Puurkaevud ja heitvesi

Joogiveena kasutatakse Eestis üldiselt põhjavett, mis on kättesaadav puurkaevude või salvkaevude abil. Nii puurkaevude kui salvkaevude rajamisele kohalduvad nõuded veeseadusest ja ehitusseadustikust.
Kasutusel olnud vesi tuleb nõuetekohaselt puhastada, misjärel võib selle suublasse juhtida.

Põhjavesi ja puurkaev

Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga. 

Põhjavee all mõistetakse maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes olevat vett, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Kui kaevata või puurida vett läbilaskvasse pinnasesse auk, siis täitub see teatud sügavuses veega. Seejärel kaevises stabiliseerunud surveta veetase on põhjaveetase ja sellest allpool pinnases olev vesi on põhjavesi.
Allpool põhjaveetaset on pinnas veeküllastunud (küllastumusvöö).

Ülalpool põhjaveetaset, mitteküllastunud kihis nn aeratsioonikihis (õhustusvöönd), sisaldab pinnas erineval määral vett, kuid seda pole võimalik kasutada (niiskus, seotud vesi, infiltreeruv vesi). 

Põhjavesi muutub meile kättesaadavaks tänu puurkaevudele. Puurkaeve kasutatakse veevarustuses nii joogivee kui ka tootmisvee saamiseks, samuti ka hüdrogeoloogilisteks uuringuteks. Puurauke kasutatakse ka maasoojussüsteemides.

Puurkaevude ning puuraukude rajamist, ümberehitust, konserveerimist ning lammutamist reguleerib ehitusseadustik ning määrus 43 

Veehaarde sanitaarkaitseala ning hooldusala

Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat puurkaevu või puurkaevude gruppi ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud.

Põhjaveehaarde ümber ei moodustata santaarkaitseala, kui vett joogivee kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil võetakse alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetavat vett kasutatakse tootmiseks. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala.

Veehaarde (puurkaev, puurkaevude grupp, salvkaev) sanitaarkaitseala ning hooldusala nõudeid reguleerib veeseaduse 6. ptk 6. jagu.

Veehaarete sanitaarkaitsealade, hooldusalade ning muude piirangute leidmiseks soovitame kasutada Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendust

Mis on põhjaveevaru?

Põhjaveevaru on arvutuslik põhjavee hulk, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine. Põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega rohkem kui 500 m³ ööpäevas tuleb eelnevalt uuringutega määrata põhjaveevaru. Täpsemat infot põhjaveevaru hindamise kohta leiad Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.  

mis on veehaare või põhjaveehaare?

Veehaare ehk veehaardeehitis on ehitis, mille kaudu toimub vee võtmine kas pinnaveekogust või põhjaveekihist. 

Puurkaevu ja puuraugu rajamiseks 

  • Kooskõlasta puurkaevu või puuraugu asukoht kohaliku omavalitsusega. Puurkaevu või puuraugu rajamiseks on vaja ehitusprojekti, mille koostajaks võib olla hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.
  • Puurkaevu või puuaugu ehitamiseks taotle kohalikult omavalitsuselt ehitusluba. Ehitusloa taotluse võib teha ka projekteerija kui selleks on temaga kokkulepe sõlmitud. Taotlusele tuleb lisada puurkaevu või puuragu ehitusprojekt ja muud vajalikud dokumendid.
  • Kohalik omavalitsus kooskõlastab puurkaevu või puuraugu ehitusloa taotluse ametkondadega läbi Ehitisregistri menetluse. Keskkonnaamet kooskõlastab taotluse või keeldub taotluse kooskõlastamisest kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
  • Kohalik omavalitsus annab välja puurkaevu või puuraugu rajamiseks ehitusloa ja peale ehituse valmimist kasutusloa.
  • Puurkaevu või puuraugu rajab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik; 
  • Puurkaevu või puuraugu rajanud isik esitab Keskkonnaregistrisse puurkaevu või puuraugu rajamise andmed, sh veeproovid. Andmed esitatakse elektrooniliselt Keskkonnaameti e-teenuste kaudu.

Vee taotlused

Vajalikud taotluste vormid leiad määrus nr 43 lisadest ning vee taotluste lehelt.

Loe lähemalt
Salvkaev

Salvkaevu rajamiseks

  • Esita kohalikule omavalitsusele ehitusteatis salvkaevu rajamiseks või ümberehitamiseks või lammutamiseks.
  • Salvkaevu rajamiseks ning ümberehitamiseks või lammutamiseks ei ole nõutav hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. 
  • Pärast salvkaevu rajamist või ümberehitamist esita rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed keskkonnaregistrisse kandmiseks Keskkonnaameti üldkontaktile.
  • Pärast salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutanud isik 10 tööpäeva jooksul esitama kohalikule omavalitsusele lammutamise teatise ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Kohalik omavalitsus informeerib lammutamisest Keskkonnaametit, kes kannab lammutamise andmed Keskkonnaregistrisse. 
  • Olemasolevate salvkaevude andmete Keskkonnaregistrisse kandmisega tegeleb Keskkonnaagentuur. 
  • Salvkaevude rajamisele, ümberehitusele ning lammutamisele kohalduvad ehitusseadustiku sätted ning määrus nr 43 § 12-14.

