned salvestatakse.

Samuti saate pöörduda alljärgnevatele aadressidele

e-teenuseid puudutavad küsimused:

klienditugi@keskkonnaamet.ee

üldised küsimused:

info@keskkonnaamet.ee

Korduvad küsimused

1. Küsimused prügiveo kohta (prügiauto ei käinud, soov sõlmida jäätmeveo lepingut jne)

 Palun pöörduge kohaliku omavalitsusega lepingu sõlminud jäätmevedaja poole.

2. Millisele e-postile saata Keskkonnaametile suunatud kirjad, taotlused, metsateatised jne?

Keskkonnaameti üldmeilile info@keskkonnaamet.ee.

3. Soovime Tallinnas puid maha võtta. Kellele tuleb taotlus esitada?

Palun pöörduge Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole. Telefon: +372 645 7191.

4.  Puude raie linnas/alevis

Puude raie teemadel linnas või alevis palun pöörduge kohaliku omavalitsuse/linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole.

Kui tegemist on kaitse all oleva puuga (sel juhul on puu vastavalt tähistatud), siis pöörduge Keskkonnaameti poole info@keskkonnaamet.ee.

5. Saatsin Keskkonnaametile kirja, kuid ei ole veel vastust saanud.

Võite küsida Keskkonnaameti üldnumbrilt +372 662 5999 või vaadata meie avalikust dokumendiregistrist, kas Teie pöördumine on registreeritud, milline on vastamise tähtaeg ning kes on määratud dokumendi täitjaks. 

Avaliku dokumendiregistri kasutusjuhend

6. Kas lõket tohib teha?

Palun pöörduge Päästeameti poole.

7. Küsimused taimekaitsevahendite kohta

Palun pöörduge Põllumajandus- ja Toiduametisse.

8. Kust saab vaadata keskkonnalube?

Keskkonnaload on aadressil infosüsteemist KOTKAS > Keskkonnaload.

9. Kuidas KOTKAS infosüsteemis anda volitusi?

Sisene iseteenindusse > ID-kaart/Mobiil-ID > Töölaud > Halda volitusi > Lisa uus volitus.

10. Kuidas esitada KOTKAS infosüsteemis taotlust?

Sisene iseteenindusse > ID-kaart/Mobiil-ID >Taotlused > Uue loa taotlemine.

11. Kuidas KOTKAS infosüsteemis loa taotlust parandada?

Iseteeninduses > Taotlused > Minu taotlused > Valida esitatud taotlus > nupust „Toimingud“ valida „Alusta parandustaotlust“.

12. Kuidas KOTKAS infosüsteemis esitada loa muutmise taotlust?

Iseteeninduses > Keskkonnaload > Minu keskkonnaload > valida õige keskkonnaluba > nupust „Toimingud“ valida  „Alusta loa muudatustaotlust“.

13. Tasusin loa taotluse riigilõivu süsteemiväliselt. Kuidas saan taotlusega edasi minna?

Laadige KOTKASes riigilõivu sammu juures maksekinnitus: Maksekinnitus > Vali fail > Laadi üles.

14. Kes võivad keskkonnaloa taotluse allkirjastada?

Keskkonnaloa taotluse võivad allkirjastada juhatuse liikmed või isikud, kes on juhatuse liikme poolt vastava volituse saanud. Juhatuse liige saab keskkonnaloa taotluse esitamiseks infosüsteemis KOTKAS vastavad volitused seadistada. Jäätmekäitleja registreeringuid saavad allkirjastada juhatuse liikmed või isikud, kelle kohta on vastavasisuline volitus taotlusmaterjalidele e-kirja lisatud.

Videojuhendid

1. Esitasin Keskkonnaametile sanitaarraie metsateatise ja see sai lubava märke. Raiet tehes selgus, et eraldiselt on vaja raiuda kokku rohkem tihumeetreid kui metsateatisele määratud sai. Kas mul tuleb esitada Keskkonnaametile täiendavav metsateatis?

Jah, Teil tuleb esitada täiendav metsateatis. Sanitaarraiel on raiemahu järgimine vajalik. See on vajalik, et sanitaarraiena ei tehtaks raieid, mis oma olemuselt ei vasta sanitaarraie eesmärgile.

2. Miks ei ole metsateatisele võimalik sisestada pindala? Pindala lahter on tühi ja mitteaktiivne?

Olete metsateatise esitamist alustanud katastriüksuselt. Katkestage metsateatise esitamine ja tehke linnuke eraldise numbri ette, siis tekib metsateatisele kogu eraldise info ja seda koos pindalaga. Raadamiste ja trassiraiete korral tehke linnuke katastriüksuse ette ning seejärel metsateatise vormil saate alustada ala joonistamist selle nupuga: 

3. Omaniku kood ja nimi ei vasta rahvastikuregistri andmetele. Mida teha?

Toimunud on kinnistu omaniku vahetus notaris aga muudatused ei ole jõudnud veel kinnistusraamatusse. Oodake kuni omaniku vahetus on registreeritud ka kinnistusraamatus

4. Miks osadele metsateatistele veel otsust tulnud ei ole? Teistele juba tuli. 

Juhul kui metsateatisele ei ole paari minuti jooksul vastust saabunud on tegemist, kas kaitsealuse objektiga või on planeeritud lageraie ümber varasemad lageraielangid või on tegemist mõne muu piiranguga ning metsateatis on suunatud menetlemiseks Keskkonnaameti spetsialistile. Lisaks võivad kinnistul olla erinevad koormatised kinnistusraamatus ja ka sel juhul võtab menetlus aega kuni 15 tööpäeva. Esitatud metsateatise menetlusaega on võimalik jälgida süsteemi sisse logides jaotisest “Teatised”, millele vajutades avaneb aken “Minu üksuste metsateatised”. Vaata ka metsaregistri all servas olevat juhendit “Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf” ja “Metsaportaalis metsateatise esitamise juhend.pdf”.

5. Kuidas esitada kahjustuste metsateatist? Sanitaarraie märkimisel ei saa määrata kahjustuse põhjust ja kahjustatud puuliiki.

Tulenevalt metsaseaduse § 41 lõikest 2 loetakse mets kahjustatuks järgnevatel juhtudel:

1) metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis olevas puistus metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide elujõuliste puude arv väiksem kui metsa uuenenuks lugemiseks nõutav minimaalne puude arv;
2) alates latimetsa arenguklassist elujõuliste puude esimese rinde rinnaspindala väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet.

Nimetatud juhtudel tuleb metsaomanikul esitada Keskkonnaametile metsakahjustuse metsateatis. Selleks määrata metsateatise blanketil või metsaportaalis vormile kahjustuse kood (1 - 11). Metsakahjustusest teatamisel raieliiki metsateatisele ei määrata.

Sanitaarraiet metsaportaalis kavandades märkida metsateatise vormile raieliigi kood, raiutav maht ning seejärel lisada vormile “lisa” nupuga sama eraldus uuesti ning sellele reale märkida kahjustuse kood ja kahjustatud puuliik.

Paberteatisel saab hooldusraiekoodi ja kahjustuse koodi märkida samale blanketis toodud reale.

6. Vigane geomeetria – mida see tähendab? 

See tähendab, et Teie poolt joonistatud ala lõikub või kattub teise objektiga. Peale veateadet kuvatakse objekti vigane koht kaardil, mida saab kaarditööriistu kasutades korrigeerida.

7. Kuidas tegutseda, kui soovin juba olemasoleva metsateatise asemele uut esitada?

Juhul kui soovite oma raieplaani näiteks eraldisel 3 muuta valige kaardil eraldis 3 uuesti, seejärel vajutage vasakul rohelist nuppu “Lisa metsateatisele” ning täitke metsateatise vorm uuesti, kuhu saate märkida näiteks teise raieliigi või korrigeerida väljaraiemahtu. Samale alale esitatud metsateatis tühistab varasema metsateatise. Vaata ka metsaregistri all servas oleva juhendi "Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf" punkti 4.6.

