Uudised

Prindi
24. märts 2017

Veepäeva veeviktoriini auhinnad võitsid Janar Tambaum ja Hille Narusberg

Keskkonnaameti korraldatud veepäeva viktoriinist võttis osa 273 inimest. Täname kõiki vastanuid ning anname teada, et Keskkonnaameti tassi võitis Janar Tambaum ja veepudeli Hille Narusberg. Palju õnne võitjatele, teiega võetakse ühendust!

Tore oli lugeda vastajate kommentaare, et küsimused tekitasid elevust ja pakkusid võimalust oma teadmisi värskendada. Aitäh Teile positiivse tagasiside ja aktiivse osaluse eest! 

Veeviktoriini õiged vastused koos kirjeldavate diagrammidega

Foto: Keila juga. Toomas Kalda

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

23. märts 2017

Lääne-Eesti biosfääri programmiala tähistab 27. sünnipäeva

Pressiteade

Programmiala sünnipäeva tähistatakse 27. märtsil biosfääripäevaga Kärdlas, kus Hiidlaste Koostöökogu jagab inspireerivaid näiteid Hiiumaal ellu viidud projektidest, mis teenivad kogukonna huve ja on tihedalt seotud biosfääri programmiga.

27. märtsil 1990 andis UNESCO MAB-i (Inimene ja biosfäär) programmi büroo välja sertifikaadi, millega tunnustati Lääne-Eesti saarestikku kui osa rahvusvahelisest biosfääri kaitsealade võrgustikust.

„27 aastat tagasi saime UNESCO-lt erakordse tunnustuse meie Lääne-Eesti saarte eripärale, mida otsustasime hakata tähistama biosfääripäevaga. Vahetult enne tänavust sünnipäeva saabus rõõmustav teadaanne Pariisi UNESCO peakontorist – rahvusvaheline biosfääri kaitsealade ekspertnõukogu kiitis Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala viimase 10 aasta aruande heaks ning pikendas meie sertifikaati veel järgmiseks 10 aastaks. UNESCO kiitis meie õnnestunud EuroMABi konverentsi, mida Eestil oli au korraldada 2015. a ning head koostööd naaberriikide biosfäärialadega,“ rõõmustas Lia Rosenberg, Keskkonnaameti biosfääriala spetsialist.

Kõik võrgustiku liikmed peavad tõestama kord 10 aasta jooksul, et biosfäärialad vastavad nõutud standarditele ning on UNESCO sertifikaadi väärilised. Ühtlase ja kõrgetasemelise arengu korral pikendab UNESCO biosfääriala sertifikaati ehk kvaliteedimärki, mis annab alale võimaluse eristuda oma traditsioonilise elulaadi ja erilise liigirikkusega teistest piirkondadest. Näiteks on oluline bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja ala peab olema piisavalt suur, et saaks ellu viia kolme põhifunktsiooni: looduskaitset, säästvat arengut ja teadmiste kasvu. Tegevuste tulemusel peab olema tagatud Lääne-Eesti saarte elanike võimalus majandada tundlikus looduskeskkonnas nii, et neil oleks huvi saartele elama jääda ning seal säästva arengu põhimõtete alusel keskkonda hoides tegutseda.

„Hiidlaste Koostöökogu on ainus kogukondlik ühing Eestis, kes tegeleb biosfääri programmialal tegevuskava rakendamisega juba alates 2006. aastast. Näiteks on LEADER toetusega teostatud mitmeid kogukonnale tähtsaid projekte – rajati Vaemla tootearenduskeskus ning toetati traditsioonilisi laevaehitusoskusi propageeriva halulaeva projekti, mille tulemusena valmib Läänemerel sõiduks sobiv kahemastiline kahvelpurjestusega purjekas. Käesoleva perioodi fookuseks on kohalik ressurss, sh kohalik toit, mis otseselt toetab säästlikku looduskasutust, kohalikku traditsiooni ja seeläbi töökohtade loomist,“ lausus Reet Kokovkin, MTÜ Hiidlaste Koostöökogu tegevjuht.

