Karuputke võõrliigid ja nende ohjamine

Hiid-karuputk (Heracleum mantegazzianum), Sosnovski karuputk (H. sosnowskyi) ja pärsia karuputk (H. persicum) on ohtlikud invasiivsed võõrliigid, mis oma kiire leviku ja suure kasvu tõttu ohustavad meie looduslikke kooslusi. Inimesel tekivad kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine võib põhjustada pimedust.
Tärkav Sosnovski karuputk Lahmusel. Foto: Eike Tammekänd
Sosnovski karuputk väljakaevatuna. Foto: Eike Tammekänd
Sosnovski-karuputk Viljandimaal. Foto: Eike Tammekänd

Kogu Euroopas ja ka mujal maailmas laialt levinud ning probleeme tekitavad karuputke võõrliigid kuuluvad hävitamisele ja neid ei tohi kasvatada. Eestis on ohjamiskava alusel üleriigilist tõrjet teostatud 2006. aastast alates.

Tõrje eesmärgiks on vähendada nii inimesele kui kodumaisele loodusele ohtlike karuputke liikide levikut Eestis ja pikemas perspektiivis need liigid hävitada. Tõrjetöid teostatakse sõltumata maa omandist või sihtotstarbest. Tõrje teostajad leitakse riigihanke kaudu. 

Peamised tõrjemeetodid on glüfosaadil põhineva herbitsiidiga käsitsi mürgitamine ja kaevamine.

Karuputke võõrliikide tõrje on vastutusrikas töö, kuna mingil juhul ei tohi lubada uutel seemnetel valmida ja mulda pudeneda. Vastasel juhul on varasemate aastate töö luhtunud ja taimedest lahtisaamine pikenenud oluliselt – seemned püsivad mullas idanemisvõimelisena ka 10 aastat.

Tõrje korrektseks ning ohutuks teostamiseks on koostatud 


Kodumaised siberi karuputk ja veel üks võõrliik Lehmanni karuputk on küll välimuselt üpris sarnased, kuid ei ole invasiivsed. 

Riigi Tugiteenuste Keskus kuulutas välja rahvusvahelise avatud menetlusega riigihange karuputke võõrliikide tõrje tellimiseks. Hankega tellitakse tõrjetööd kolmeks aastaks (2020-2022).

"Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Eestis aastatel 2020-2022" (viite nr 216233)

Hanke osad (paksus kirjas osad, kus kasutatakse ainult kaevamise meetodit) ja seal tegutsev tõrjuja:

1 - Ida-Viru - Osaühing Firm Ehitus
2 - Lääne-Viru - Mittetulundusühing Sim Sala Bim
3 - Selja jõgi - OÜ Hegemone
4 - Lahemaa - OÜ Hegemone
5 - Põhja-Harju - Osaühing Firm Ehitus
6 - Lõuna-Harju - Tonditare OÜ
7 - Kesk-Harju - Tonditare OÜ
8 - Ida-Harju - Tonditare OÜ
9 - Lääne-Harju - Tonditare OÜ
10 - Põhja-Järva - OÜ Hegemone
11 - Lõuna-Järva - OÜ Mikslinks
12 - Ida-Saaremaa - Klautek OÜ
13 - Lääne-Saaremaa - Osaühing TBK lahendused
14 - Kõljala - OÜ Mikslinks
15 - Kuressaare - Klautek OÜ
16 - Märjamaa-Lääne-Nigula-Hiiu - Osaühing Firm Ehitus
17 - Läänemaa - Putkekaru OÜ
18 - Raplamaa - OÜ Hegemone
19 - Pärnumaa - OÜ Mikslinks
20 - Abja - OÜ Mikslinks
21 - Kagu-Viljandi - OÜ Mikslinks
22 - Karksi - Merju-Mai Leiaru
23 - Kesk-Viljandi - OÜ Mikslinks
24 - Kolga-Jaani - Merju-Mai Leiaru
25 - Lääne-Viljandi - Merju-Mai Leiaru

26 - Lõuna-Viljandi - OÜ Mikslinks
27 - Põhja-Viljandi - osaühing Agrinate
28 - Härjanurme - Tonditare OÜ
29 - Kaatvere - Tonditare OÜ
30 - Kurukse - Tonditare OÜ
31 - Jõune - Tonditare OÜ
32 - Lustivere - Tonditare OÜ
33 - Saare-Torma - Osaühing Lõunalaaned
34 - Peipsiääre - Tonditare OÜ
35 - Kokanurga - Tonditare OÜ
36 - Edela-Tartumaa - osaühing Agrinate
37 - Haaslava - Hommik OÜ
38 - Ida-Tartumaa - Tonditare OÜ
39 - Mõra - Osaühing Lõunalaaned
40 - Kalevipoja - Hommik OÜ
41 - Lõuna-Tartumaa - osaühing Agrinate
42 - Lääne-Tartumaa - Osaühing Lõunalaaned
43 - Põhja-Tartumaa - Hommik OÜ
44 - Valgamaa - osaühing Agrinate
45 - Korijärve - OÜ Mikslinks
46 - Kagu-Eesti - OÜ Mikslinks
47 - Otepää - osaühing Agrinate
48 - Põlvamaa - OÜ Mikslinks
49 - Räpina - Viru Nõuandekeskus OÜ
50 - Võrumaa - osaühing Agrinate

Kõige parema tõrje tulemuse annab maaomaniku või kohaliku elaniku või kohaliku omavalitsuse teostatav tõrje, kes on huvitatud liigi kadumisest antud leiukohast. Selliselt on koloonia pidevalt jälgitav ja kiirelt on võimalik hävitada tärganud taimed. 