8. Metsateatis on saanud EI-otsuse. Kuidas vastavalt soovitustele uue teatise saaks esitada?

Lähtuge “EI” otsusele lisatud selgitusest ja esitage vajadusel samale alale uus ja muudetud sisuga  metsateatis (vahetage raieliiki või muutke väljaraie mahtu). Vaata ka metsaregistri all servas oleva juhendi "Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf" punkte 4.4 ja 4.6

9. Ei saa esitada metsateatist, programm jääb lõpmatuseni ketrama. Mida teha?

Palun pöörduda klienditoe poole, e-post: klienditugi@keskkonnaamet.ee telefon: +372 662 5999.

10. Millisest keskkonnast saab vaadata, kas teatis sai esitatud ja mis on menetluse tähtaeg?

Logige register.metsad.ee süsteemi. Vajutage nuppu “TEATISED” seejärel avaneb uus aken “Minu üksuste metsateatised”. Selles aknas on näha ka menetlusaeg. Lisaks on samas aknas näha ka “Viimati esitatud teatised”, “Esitamata teatised”, “Kahjustuse teatised”, “Tööde teatised”(Raietööd) ja “Kõik” (seal on nii “EI” kui “JAH” otsused ning Teie kehtetud metsateatised). Juhul kui Teil on üle 50 kinnistu on sama info vasakul iga kinnistu juures oleva nupu all. 

Vaata ka metsaregistri all servas oleva juhendi "Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf" punkti 4.3.

11. Miks on metsaportaalist kadunud takseerandmed, kuigi varasemalt on need seal olemas olnud? 

Metsa inventeerimisandmete osas palun pöörduda Keskkonnaagentuuri poole e-post: mravalik@envir.ee telefon: +372 677 1300.

12. Kas kehtivat metsateatist saab pikendada ja kuidas seda metsaportaalis teha?

Kehtivad metsateatisi pikendada ei saa. Esitage samale metsaeraldisele uus metsateatis. Vaata ka metsaregistri all servas oleva juhendi "Metsaportaali kasutusjuhend metsaomanikule.pdf" punkte 4.4.ja 4.6.

13. Miks annab minu kinnistu kohta päringu tegemisel metsaportaal vana katastritunnuse? Kinnistu jagamisest on mitu aastat möödas. 

Kinnistu maakatastriandmeid muutes ei muutu metsaregistris metsa inventeerimisandmed automaatselt. Palun pöörduda Keskkonnaagentuuri poole e-post: mravalik@envir.ee telefon: +372 677 1300, kes viib metsa inventeerimisandmete sisu vastavusse katastriandmete muutustega.

14. Kuidas leida portaalist metsakaitseekspertiisi (MKE)?

Logi metsaregistri portaali, vali vasakult rippmenüüst MINU ja sealt EKPERTIISID, seejärel avanevad kõikide minu kinnistutega seotud metsakaitseekspertiisid ja metsauuenduse ekspertiisid.

15. Kuidas esitada teatist kui metsamajanduskava ei ole kohustuslik? 

Vali lipiku “MINU” alt soovitud kinnistu ning tee linnuke katastriüksuse nr ette. Seejärel vajutada nuppu “Lisa metsateatisele”. Ekraanile tekib metsateatise vorm. Seejärel vajuda vormil nuppu 

ning joonista vasakul tööriista ribal oleva nupuga

ala kus soovite raiet teostada. Ala joonistamise järel vajutada vasakult ribalt nuppu

, mis kinnitab ala ja toob teid tagasi metsateatise vormile. Ala ise joonistamist on vaja kasutada Trassiraiete (TR), Raadamiste (RD) ja alla 5 ha suuruse (eraisikud), alla 2 ha (juriidilised isikud) metsamaaga kinnistute korral.

1. Kuhu teatada, kui märkan keskkonnarikkumist?

Keskkonnarikkumisest palume teavitada riigiinfo telefonile 1247 kui märkate: 

  • keskkonnareostust või reostusohtu;
  • ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust;
  • jäätmete ebaseaduslikku ladestamist;
  • massiliselt surnud loomi, linde või kalu;
  • loomade julma kohtlemist;
  • muud keskkonnaalast õigusrikkumist.

1. Abitu linnu või looma leidmine

 Abitust loomast või linnust teavitada riigiinfo telefonile 1247.

2. Hukkunud loom maanteel

Liikluses viga saanud või hukkunud loomast teatamine riigiinfo telefonile 1247 (tasuta) helista:

  • maanteel hukkunud suuruluk (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits);
  • maanteel (riigiteel) hukkunud muu loom;

3. Kuhu teatada kohalikul teel, tänaval hukkunud loomast (linnas, alevis või alevikus)?

Palun teavitage kohalikku omavalitsust.

4. Hülge korjuse leidmine

Palun teavitage kohalikku omavalitsust, kes vajadusel korraldab korjuse ära koristamise. Hukkunud kaitsealusest liigist teavitage Keskkonnaametit riigiinfo telefoni 1247 või info@keskkonnaamet.ee kaudu.

Looduslikes oludes olev loomakorjus, kui see ei häiri inimesi või asub vähekäidavas kohas, ei vajagi tingimata ärakoristamist – korjuse kasutavad ära eri elusorganismid ja see jõuab tagasi aineringesse.

5. Haigustunnustega metsloomast kohalikul teel, tänaval (linnas, alevis või alevikus) teatamine 

Teavitada kohalikule omavalitsusele.

1. Mida mõeldakse kiskjakahju all ja kuhu kiskjakahjust teatada?

Kiskjakahjude all mõeldakse:

  • kui põllumajandusloom (nt lammas, veis, kits, hobune) või lemmikloom (nt koer) on surmatud või vigastatud;
  • lõhutud on mesitaru või kahjustatud silopalli;
  • kahjustatud on hüljeste poolt lõks- või nakkepüünist (kalapüüniseid).


Kahju hüvitamist on võimalik taotleda, kui kahju tekitajaks on hallhüljes, viigerhüljes, pruunkaru, hunt ja ilves. Kui kahju kannataja soovib kahju hüvitamist, tuleb tekkinud kahjust viivitamatult Keskkonnaametile teada anda. 
Selleks on järgmised võimalused: 

  1. saata e-kiri aadressil info@keskkonnaamet.ee;
  2. e-kirja saatmise võimaluse puudumisel võib helistada Keskkonnaameti infotelefonile +372 662 5999 (E-N 9.00-16.00; R 9.00-14.30);
  3. muul ajal saab kahjust teatada ka riigiinfo telefonile 1247.

Rohkem teavet leiate meie kodulehelt.

2. Soov muuta metssigade lisasöötmiskoha asukohta. Kuhu saata taotlus ning kust leiab taotluse vormi?

Digiallkirjastatud lisasöötmiskoha registreerimise taotlusi ootame üldmeilile info@keskkonnaamet.ee.

Taotluse vorm.

1. Kust leian jäätmespetsialistide kontaktid tööpiirkonna või maakonna kaupa?

Jäätmespetsialistide kontaktid maakonniti leiate meie kontaktide nimekirjast siit.

2. Millisel juhul pean taotlema jäätmeloa?

Jäätmeluba on vaja:

  • jäätmete kõrvaldamiseks;
  • jäätmete taaskasutamiseks;
  • ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
  • metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
  • jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel;
  • jäätmehoidla käitamiseks;
  • prügila käitamiseks;
  • prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.