Heitvesi

Puhastamata reovett ei tohi juhtida veekogusse ega pinnasesse. Reovesi tuleb enne keskkonda juhtimist puhastada selliselt, et see vastaks veeseaduse nõuetele. Kui majapidamises käideldakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee (joogivee) reostamist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist.

Igasugune reoveekäitluse lahendus tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Reoveepuhasti ehitamine peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse planeeringutega (üld-, detail- ja eriplaneering). Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud korraldama asulareovee kogumise ja selle puhastamise enne heitveena suublasse juhtimist. Vajadusel tuleb taotleda vee erikasutuseks keskkonnaluba. 

Veevaldkonna keskkonnaluba

Loe lähemalt, millistel juhtudel on tarvis veevaldkonna keskkonnaluba. 

Loe lähemalt

Keskkonnaloa taotlemine

Veevaldkonna keskkonnaloa taotlemise juhendi leiad vee taotluste lehelt. 

Vee taotlused

Keskonnaluba ei ole vaja 

Keskkonnaluba ei ole vaja kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui heitvesi vastab veeseaduse nõuetele.

Heitvee juhtimise keeld

Heitvee ja saasteainete juhtimine külmunud või lumega kaetud pinnasele ning otse põhjavette, karsti ning karstijärve on keelatud.

Ohtlikud ained

Ohtlik aine on inimese tervist või keskkonda ohustav aine oma mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleeruvuse tõttu. 

Reoveepuhastid Eestis 2021.a seisuga (keskkonnaregistri andmed).

Ohtlikud ained

Ohtlikud ained satuvad meie veekeskkonda peamiselt punktreostusallikatest, nagu tööstustegevus, reoveepuhastusjaamad ja prügilad ning hajusallikatest, nagu taimekaitsevahendid ja väetised põllumajanduses või olmereovesi kodumajapidamistest.

Ohtlike ainete juhtimisel veekogusse tuleb järgida kehtestatud õigusakte. Kui veekogusse juhitakse ohtlike aineid ja nende saastekogused ületavad õigusaktidega kehtestatud piirväärtuseid tuleb kavandada tegevused, kuidas neid saastained vähendada.

Suuremates kogustes ohtlike ainete veekogusse juhtimine on lubatud ainult keskkonnaloa alusel ning teatud perioodil. Selleks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus järgmiste andmetega:

  • sotsiaal–majanduslik põhjendus, miks ei ole võimalik ohtlike ainete piirväärtusi tagada;
  • ohtliku aine või ainete segunemispiirkonna andmed (seire teostamine ja kaart);
  • tegevuskava, kus kirjeldatakse kuidas ja mis ajaperioodil kavandatakse ohtlike ained vähendada.
     
Keskkonnaohtlik. Märk viitab sellele, et ainet ei tohi mingil juhul kallata maha ega veekogusse, sest sel on keskkonda kahjustav mõju.

Seire

Keskkonnakaitseloa raames teostatakse seiret. Seire saab jagada kaheks: ettevõtte omaseireks ja operatiivseireks.

Keskkonnaloas määratakse ettevõttele omaseire läbiviimise nõuded. Seire andmed tuleb esitada KOTKAS-s seiremoodulis. Seiret tuleb teostada keskkonnaloas märgitud kohtades ning loas märgitud sagedusega.  Seirata tuleb näitajad, mis keskkonnaloas on määratud. Juhul kui ei ole võimalik seiret teostada, tuleb selle kohta esitada seire moodulis põhjendus, miks ei saanud seiret teostada.

Keskkonnaameti ülesandeks on pinnavee operatiivseire korraldamine. Operatiivseire eesmärgid on järgmised:

  • määrata kindlaks veekogud, mis ei vasta keskkonnaalastele eesmärkidele;
  • hinnata veemajanduskava meetmeprogrammidest tulenevaid muutusi (kalapääsude ja reoveepuhastite toimimine);
  • punktreostusallikatest (heitvee väljalaskmed) lähtuva ulatuse ja mõju hindamine;
  • hajureostusallikatest (põllumajandus) lähtuva reostuse ulatuse ja mõju hindamine.

Seire tegemisel keskkonnaloa omaseire ja operatiivseire raames tuleb kasutada atesteeritud proovivõtjat, kui seire valdkond kuulub atesteerimisele. Atesteerimisele kuuluvad järgmised valdkonnad: joogivesi, pinnavesi, põhjavesi, merevesi, reo- ja heitvesi ning reoveesete. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. 

Viimati uuendatud 24.09.2021