Keskkonnaamet kutsub üles maaomanikke rohkem panustama karuputke võõrliikide tõrjesse omal maal või naabruskonnas. Ohutul ja rahulikult tegemisel ei ole tõrje tegemine ohtlik ja vajab veidike füüsilist pingutust, kannatlikkus ja järjepidevust. Suurema koloonia nõrgendamine võtab aega – olulist karuputke taimede hulga vähenemist näeb alles nelja-viie aasta pikkuse tõrje järel.

Keskkonnaameti 2016. aastal tellitud küsitlus-uuringu tulemused näitavad, et päris suur hulk Eesti inimesi on valmis ka ise karuputke võõrliike tõrjuma ja peavad seda vajalikuks. 

Ise tõrjumiseks olulisemad soovitused:

  • käsimüügis pakutavad herbitsiidid (nt Roundup) on üpris lahja kontsentratsiooniga, et need ei mõju piisavalt suurtele karuputke taimedele. Soovitatav on kasutada kõige efektiivsemat tõrjemeetodit – kaevamist;
  • tõrjet tuleb teha seni, kuni ühtegi taime enam ei tärka. Jälgi ka siis kasvukohta veel mõni aasta.

Keskkonnaamet ootab väga infot karuputke võõrliikide leiukohtade kohta. Teate edastamisel palume võimalusel kindlasti edastada ka foto, et saaks juba eelnevalt kindlaks teha kui tegelikult on tegemist siiski mõne kodumaise ja ohutu liigiga.

! Pane tähele – ka kodumaiste putkeliikide mahl sisaldab rohkem või vähem päikese käes põletusi tekitavaid aineid (eriti moorputk)!

Sosnovski karuputk Tallinnas. Foto: Kähtlin Rillo

Leiukoha teateid või küsimusi võib saata info@keskkonnaamet.ee või piirkonna vastavale spetsialistile:

Põllumajandus on üks olulisemaid karuputke võõrliikide levitajaid - see toimub nii masinate kui saagiga, kui kultuuris või selle servas viljuvad karuputked. Karuputke seemned satuvad saagi sisse ja masinatele ning transportimisel pudenevad need põldudevahelistele teedele, järgmistele põldudele, hoovidesse ja majatagustesse.

Kutsume põllupidajaid üles märkama oma põllul karuputke võõrliikide taimi ja neid ise välja kaevama vastavalt ohutus- ja tõrjenõuetele.

Tüüpiline karuputke võõrliikide kasvukoht põllumajanduslikult kasutatava maa servas. Foto: Maarja Nõmm
Võta ühendust Keskkonnaametiga kui:
  • sinu maal või sellega külgneval alal (või ka hoopis kuskil mujal) kasvavad karuputke võõrliigid,

  • soovid oma maal ise karuputke tõrjet teostada,

  • soovid lisainfot sinu maal asuvate karuputke kolooniate kohta.

Riikliku tõrje keerulisus põllumaadel:

  • kündmise tõttu karuputke taimed "liiguvad" mööda põldu, kuid terve põllu kolooniaks joonistamisel kunstlikult suureneb tõrjutav pindala,
  • taimekaitsevahendite kasutamisel karuputke taimed kas kasvavad või mitte,
  • niidetavatel aladel karuputke taimed ei ole vahetult peale niitmist leitavad ja uuesti kasvama hakanud taimed on oluliselt madalamad (raskemini leitavad),
  • põllukultuuris on tõrjujatel raske liikuda ja tõrje võib kahjustada saaki.

Nõuded põllumajandustootjatele seoses karuputke võõrliikidega

  • PRIA toetuste taotleja peab hiljemalt 31. maiks esitama vormikohase teatise Keskkonnaametile kui tema põllumajandusmaal või sellega külgneval alal kasvavad karuputke võõrliigid. Seda alade puhul, mille kohta Maa-ametil puuduvad andmed. Karuputke teadaolevate kolooniatega saab tutvuda ka PRIA Veebikaardi kaudu (abiinfo kiht);
  • PRIA toetuste taotleja peab hoidma oma põllumajandusmaad karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras st vältima ebasoovitava taimestiku levikut, sh karuputk. Seega ei sobi piisavalt tihedad karuputke kolooniad PRIA toetusaluseks maaks;
  • mahetootjad veenduge enne alade e-PRIAs joonistamist, et aladel ei asu mürgitatavaid karuputke kolooniaid (PRIA Veebikaardi kaudu).

Последнее обновление 22.07.2021