3. Kui suur on riigilõiv jäätmeloa taotlemisel?

Kui kavandatav tegevus seisneb tavajäätmete käitlemises, tuleb tasuda 520 eurot. Kui soovitakse tavajäätmeid käidelda koos ohtlikke jäätmetega või ainult ohtlikke jäätmeid, siis tuleb tasuda 780 eurot.

Muutmise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda 50% keskkonnaloa esmataotluse määrast. Mitut tegevust reguleeriva keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt riigilõivuseaduse § 136 astmes 2 lõikes 6 sätestatust.

Viitenumber riigilõivu tasumiseks on leitav meie riigilõivude lehelt.

4. Millisel juhul pean taotlema registreerimistõendi?

Registreerimistõend tuleb taotleda isikul, kes:

  • on jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;
  • veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
  • kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
  • korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;
  • tegutseb jäätmete edasimüüjana;
  • osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust.

5. Kui kaua võtab aega registreeringu taotluse menetlus?

Keskkonnaamet kontrollib esitatud registreeringu taotluse vastavust nõuetele 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui taotletav tegevus ei vaja registreeringut või vajab jäätmeluba, teavitab Keskkonnaamet sellest registreeringut taotlevat isikut 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Keskkonnaamet otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse esitamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel isiku tegevust vaikimisi registreerituks.

6. Kui suur on registreerimistõendi taotlemisel riigilõiv?

Registreerimistõendi taotlemisel riigilõivu ei ole.

7. Kuidas taotleda jäätmeluba või registreeringut?

Taotlust on võimalik esitada KOTKAS infosüsteemis. KOTKAS infosüsteemi esmakordsel sisenemisel tuleb esmalt juhatuse liikme(te)l sõlmida kasutusleping. Selleks siseneda liikme(te)l  ID-kaardi või mobiil-ID-ga keskkonda, valida sealt ettevõtte nimi, kelle seadusjärgse esindajana (esindusõigusi kontrollitakse äriregistrist) toimetada soovitakse ning allkirjastada infosüsteemi kasutamise tingimuste nõusolek (kasutusleping). Kasutuslepingu sõlmimist küsib süsteem automaatselt peale rolli valiku tegemist. Pärast kasutuslepingu sõlmimist on võimalik asuda taotlust esitama. Selleks tuleb valida Taotlused - > Uue loa taotlemine.

8. Kas ma pean esitama jäätmearuande?

Jäätmearuanne tuleb esitada isikutel, kellele on väljastatud jäätmeluba, keskkonnakompleksluba(jäätmete osa) või registreerimistõend.

9. Kuidas esitada jäätmearuannet?

Jäätmearuanne esitatakse KOTKAS infosüsteemis. Aastaaruannet saab esitada plokis AASTAARUANDED > Lisa uus aastaaruanne > aruande liik "Jäätmearuanne".

10. Mis kuupäevaks tuleb esitada jäätmearuanne?

Jäätmearuanne tuleb esitada 31. jaanuariks.

11. Mida teha, kui jäätmearuannet esitades süsteem ei paku ühtegi käitluskohta?

Kui käitluskohta registris ei tuvastatud võtke ühendust Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialistiga: jaatmearuandlus@envir.ee

12. Mul ei toimunud sel aastal jäätmeloa/registreerimistõendiga lubatud tegevust. Kas pean esitama jäätmearuande?

Kui tegevust ei toimunud, siis tuleb esitada 0-aruanne ehk jäätmekäitlusalaseid liikumisi ei kajastata ning kinnitatakse tühi vorm (st täidetakse tiitelleht).

15. Soovin vee-ettevõttest koduaeda viia haljastusmulda. Mida pean selleks tegema?

Haljastusmulla väljastamine toimub ainult nendele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes omavad vastavat jäätmeluba või nõuetekohast registreerimistõendit Keskkonnaametist. Vastavalt jäätmeseadusele käsitletakse reoveesettest valmistatud haljastusmulda jäätmena (jäätmenimistu kood  19 08 05).

Esmaseks eeltingimuseks on jäätmeloa olemasolu või registreerimistõendi taotlemine. Keskkonnaamet väljastab tõendi tasuta.

Taotlust täites tuleb jäätmekoodiks märkida ’19 08 05′ ja jäätmeliigiks ‘olmereovee puhastussetted’.

16. Millise jäätmekoodi pean oma tegevuseks valima?

Jäätmekoode saab vaadata Riigi Teatajast määrusest “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu”.

17. Kui pikaks ajaks on võimalik keskkonnaluba taotleda?

Keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks on võimalik taotleda tähtajatu kehtivusega.

18. Kust saab vaadata kehtivaid jäätmelubasid?

Kõikide asutuste jäätmeload leiate KOTKAS infosüsteemist. Avalehelt tuleb valida Keskkonnaload ning valdkonnaks määrata jäätmete käitlemine.

19. Küsimused prügiveo kohta (prügiauto ei käinud, soovime sõlmida jäätmeveo lepingut jne)

 Palun pöörduge kohaliku omavalitsusega lepingu sõlminud jäätmevedaja poole.

1. Kaitsealal tegutsemise/liikumise load

Taotlused erinevate lubade jaoks kaitsealal viibimise ja tegutsemise kohta tuleb esitada Keskkonnaametile, rohkem teavet leiad meie kodulehelt.

2. Kaitsealadel asuvad õpperajad

Juhised ja info kaitsealadel asuvate õpperadade ning nendel liikumiste kohta saab veebiküljelt RMK Loodusega Koos.

3. Looduskaitselise väärtusega maade riigile omandamine

Kui eraomanik soovib müüa oma kinnistut, mille kasutamisele on looduskaitseliste piirangute tõttu seatud olulised kitsendused, siis selleks tuleb maaomanikul esitada avaldus Keskkonnaametile. Meie hindame, kas riigile müüdava maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, ning saadame ettevalmistatud materjalid otsuse tegemiseks Keskkonnaministeeriumile.

Rohkem teavet avalduse esitamise kohta leiad meie kodulehelt.

4. Millised võimalikud piirangud asuvad maaüksusel?

Maaüksuse andmetega saab tutvuda Maa-ameti geoportaalis.
Kui seal ei kuvata kõiki teadaolevaid andmeid, siis pöörduda katastri infotelefonil +372 675 0810.

5. Kuidas saada luba veekaitsevööndis (jõgede ääres) puude raieks, kui tegu pole metsamaaga?

Veekaitsevööndis teostatavate tööde, sh puu- ja põõsarinde raie kooskõlastamiseks tuleb esitada avaldus, milles täpsemalt kirjeldada, millisel katastriüksusel, millises mahus soovitakse teha raiet. Juurde palume lisada ka kaardi, kus ära märkida maa-ala, kus raiet teostatakse. Avalduse võib esitada digitaalselt allkirjastatult e-kirjaga info@keskkonnaamet.ee aadressile, paberkandjal posti teel või ise kohale tulles Keskkonnaameti kontorisse.

1. Kellega rääkida kalanduse teemadel?

Palun pöörduge meie vee-elustiku spetsialistide poole:

2. Millisel juhul tohib kala püüda luba omamata?

Igaüks tohib avalikul ja avalikult kasutataval veekogul tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega. Arvestama peab keeluaegade, -kohtade ja kalaliikidele kehtestatud piirangutega.

Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust, raskusest ja ujukist. Püügil kasutatakse ainult looduslikku sööta.

3. Millisel juhul tuleb taotleda püügiõigus?

Igaüks tohib harrastuspüügiõiguse ehk püügiõiguse eest tasumise korral õngpüünistega (sh allveepüügivahendid) kala püüda avalikul või avalikult kasutataval veekogu, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid.

