Maaomanikule

Metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta (välja arvatud valgustusraie) ja oluliste metsakahjustuste kohta. Metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas.

Metsakahjustuste esinemise kohta on metsaomanikul võimalik Keskkonnaametile esitada ka taotlus kui metsateatist esitada ei saa. Metsakaitseekspertiis tehakse võimalusel kogu kahjustusalale korraga ning metsakaitseekspertiisi kohta koostavad Keskkonnaameti töötajad akti. 

Puu- ja põõsarinde raieks veekogude rannal või kaldal on vajalik Keskkonnaameti nõusolek, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamisel ja hoiutöödel. Nõusoleku saamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus.

Tiigi, paisjärve, tehisjärve või paadikanali rajamine või ümberkujundamine peab käima kooskõlas seadustega. Loe lähemalt,  kuidas veekogu rajamisel või ümberkujundamisel õigesti käituda. 

Hoiualal teatavate tegevuste kavandamise eel tuleb esitada Keskkonnaametile vabas vormis hoiuala teatis. Teatis tuleb esitada järgmiste tegevuste kavandamise korral:

• tee rajamine;
• loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine;
• veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
• biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
• loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine;
• puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine;
• maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine;
• roo varumine.

Kinnisasja omanik kaitstaval alal või kaitstavat loodusobjekti sisaldaval alal võib teha Keskkonnaministeeriumi kaudu Keskkonnaametile ettepaneku kinnisasja omandamiseks. Avaldus on vabas vormis, peab olema maaomaniku poolt allkirjastatud ja sisaldama vähemalt järgmist infot:

• avalduse esitaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefon);
• riigile pakutava kinnisasja katastritunnus(ed);
• riigile pakutava kinnisasjaga seotud kolmandate isikute õigused, mida ei kanta kinnistusraamatusse, sealhulgas abikaasa õigus ühisvarale ja kehtivad maa kasutusõigused.

Keskkonnaamet kutsub üles maaomanikke rohkem panustama karuputke võõrliikide tõrjesse omal maal või naabruskonnas. Ohutul ja rahulikult tegemisel ei ole tõrje tegemine ohtlik ja vajab veidike füüsilist pingutust, kannatlikkus ja järjepidevust. Suurema koloonia nõrgendamine võtab aega – olulist karuputke taimede hulga vähenemist näeb alles nelja-viie aasta pikkuse tõrje järel.

PRIA toetuste taotleja peab hiljemalt 31. maiks esitama vormikohase teatise Keskkonnaametile kui tema põllumajandusmaal või sellega külgneval alal kasvavad karuputke võõrliigid. Seda alade puhul, mille kohta Maa-ametil  puuduvad andmed. Karuputke teadaolevate kolooniatega saab tutvuda ka PRIA Veebikaardi kaudu (abiinfo kiht). Karuputke võõrliigist teatamise vormi leiab Riigi Teatajast.

Kahju hüvitamist on võimalik taotleda kui kahju tekitajaks on hallhüljes, viigerhüljes, pruunkaru, hunt, ilves, naarits, kotkas või rändlinnud.

Iga maaomanik saab Maa-ameti teenusest  kontrollida, kas tema maal asub väärtuslik pärandniit ehk poollooduslik kooslus. Eestis peamiselt levinud pärandniidud on loopealsed, aruniidud, lamminiidud, soostunud niidud, puisniidud, puiskarjamaad ja rannaniidud. Et suurendada pärandniitude pindala ning säilitada Eestile omast liigilist mitmekesisust ja traditsioonilist maastikku, toetab riik poollooduslike koosluste taastamist ning hooldamist.

Keskkonnaamet toetab poolloodusliku koosluse taastamist loodushoiutoetuse  abil.