Paisud ja paisutamine

Pais ja paisutamine on kaks eri mõistet - üks on ehitis ja teine tegevus. Paisuga saab veekogu paisutada ning tavaliselt tekib selle tulemusel ka paisjärv. Paisjärved ilmestavad maastikke, kuid pais on tihti rändetõkkeks vee-elustikule.

Pais

Pais on veevoolu tõkestav ja vett paisutav ehitis. Kui veekogu paisutamiseks soovitakse ehitada pais, siis tuleb kohalikul omavalitsusel esmalt paisu projekteerimistingimused ja ehitusloa eelnõu Keskkonnaametiga kooskõlastada. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise eesmärk on anda taotlejale esmane teave kalade läbipääsu tagamise vajaduse kohta. Kui kooskõlastused saadud, saab taotleda keskkonnaloa paisu ehitamiseks ja veekogu paisutamiseks. Praktikas uusi paisusid üldiselt ei ehitata ja kasutatakse olemasolevaid.

Paisutamine

Paisutamine tähendab loodusliku veetaseme tõstmist rohkem kui 0,3m. Üldjuhul paisutatakse veekogu olemasoleval paisul. Veekogu paisutamine ja hüdroenergia kasutamine vajab keskkonnaluba, sh ka olemasolevad paisutused.
Keskkonnaluba paisutamiseks annab õiguse veekogu paisutada ehk veetaset looduslikust kõrgemal hoida. Keskkonnaluba paisutamiseks saab taotleda juhul, kui pais (ehitis) on juba olemas.

Keskkonnaluba ei ole vaja, kui vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse kuni üks meeter, välja arvatud juhul, kui paisutamine toimub looduskaitseseaduse alusel kehtestatud nimistus sisalduvatel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel. See säte vabastab paisuomaniku paisutamiseks vajaliku keskkonnaloa taotlemisest, kuid mitte uue paisu ehitamiseks vajalikust keskkonnaloast. Samuti on võimalik paisutuse veetase alandada tasemele, milleks veeluba enam vaja ei ole. Selleks tuleb esitada veekeskkonnariskiga tegevuse registreering

Hüdroenergia kasutamine

Hüdroenergia ehk vee-energia on vee potentsiaalne või kineetiline energia. Hüdroelektrijaam ehk veejõujaam on ehitiste ja seadmestike kompleks, mille vahendusel veevoolu energia muundatakse elektrienergiaks.
Hüdroenergia kasutamiseks on alati vajalik keskkonnaluba. 1.juuni 2021 seisuga töötab Eestis keskkonnaveeloa alusel 28 hüdroelektrijaama.
 

Paisjärv

Paisjärv on inimtekkeline veekogu jõel või ojal, kus asub pais. Paisjärv ei ole püsiv veekogu. See tähendab, et kui paisu omanik ei ole enam huvitatud jätkuvast paisutamisest või vajalikku keskkonnaluba ei ole võimalik väljastada, siis paisutuse likvideerimisel kaob ka paisjärv.

Kui jõgi ja oja hooldust üldjuhul ei vaja, siis paisjärv muudab oluliselt vooluveekogu omadusi ja looduslikke protsesse ning seetõttu on vajalik seda hooldada.

Paisjärve rajamisel muutub veekogus voolukiirus ja –režiim, mistõttu mööda jõge liikuvad liiva, savi, muda osakesed ja taimejäänused settivad paisjärve põhja. Aastatega moodustub paks settekiht, mis võib koos kohapeal tekkinud taimejäänustega täita suure osa paisjärvest. Paks settekiht tähendab rohkelt toitaineid, mis põhjustab periooditi taimestiku ja vetikate massilist vohamist. Paisjärves ja sellest allavoolu jäävates jõeosades kaasneb sellega reostus orgaaniliste ainetega, mis jõe kalastiku ja põhjaloomastiku seisukohalt on äärmiselt negatiivne. Seetõttu on vajalik paisjärvesid hooldada ja setteid eemaldada. Kui seda ei tehta, siis aja möödudes settivad sellised paisjärved täis ja kasvavad kinni, mis tähendab, et paisjärv kaob.

Kurgja pais. Foto autor Elina Leiner

Paisutuse likvideerimine

Paisutuse likvideerimine tähendab paisutatud jõelõigul paisutuseelse veetaseme taastamist. Sõltuvalt olukorrast tuleb pärast paisutuse likvideerimist korrastada varasema paisjärve ala – koristada risu, kujundada kaldaalad ja jõesäng. Paisutuse likvideerimiseks on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Koos registreeringu taotlusega on vajalik esitada ka kohaliku omavalitsuse seisukoht.

Paisutusi on likvideeritud erinevatel põhjustel. Näiteks mõned on likvideeritud omaniku soovil, kuna sel puudub vajadus või ei soovita taotleda vajalikku keskkonnaluba. Mõnel juhul on paisu haldamine koos kalapääsu rajamisega osutunud liialt keerukaks ja kulukaks. Likvideeritud paisutus tagab kogu vee-elustikule looduslikud elutingimused.  

Paisutuse likvideerimiseks on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.

Kalapääs

Pais on kaladele liikumistakistuseks. Kalapääs on kaladele paisu ületamiseks vajalik rajatis või kohendatud jõesängi osa, kus on soodne voolurežiim. Eestis on paisude juurde rajatud peamiselt möödaviikpääsusid ja tehiskärestikke. Ajavahemikul 2009-2020. a kalade rändetingimusi parandatud 113 paisu juures.

Kalapääsu ehitamine vajab sõltuvalt kalapääsu tüübist ja tegevuse mahtudest keskkonnaluba või veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut. Kui paisutamiseks on keskkonnaluba väljastatud, siis kalapääsu ehitamiseks tuleb esitada keskkonnaloa muutmistaotlus või veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.
 

Viimati uuendatud 25.06.2021