  • Õngpüünised on: spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng (krunda, tonka), und, käsiõng ja lihtkäsiõng.
  • Allveepüügivahendid on: harpuunipüss ja harpuun ning haakeõng.

Õng- ja allveepüünistega kalapüügil tuleb tasuda püügiõiguse tasu (v.a kohad, kus püügil on vaja osta kalastuskaart). Püügiõigust tõendavaks dokumendiks on isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba).  

4. Millisel juhul on vaja taotleda kalastuskaarti?

Kalastuskaart tuleb taotleda, kui püügivahendina kasutatakse:

  1. nakkevõrku;
  2. õngejada;
  3. kadiskat;
  4. vähinatta;
  5. vähimõrda;
  6. liivi;
  7. kuuritsat;
  8. harpuuni (Saadjärv, Kuremaa);
  9. õngpüüniseid (Endla või Silma looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis);
  10. spinningut;
  11. lendõnge (mõned lõheliste jõed).

Küsimuste korral pöörduge meie vee-elustiku spetsialistide poole (vt punkti 1).

5. Kus saab kalastuskaardi taotlust esitada?

  • Internetis saab kalastuskaarti taotleda pilet.ee lehel. Taotlemisel on vaja end autentida ID-kaardi, mobiil ID või internetipanga vahendusel. Loa eest tuleb maksta kohe pärast taotlemist internetipangas või krediitkaardiga.
  • Keskkonnaametis on võimalik taotlus esitada paberkandjal. Kui taotlus esitatakse teise isiku eest, peab sellele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri (vabas vormis), mis volitab teise isiku taotleja nimel taotlust üle andma. 
  • Taotluse võib edastada ka e-posti teel. Sel juhul peab esitataval taotlusel peab olema loa taotleja digitaalallkiri. Teise isiku eest taotlust digitaalselt allkirjastada ei saa. E-posti teel tuleb taotlus saata aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Posti ja e-posti teel saadetud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks taotluse registreerimise kuupäev ja kellaaeg, mille on Keskkonnaamet märkinud oma dokumendihaldussüsteemis. See aeg on kindlasti hilisem kui e-kirja saatmise kuupäev ja/või kellaaeg, sest taotluse registreeritakse esimesel võimalusel, kuid siiski alles teatud aja jooksul pärast selle saamist. E-kirja saatmise kuupäeva ja kellaaega taotluse registreerimisel ei arvestata!

6. Millal saabub kalastuskaardi taotlusele vastus?

Loa andmise või mitteandmise otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul ning see edastatakse loa taotlejale posti või e-posti teel. 

7. Mis saab siis, kui ma ise ei saa minna võrku välja võtma?

Kalastuskaardi omaniku haigestumise korral võib püügivahendi veekogust eemaldada ka loa omaniku poolt volitatud isik. Kirjalikus volikirjas peab olema märgitud volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanimi, isikukood, posti- ja e-posti aadress, telefoninumber, kalapüügivahendi märgistus, asukoht, püügilt eemaldamise kuupäev ning volitaja allkiri.

Volituse alusel püügivahendi eemaldamisest teavitatakse üks tund enne veekogule minekut riigiinfo telefonil 1247. Lisaks volikirjas olevatele andmetele tuleb teatada ka lähtekoht, kust suundutakse veekogule.

8. Millal tohib vähki püüda?

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist 31. augustini. Vähipüügiks on vajalik kalastuskaart. Taotluste vastuvõtt algab juulikuu esimesel tööpäeval kell 9:00. Lisainfot taotlemise kohta saab lugeda meie kodulehelt.

9. Mitut püügivahendit võib vähipüügil kasutada?

Ühele isikule antakse ühe püügipiirkonna (üldjuhul maakond, erandina ka mõni konkreetne veekogu) piires luba püüda ühe kuni viie vähipüügivahendiga kuni kolm ööpäeva, Saaremaal ühe ööpäeva.

Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Üks kalastuskaart üheks ööpäevaks maksab 15 eurot.

10. Millal tuleb esitada püügiaruanne?

Kui tegemist on kuni üks kuu kehtiva kalastuskaardiga, esitatakse püügiandmed viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Pikemal perioodil kui üks kuu kehtiva kalastuskaardi püügiaruanne esitatakse viie päeva jooksul iga kalendrikuu lõppemisest arvates

NB! Püügiaruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruande lehele püügikoguseks 0. 

11. Kuidas püügiaruannet esitada?

  • Elektrooniliselt saab püügiandmeid esitada pilet.ee lehel (Minu andmed/Piletid alt valida Kehtivad piletid või Ostude ajalugu (kui kalastuskaardi kehtivus on lõppenud). Avage pilet ning Märkused lahtris leiate lingi aruande esitamiseks.
  • Digiallkirjastatult e-posti teel aadressile info@keskkonnaamet.ee
  • Keskkonnaameti kontorites kohapeal või saata tähtkirjana posti teel ühel järgmistest aadressidest:
    • püük siseveekogudest: Aleksandri 14, 51004 Tartu;
    • püük merest: Kõrgessaare mnt 18, 92412 Kärdla.

12. Mis saab siis, kui jätan püügiaruande esitamata?

Andmete esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv ning keeldutakse püügiandmed esitamata jätnud taotlejale uue kalastuskaardi andmisest senikaua kui andmed on esitatud. Püügiaruande esitamise järel kustutatakse võlgnevuse märge registrist 5 päeva jooksul

NB! Sel ajal uut kalastuskaarti taotleda ei saa.

1. Missuguses infosüsteemis saab esitada keskkonnatasu deklaratsioone ning kuidas sõlmida portaali kasutuslepingut ja vormistada volitust?

Deklaratsioone saab esitada infosüsteemis KOTKAS. Deklaratsiooni esitamiseks tuleb esmalt juhatuse liikme(te)l siseneda ID-kaardi või mobiil-ID-ga keskkonda, valida seadusjärgse esindaja roll ning allkirjastada infosüsteemi kasutamise tingimuste nõusolek.

Kasutuslepingu sõlmimist küsib süsteem automaatselt pärast rolli valiku tegemist. Kui kasutusleping sõlmitud ja allkirjastatud, saab juhatuse liige hakata deklareerima.

Kui juhatuse liige soovib volitada teist isikut esitama deklaratsioone, tuleb koostada vastav volitus. Selleks klõpsata TÖÖLAUD > Volitused või ka Halda volitusi > Lisa uus volitus. Volitus(t)e lisamise järgselt on võimalik asuda volitatud isikul deklaratsioone esitama.

2. Kust leian keskkonnatasu deklareerimise juhendid?

Juhendid leiate infosüsteemist KOTKAS. Deklaratsiooni koostamisel infosüsteemis KOTKAS tuleb sisestada vaid keskkonnakasutuse andmed ja elektrooniline vorm genereerib automaatselt keskkonnatasu summa.

Kui arvutus(ed) on koostatud, siis saab “ühe nupuvajutusega” deklaratsiooni esitada ning edasi peab vaid hoolitsema selle eest, et Maksu- ja Tolliametis asuval ettemaksukontol oleks piisavalt vahendeid deklaratsiooni alusel tekkinud rahalise nõude katmiseks.

3.  Millal on deklaratsiooni esitamise tähtaeg?

Keskkonnatasu deklareerimise ja tasumise tähtaeg on aruandekvartalile järgnev 17. kuupäev.

Kui 17. kuupäev jääb puhkepäevale, siis deklareerimise ja tasumise tähtajaks on sellele järgnev esimene tööpäev.

4. Kui keskkonnakasutust kvartalis ei toimunud, kas pean deklaratsiooni esitama?

Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb esitada iga aruandekvartali kohta. Kvartalil, kus keskkonnakasutust ei toimunud või keskkonnaloa kohaselt ei tohtinud keskkonda aruandekvartalis kasutada, täidetakse ja esitatakse deklaratsioon nullidega.

 5. Mis juhtub siis kui deklaratsioon jääb tähtajaks esitamata?

Deklaratsiooni esitamata jätmise korral rakendatakse maksukorralduse seaduse sätteid. Õigeaegselt maksmata keskkonnatasuga kaasneb intress 0,06% päevas.

6. Kuidas saab korrigeerida varem esitatud deklaratsiooni?

Varem esitatud deklaratsiooni korrigeerimiseks tuleb avada portaalis varem esitatud deklaratsioon, kust saab esitatud deklaratsiooni uuesti esitada. Infosüsteemis KOTKAS saab parandusdeklaratsioone esitada järgnevalt:

Iseteenindus > DEKLARATSIOONID > Esitatud deklaratsioonid > Vaata deklaratsiooni > Alusta parandusdeklaratsiooni.

7. Kuhu pöörduda deklaratsioonide sisuliste küsimuste korral?

Sisuliste küsimuste korral saab pöörduda keskkonnaloa halduri poole. Halduri kontaktid on leitavad  infosüsteemist KOTKAS (keskkonnaload > minu keskkonnaload > vajutada loa numbrile).

8. Kuhu pöörduda infosüsteemi tehniliste tõrgete korral?

Tehniliste tõrgete korral palume pöörduda Keskkonnaameti klienditoe poole telefonil +372 662 5999 (E-N 9.00-16.00; R 9.00-14.30) või e-kirjaga klienditugi@keskkonnaamet.ee

9. Kui loa kehtivus lõppeb kvartali keskel, kas siis peab deklaratsiooni esitama?

Jah, deklaratsiooni kohustus kehtis kuni loa lõppemiseni. 

Näide: Kui loa lõpp on 10.12.2020, siis on kohustus esitada IV kvartali deklaratsioon, perioodi 01.10.202010.12.2020 eest.

10. Kui kvartali keskel on toimunud loa valdaja vahetus, kellel on deklaratsiooni esitamise kohustus?

Deklaratsiooni esitamise kohustus on nii eelmisel loa omanikul kui ka uuel -  vastavalt siis selle perioodi eest, mil keegi oli/on loa omanik.

Näide: Kui loal on uus omanik alates 10.12.2020, siis 2020 IV kvartali kohta esitatakse kaks deklaratsiooni- vana loa omanik ja uus loa omanik. Vana omanik esitab 01.10.2020 - 09.12.2020 perioodi eest IV kvartali deklaratsiooni ja uus omanik esitab 10.12.2020 - 31.12.2020 perioodi eest IV kvartali deklaratsiooni.

1. Mis on radoon?

Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Radoon on õhust ligikaudu seitse korda raskem gaas. Radoon ja selle tütarisotoobid emiteerivad peamiselt alfakiirgust.

2. Kust radoon pärineb?

Maapinnas ning kivimites esineb alati mingil määral uraani. Uraani radioaktiivsest lagunemisest alguse saanud radioaktiivsete isotoopide lagunemisreas tekib seitsmenda isotoobina radoon. Gaasilise oleku tõttu liigub radoon vabalt pinnases, võib jõuda atmosfääri ning tungida hoonetesse.

3. Kuidas satub radoon hoonetesse?

Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse.

4. Mis ühikutes radooni mõõdetakse?

Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m³). Bekerell on aktiivsuse ühik, mis vastab ühele spontaansele tuumasiirdele sekundis. Aktiivsuskontsentratsioonil 1 Bq/m³ laguneb ühe sekundi jooksul õhu igas kuupmeetris keskmiselt üks radooniaatomi tuum. Mida rohkem lagunemisi sekundi jooksul toimub, seda rohkem aine kiirgab.

5. Kas õigusaktides on kehtestatud lubatud radoonitase hoonete siseõhule?

Jah. Erinevate õigusaktidega on kehtestatud õhu radoonisisalduse viitetasemed hoonetele ja töökohtadele. Viitetase on õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema taseme korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist radoonist saadava kiirituse vähendamiseks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ kohaselt on hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³.

Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohaselt on õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ ja Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ sätestavad, et ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus koolieelsetes lasteasutustes ja koolides peab olema väiksem kui 200 Bq/m³.

Hoone ehitamisel on soovituslik järgida EVS 840:2017 standardis “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid, mille kohaselt on kaitsemeetmete eesmärk saavutada radoonikontsentratsiooni aasta keskmine väärtus hoonete siseõhus väiksem kui 200 Bq/m³.

6. Millised on radoonist põhjustatavad tervisekahjustused?

Pikaajaline (aastakümneid kestev) elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu.

7. Kui suur on risk, et radoon põhjustab kopsuvähi?

Riski suurus sõltub radoonikontsentratsioonist, sellest, kui pika aja jooksul inimene antud hoones elas ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Ruumis suitsetamisel satub õhku palju nõeosakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel jääb seega kopsu limaskestadele pidama rohkem radooni tütarisotoope, mis põhjustavad täiendava kiirgusdoosi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) hinnangul on teadlaste poolt seni kogutud informatsiooni kohaselt aastakümneid antud radoonikontsentratsioonidega elamutes elanud inimeste 75-ndaks eluaastaks kopsuvähki haigestumise riskid alljärgnevad: eluaegsed mittesuitsetajad – 0 Bq/m3 (teoreetiline radoonivaba olukord) -> 0,4%; 100 Bq/m3 -> 0,5%; 400 Bq/m3 – 0,7%; suitsetajad – 0 Bq/m3  > 10%; 100 Bq/m3 -> 12%; 400 Bq/m3 -> 16%.

8. Kas radoon võib põhjustada ka teisi haigusi?

Tänaseni pole teaduslikult tõestatud, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi.

9. Kas lapsed on suuremas ohus kui täiskasvanud?

Ei ole leidnud tõestust, et radoonist tulenev risk lastele on suurem kui täiskasvanutele.

10. Kas radoon võib olla ohtlik ka välisõhus?

Ei. Maakoorest väljapääsenud radoon hajub atmosfääris ja seega on välisõhus radoonikontsentratsioon väga väike. Maailma keskmiseks välisõhu radoonitasemeks on hinnatud 10 Bq/m³.

11. Kas radoon põhjustab suure osa Eesti elanikkonna kiirgusdoosist?

Jah. Hinnanguliselt moodustab radoonist põhjustatud doos keskmiselt umbes poole saadavast aastadoosist.

12. Milline on Eesti keskmine radoonikontsentratsioon hoonetes?

Radoonikontsentratsioonid ruumide siseõhus varieeruvad suurtes piirides, sõltudes maja asukohast, tüübist ja elanike harjumustest. Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi uuringud on näidanud, et Eesti elumajade siseõhu radoonisisaldus varieerub valdavalt 20 1000 Bq/m³ piirides ja ulatub üksikjuhtudel Põhja-Eesti klindivööndis üle 9000 Bq/m³. Majade siseõhu keskmine radoonisisaldus on nende uuringute põhjal 103 Bq/m³. Ühepereealmutes on enamasti radoonitase kõrgem kui kortermajades.

13. Kas on läbi viidud riiklikke radoonitasemete uuringuid hoonete siseõhus?

Jah. Aruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel või Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnas kohapeal.

14. Millised on kõrgendatud radooniriskiga alad Eestis?

Kõrge radoonitase pinnases on seotud uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega Põhja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega Lõuna-Eestis. Mõõduka ohuga alasid esineb ka Kesk-Eestis. Täpsema ülevaate saamiseks vaata Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud kaarte- Esialgne radooniriski levilate kaart (PDF), Harjumaa radooniriski kaart (PDF) ja Tallinna radooniriski kaart (PDF) (ja selle seletuskiri (PDF)) ning Eesti pinnase ja radooniriski ja looduskiirguse atlast (PDF). Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakond soovitab kõikidel radooniriski piirkonna elanikel kontrollida radoonikontsentratsiooni elamus. Kuna radoon on õhust ligikaudu seitse korda raskem gaas, siis kortermajades puudutab see soovitus eelkõige soklikorruse ja esimese korruse elanikke.

15. Kas ma peaksin kontrollima radoonikontsentratsiooni elamus, kui ma ei ela kõrgendatud radooniriskiga alal?

Ka piirkondades, mis ei ole määratletud kõrgendatud radooniriskiga alaks, võib esineda elamuid, mille siseõhus on kõrge radoonikontsentratsioon. Seega on soovitav ka nendes piirkondades mõõtmised läbi viia.

16. Kas radoon on probleemiks ka teistes riikides?

Jah. Mida kõrgem on keskmine radoonikontsentratsioon elamutes antud riigis, seda suurem on ka radooni kui kopsuvähi riskiteguri tähtsus. Suurimaid probleeme põhjustab radoon Rootsis ja teistes Põhjamaades, Saksamaal, Tšehhis ja USA-s.

17. Kui elamu siseõhus on kõrge radoonikontsentratsioon, siis kas on võimalik midagi ette võtta selle vähendamiseks?

Jah. Hoonetes on võimalik radoonikontsentratsiooni vähendada. Vastavaid meetodeid on põhjalikult kirjeldatud standardis EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Lisaks vaata Kiirguskeskuse, Eesti Geoloogiakeskuse ja OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB koostöös 2004. aastal välja antud trükist Raadoniohutu elamu (PDF), mis aitab leida sobivaid lahendusi.

Pärast meetmete rakendamist on oluline läbi viia kordusmõõtmine, et olla kindel meetmete efektiivsuses. Kordusmõõtmine on sarnane algsele mõõtmisele - detektoreid tuleb hoida hoones vähemalt 2 kuud. Lisaks on kirjeldatud erinevaid meetmeid erinevate radooniuuringute aruannetest ning trükises NB! RADOON (PDF).

18. Kas ventilatsiooni võimsuse suurendamine vähendab radoonikontsentratsiooni siseruumides?

Ventilatsiooni võimsuse suurendamine, eelkõige keldrikorrusel ning esimesel korruse võib vähendada radoonikontsentratsiooni. Kui algne radoonikontsentratsioon oli väga suur, ei pruugi vähenemine olla piisav. Tuleb arvestada, et liiga tugev tõmme võib intensiivistada radooni imbumist hoone alt, ning põhjustada ruumides soovitule vastupidise efekti.

19. Kas radooniprobleem on seotud ainult teatud tüüpi hoonetega?

Hoone konstruktsioon mõjutab radooni taset siseruumides, kuid radoon võib esineda siiski peaaegu kõikides hoone tüüpides. Kuna radoon pärineb peamiselt maapinnast, siis mitmekorruselistes elamutes on radooniprobleem tavaliselt palju väiksem kui madalates hoonetes.

20. Kuidas saan teada, et hoones on kõrge radoonikontsentratsioon?

Erinevad uuringud ja kaardistamised on kasulikud üldise pildi saamiseks antud geograafilise piirkonna kohta. Ainus võimalus info saamiseks konkreetse hoone kohta on läbi viia radoonikontsentratsiooni mõõtmine huvipakkuvas hoones.

21. Kas naabruses tehtud radoonimõõtmise tulemus on heaks indikaatoriks ka minu kodus?

Ei. Radoonitasemed varieeruvad majast majja. Ainus võimalus radoonitaseme teada saamiseks konkreetses hoones on viia läbi vastav mõõtmine.

22. Kuidas viiakse läbi radoonikontsentratsiooni mõõtmine elamus?

Võimalik on mõõta pikaajalise ja lühiajalise meetodiga. Kuna radoonitase hoones on ilmastikutingimustest sõltuvalt suures ulatuses kõikuv, on radoonitaseme aasta keskväärtuse hindamiseks asjakohane üksnes pikaajaline mõõtmine. Lühiajalist mõõtmist kasutatakse eriotstarbel, näiteks sundventilatsiooni töörežiimi mõju uurimisel õhu radoonisisaldusele. Radooni mõõtmise meetodeid kirjeldatakse juhendis Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (1.12 MB, PDF).

Keskkonnaamet pakub radooni mõõtmise teenust. Enamasti mõõdetakse radoonitaset kahe väikese detektoriga, mis paigutatakse elamusse – soovitavalt üks magamistuppa ja teine elutuppa. Detektorid saadab Keskkonnaamet tellijale postiga ning pärast mõõtmisperioodi lõppu saadab tellija need tagasi kliima- ja kiirgusosakonna laborisse, kus toimub detektorite analüüsimine. Detektoritele võib tellija ka ise kliima- ja kiirgusosakonda järele tulla ja need peale mõõtmisperioodi lõppu tagasi tuua.

23. Kas kasutatavad detektorid on ise radioaktiivsed?

Ei. Detektorid on ohutust materjalist ning ei ole radioaktiivsed. Samuti ei vaja nad elektrivoolu ega tekita müra.

24. Kui kaua mõõtmine aega võtab?

Kuna radoonikontsentratsioon varieerub ajas, siis aasta keskväärtuse hindamiseks kõlbliku tulemuse saavutamiseks tuleb kasutada pikka mõõteperioodi – vähemalt 2 kuud. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks ei piisa paarist päevast või nädalast.

25. Millal on õige aeg radoonitaset mõõta?

Kütteperioodil, kuna siis on uksed ja aknad suletud ning ruumi ventileerimisel tõmmatakse ruumidesse suhteliselt rohkem maa-alust õhku. Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sealt kaudu leiab väljapääsutee ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbrusest. Seetõttu on radooni sisaldus hoones suurim talvisel ajal. Suvel hoitakse aknaid rohkem lahti ja tubadesse tulev välisõhk vähendab ruumides radoonitaset.

26. Kas radoonimõõtmisi saab läbi viia ka hoonetes, kus elatakse?

Jah. Õige ongi mõõtmisi läbi viia tavatingimustes, kuna elanike harjumused avaldavad suurt mõju radoonikontsentratsioonile (näiteks kui majas elatakse, siis avatakse uksi, aknaid jne, mis omakorda mõjutab radoonitaset).

27. Ehitan uut hoonet, kas on võimalik radoonitaset mõõta enne hoone valmimist?

Radoonitaset on võimalik mõõta ka pinnaseõhus, kuid see ei anna kuigi täpset infot uue maja siseõhu radoonikontsentratsiooni kohta. Viimane sõltub rohkem maja ehituslikest omadustest ja elanike eluviisist. Küll aga on pinnaseuuring indikaatoriks, mil määral tuleks hoone projekteerimisel radooniga arvestada. Keskkonnaamet pinnase radoonisisaldust ei määra. Pinnaseuuringute kohta saab infot Eesti Geoloogiateenistusest.

28. Kas radooni on võimalik mõõta ka kiirmeetodil?

Jah, kuid usaldusväärsema tulemuse radoonitaseme aasta keskmise väärtuse kohta annab pikaajaline mõõtmine.

Radoon on gaas ja tema eraldumine maapinnast on seotud ilmastikutingimuste muutusega, seepärast on enamikul juhtudel vajalik küllalt pikk mõõteperiood. Kuna radoonitase varieerub päevast päeva, ei võimalda alla 2 kuulise mõõteperioodiga tehtud mõõtmine aasta keskväärtust usaldusväärselt hinnata.

29. Kui ma olen tööandja, kas pean tööruumides radoonitaset mõõtma?

Kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates töökohtades, mis paiknevad maa all, maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub, on vastavalt Keskkonnaministri 30.07.2018 määrusele nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kohustuslik radoonimõõtmine läbi viia vastavalt määruses kehtestatud korrale. Kõrgendatud radooniriskiga alade loetelu on toodud nimetatud määruse lisas.

Võimaliku radooniriskiga tuleb arvestada ka nendes töökohtades, mis ei paikne kõrgendatud radooniriskiga alal. Seega on soovitav mõõta radoonitaset ka nendes töökohtades, mis ei paikne kõrgendatud radooniriskiga alal.

30. Olen huvitatud kinnisvara ostmisest. Kas ma saan kliima- ja kiirgusosakonnalt infot selle kohta, kas selles elamus/korteris on radoonikontsentratsiooni mõõtmine läbi viidud?

Ei. Kliima- ja kiirgusosakond pakub teenust lepingulisel alusel ning mõõtmise tulemustest teavitatakse ainult teenuse tellijat. Kolmandatele isikutele infot ei edastata. Samas on Teil kinnisvara ostjana võimalus paluda kinnisvara praeguselt omanikult tehtud mõõtmiste tulemusi.

31. Kas Eestis on radoon probleemiks ka joogivees?

Eestis ei ole joogivees radoonisisalduse probleemi täheldatud.

32. Kas radoon võib pärineda ka ehitusmaterjalidest?

Eestis põhjustavad kõrget radoonisisaldust peamiselt fosforiit ning diktüoneemakilt, millest ehitusmaterjale ei valmistata. Kui ehitusmaterjali (näiteks kergkruusast ploki) valmistamisel kasutatakse sideainena savi, milles on kõrge radionukliidide sisaldus, võib see põhjustada kõrgemat radoonitaset hoones. Läbiviidud mõõtmised ei näita, et Eestis toodetud ehitusmaterjalid oleksid olulised radooniallikad.

33. Kas näiteks graniitkivid aedades põhjustavad ka kõrgeid radoonikontsentratsioone?

Ei. Radoon hajub kiiresti vabas õhus.

34. Kas on ohtlik kasvatada puu- ja juurvilju piirkonnas, kus on kõrge radoonitase?

Ei. Radoon on gaas ega kogune puu- ja juurviljadesse.

1. Kelle poole võib pöörduda kliima valdkonna küsimustega?

2. Kuidas taotleda käitlemisluba?

Käitlemisloa taotlus esitatakse Keskkonnaametile elektrooniliselt majandustegevuse registri (MTR) kaudu, kus need on ka hiljem kättesaadavad. Loa taotlust võib MTR-is koostada ja esitada selleks vastavat volitust omav isik. 

 3. Kus saab seadmeid registreerida ja hooldustoiminguid märkida?

Seadmeid ja hooldustoiminguid registreeritakse FOKA registris -> Teenused -> Fluoritud kasvuhoonegaase ning osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete haldamise ja käitlustoimingute registreerimise teenus.

4. Hooldaja töötunnid on teise ettevõtte all kinni. Mis tuleb teha?

  • Ettevõte, kelle all töötunnid kinni on, teeb ise vastavad muudatused MTR-s.
  • Kui esimene variant ei ole võimalik, saadab töötaja Keskkonnaametile avalduse, kus märgib ära, et tema seal ei tööta enam. Selle alusel saab kliima peaspetsialist ise juba MTR-is loa registriandmete õigsuses kahtluse alla seada.

5. Kuidas määrata seadmetele hooldaja?

  • Valida seadme I etapis hooldaja-ettevõte. Antud ettevõtte loa peal on töötajad kirjas, kes hooldustoiminguid tegema hakkavad.
  • Anda volitused FOKA teenuse volikirjaga. Seda volikirja saab vormistada läbi klienditoe ning see annab volitatavale õigused FOKA registris asutuse esindamiseks.

6. Seadme registreerimisel tuli I etapis viga sisse. Kuidas seda muuta?

I etapis seadme omanik pärast registreeringu kinnitamist enam ise midagi muuta ei saa. Juhul kui andmed on registreerimisel valesti märgitud, tuleb muudatuse tegemiseks pöörduda Keskkonnaameti kliima peaspetsialisti poole.

1.  Kuidas vähendada puurkaevu sanitaarkaitseala?

Sanitaarkaitseala vähendamiseks saata digiallkirjastatud taotlus e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee.

2. Puurkaevude registri tehnilised küsimused

Palun pöörduge Keskkonnaagentuuri spetsialisti Margit Kolatsi poole telefonil +372 673 6632 või e-posti aadressile margit.kolats@envir.ee.

3. Puurkaevu registrisse kandmine

Puurkaevu või puuraugu rajanud isik esitab keskkonnaregistrisse puurkaevu või puuraugu rajamise andmed, sh veeproovid.

Andmete esitamiseks siseneda aadressile  e-keskkonnaameti portaali, valida Teenused > PUURKAEVUDE JA PUURAUKUDE ANDMETE ESITAMINE ELEKTROONILISEL TEEL.

Teenuse kasutamiseks on vaja omada hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi

4. Kuhu pöörduda puurkaevu rajamiseks kooskõlastuse saamiseks?

Esmalt tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et kooskõlastada puurkaevu asukoht.

Seejärel peab hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi omav isik koostama ehitusprojekti. Ehitusprojekt saadetakse koos ehitusloa taotlusega kohalikule omavalitsusele.

1. Mida teha, kui aias on hispaania teeteod?

Teavet saab meie kodulehelt siit.

2. Mis on karuputk ja kuhu teatada karuputkest?

Teavet saab meie kodulehelt siit.

1. Kuhu teavitada linnu või looma tekitatud kahjust?

Kahju hüvitamiseks tuleb pärast kahjustuse avastamist viivitamatult teavitada Keskkonnaametit info@keskkonnaamet.ee. Rohkem teavet leiate siit.

1. Mis on kaevandamisluba?

Kaevandamisluba on keskkonnaluba, mida väljastab Keskkonnaamet maavara kaevandamiseks.

2. Mis on uuringuluba?

Uuringuluba on luba, mida on vaja taotleda geoloogiliste uuringute teostamiseks. Geoloogilised uuringud on vajalikud põhiliselt maapõue kaardistamiseks, maavarade otsinguks ning mäenduslike tingimuste kindlaks tegemiseks.

3. Mida teeb Keskkonnaamet kaevandamisloa menetlemisel?

Keskkonnaamet vaatab läbi kaevandamisloa taotluse, informeerib ning kogub tegevusega seotud isikute ning asutuste arvamusi ja vastuväiteid ning analüüsib kaevandamise tulemusena tekkida võivat keskkonnamõju.

4. Mille põhjal Keskkonnaamet otsustab kaevandamisloa andmise?

Kaevandamisluba väljastatakse, kui loa menetlemisel ei selgu põhjust, miks peaks loa andmisest keelduma. See tähendab, et on olemas kõik vajalikud kooskõlastused, näiteks eramaal kaevandamise soovi korral maaomaniku nõusolek, kohaliku omavalitsuse ja maavarade komisjoni nõusolek tegevusele. Samuti ei tohi kaevandataval alal olla kaevandamist välistavaid piiranguid, näiteks looduskaitselisi objekte, kus kaevandamine on keelatud. Kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju peab olema väike või seda peab olema võimalik leevendada tasemeni, mis ei välista kaevandamist. Kui soovitakse kaevandada aluspõhja maavara või riigile kuuluval maal, siis on oluline ka riigi huvi olemasolu kaevandataval alal.

5. Mida teeb Keskkonnaamet uuringuloa menetlemisel?

Uuringuloa taotluse menetlus viiakse läbi sarnaselt kaevandamisloa taotluse menetlusega. Loa taotlusest informeeritakse menetlusosalisi ning küsitakse nende arvamusi ja põhjendatud vastuväiteid.

6. Mille põhjal Keskkonnaamet otsustab uuringuloa andmise?

Vajalik on maaomaniku nõusolek, riigimaa korral ka riigivara valitseja nõusolek. Taotletava uuringuruumi alal ei tohi olla piiranguid, mis välistaksid geoloogiliste uuringute läbiviimise. Loa menetluse käigus on vaja saada kohaliku omavalitsuse ja maavarade komisjoni nõusolek taotletava loa andmiseks.

7. Kas üldgeoloogilise uurimistöö või  geoloogilise uuringu luba annab ettevõttele õiguse maavara kaevandada?

Geoloogilise uuringu luba ei garanteeri ettevõtjale kaevandamisluba. Tavaliselt on geoloogilise uuringu eesmärk välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused. Kavandatava ulatuslikuma uuringu käigus selgitatakse välja võimalikud perspektiivsed maavara leiukohad taotletavas uuringuruumis. Uuring ei pruugi anda positiivset tulemust maavara kvaliteedi, mahu ja lasumistingimuste osas. Seega, kui selgub, et tulemit ei saavutata, ei esitata Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotlust.

Vahel ei soovitagi uuringuluba eesmärgiga uurida maavarasid hilisemaks kaevandamiseks. Geoloogilised uuringud on tarvilikud ka selleks, et saada maapõu kohta infot selle geoloogilise ehituse väljaselgitamiseks, teadustöö tegemiseks või mõne suure projekti läbiviimiseks pikemas perspektiivis. Näiteks Tallinn-Helsingi tunneli ehitamise eelduseks oleks detailse geoloogilise informatsiooni olemasolu.

8. Kuidas geoloogiliste uuringutega kaasnevad keskkonnamõjud langetavad piirkonnas kinnisvara hinda? Kui suure keskkonnamõjuga on geoloogilised uuringud?

Geoloogiliste välitöödega ei häirita üldjuhul kohalikke elanikke. Välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Puuraukude ja kaevandite rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning tavaliselt puudub ka heide õhku. Vaid lubjakivi puurimisel tekib lubjakivitolm, mis on lokaalse levikuga.

Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. 

Mõningal määral tekitavad uuringut teostavad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate tekitatava või metsamajandamist teostavate masinate müraga.

Uuringute tegija peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Mainitud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust.

Puuraugud ja kaevandid tuleb vastavalt kehtivale õigusruumile likvideerida koheselt peale nende rajamist ettenähtud korras ning nõude täitmata jätmine pole lubatud. Puuraukude ja kaevandite likvideerimise kohta koostatakse akt, mille alusel Keskkonnaameti spetsialist kontrollib kohapeal, kas puuraugud ja kaevandid on likvideeritud nõuetekohaselt. Kui uuringupuuraugud ja kaevandid likvideeritakse ettenähtud korras koheselt peale nende otstarbe täitmist, siis on maandatud ka nende negatiivne mõju keskkonnale, sh põhjaveele ja kaitsealustele muinsusobjektidele.

9. Kas meil on õigus geoloogiliste uuringute teostajal nõuda ümbruskonna teede korrastamist?

Keskkonnaametil ei ole uuringuloaga võimalik seada nõudeid väljaspool uuringuruumi liikuvale transpordile. Geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist liikluskoormuse suurenemist. Kui aga tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omanikul sõlmida kokkulepe, mis sätestaks teede kasutamise.

10. Kas geoloogilisi uuringuid saab keelata, kui uuringuruumi katastriüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal?

Geoloogilise uuringu tegemiseks ei pea olema katastriüksuste sihtotstarve mäetööstusmaa. Geoloogilise uuringuloa andmisest keeldumise alused sätestab maapõueseadus (§ 35).

Küll aga peab maa sihtotstarbeks olema määratud mäetööstusmaa kaevandamisel. Uuringuruumi suurus ja kaevandamiseks välja antava mäeeraldise suurus ei pruugi aga kattuda. Kaevandamisloa menetlus on uuringuloast eraldiseisev menetlus, mille raames hinnatakse kaevandamise võimalikkust ja tekkivat keskkonnamõju. Vajadusel algatatakse keskkonnamõju hindamine, mille raames selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on maavara võimalik kaevandada.

11. Millised on kriteeriumid, mille alusel teavitatakse elanikke maavara kaevandamise loa menetlusest?

Keskkonnaamet teavitab kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest (KeÜS § 46 lõike 1 alusel) neid isikuid, kelle õigusi või kohustusi võidakse keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumisega rikkuda. Kuivõrd enne loa taotluse kohta tehtava otsuse ja keskkonnamõju eelhinnangu eelnõude koostamist ei ole teada võimalike tekkivate keskkonnamõjude esinemine ja ulatus, siis lähtuvalt ettevaatusprintsiibist ja tuginedes varasemale praktikale teavitab Keskkonnaamet kaevandamisloa taotluse esitamisest ja menetlusse võtmisest eeldatavasse mõjupiirkonda jäävate kinnistute omanikke.

12. Kas Rail Baltic projekti tõttu on hakatud rohkem taotlema kaevandamis- ja uuringulube?

Kindlasti on Rail Baltic suurendanud maapõues leitava vastu huvi nii kaevandajates kui ka maaomanikes. Samuti on menetluses palju taotlusi, kus soovitakse juba olemasolevaid karjääre laiendada või olemasolevate lubade kehtivust pikendada. Karjääri optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest. Sellest lähtuvalt võib arvata, et kõik karjäärid, mis jäävad Rail Baltic trassist vähemalt 50 kaugusele võivad olla seotud suuremal või vähemal määral raudteetrassi ehitamisega. Mida kaugemal asub karjäär, seda suuremaks lähevad veokulud ja ka transpordi poolt põhjustatavad keskkonnamõjud. Samas ei saa Keskkonnaamet väita, et kõik välja antud kaevandamisload ja taotletavad kaevandamisload on seotud Rail Balticu ehitusega. Silmas tuleb pidada, et ehitusmaavarasid lähevad ka teiste objektide ehituseks kui Rail Baltic. Näiteks riigi- ja kohalikud teed, ehitusobjektid nii riigi- kui eramaadel vajavad suures koguses kvaliteetset ehitusmaterjali.

13. Kust saaksin rohkem infot kaevandamis- ja uuringulubade kohta?

Kaevandamis- ja uuringuload on kõigile nähtavad keskkonnalubade registis, mis on avalikus vaates kõigile kättesaadav KOTKAS veebileheküljel https://kotkas.envir.ee . Samuti on info lubade taotlemise kohta KOTKAS süsteemist. Korrastamiskohustuse kohta on leitav info Keskkonnaameti kodulehelt. Kokkuleppel  maapõuebüroo spetsialistiga on võimalik tulla ka dokumentidega tutvuma Keskkonnaameti kontoritesse. NB! Mõned taotlusega seotud dokumendid võivad olla ainult ametisiseseks kasutamiseks, kui seda nõuab andmekaitseseaduse järgimine.

14. Kui palju on Eestis kehtivaid kaevandamislubasid ja uuringulubasid?

2018. aasta alguses oli Eestis kokku 684 kehtivat kaevandamisluba, 100 geoloogilise uuringu luba ning 11 üldgeoloogilise uurimistöö luba. 2018. aasta lõpu seisuga on Eestis kehtivaid kaevandamislube 716, geoloogilise uuringu lube 131 ning üldgeoloogilise uurimistöö lube 23.

Viimati uuendatud 28.07.2021