Biosfääripäeval saab kuulata ettekandeid ning osaleda Hiidlaste Koostöökogu suurprojekte tutvustaval ringkäigul. Täpsem päevakava ja registreerimisinfo on leitavad Keskkonnaameti kodulehel.

Biosfääri programmiala eesmärk on ellu viia maapiirkonna säästvat arengut, lähtudes elukeskkonna tasakaalustatud suhetest. Alal korraldatakse hariduse-, seire ja uurimistöid ning arendatakse kohalikku elu keskkonna- ja loodussõbralikult.

Lisainfo:
Lia Rosenberg
Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist
e-post: lia dot rosenberg at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5207 457

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Valgepõsk-lagled Käina lahe ääres. Foto: Toomas Kokovkin
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22. märts 2017

Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine

Kalendrisündmus

Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 11. novembri 2016. a käskkirjaga nr 1121 on algatatud määruse „Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.

Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ajavahemikus 27. märts – kuni 10. aprill 2017 Keskkonnaameti Jõhvi kontoris (Pargi 15, Jõhvi), Vaivara vallavalitsuses (Pargi 2, Sinimäe) ja Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.  

Ootame põhjendatud ettepanekuid ning kutsume osalema avalikustatud kaitse-eeskirja menetluses. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline.

Parandusettepanekud ja vastuväited Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti Põhja regioonile (triin dot amos at keskkonnaamet dot ee või Pargi 15, 41537 Jõhvi) hiljemalt 10. aprilliks 2017.

Eelnõu avalik arutelu toimub 20. aprillil kell 14 Vaivara vallavalitsuses (Pargi 2, Sinimäe).

Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu orienteeruvalt jaanuaris 2018. aastal ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti märtsis 2018. aastal.

Materjalid tutvumiseks:

Määrus

Seletuskiri

Lisainfo: Triin Amos, Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist, 733 4163, triin dot amos at keskkonnaamet dot ee

Foto: Iti Jürjendal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22. märts 2017

Lääne-Eesti biosfääri programmiala 27. sünnipäev

Kalendrisündmus

Keskkonnaamet ja Hiidlaste Koostöökogu kutsuvad tähistama Lääne-Eesti biosfääri programmiala 27. sünnipäeva biosfääripäevaga Hiiumaal.

Biosfääripäev algab seminariga 27. märtsil algusega kell 12.00 Wabriku koosolekuruumis, aadressil Vabaduse 15, Kärdla. Seejärel toimub projekte tutvustav ekskursioon Kärdlas.

Loe täpsemalt biosfääripäeva päevakavast.

Palume kindlasti registreeruda Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialistile Lia Rosenbergile e-posti aadressil lia dot rosenberg at keskkonnaamet dot ee või telefonil 5690 6205.

 

22. märts 2017

Keskkonnaamet kinnistas Otepää looduspargi, hoiuala ja loodusala kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet kinnitas peadirektori 20.03.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/8 Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava aastateks 2017-2026.

Kavaga on hõlmatud Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala territoorium, mis paikneb Kagu-Eestis Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka, Sangaste ja Valgjärve valla maadel. Otepää loodus- ja linnuala pindala on 22 566 ha, milles on Otepää looduspargi pindala 22 214 ha ja Otepää hoiuala pindala 356 ha. Otepää looduspargi esmaseks kaitse-eesmärgiks on Otepää kõrgustikule iseloomulike loodus- ja pärandmaastike ja looduse mitmekesisuse kaitsmine, säilitamine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele kaasa aitamine. Mitmekesine maastik on loonud eeldused, et kaitsta Otepää looduspargis ka mitmed kaitsealuseid liike nagu näiteks väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra) jne ning elupaigatüüpe nagu näiteks liiva-alade vähetoitelised järved (3110), jõed ja ojad (3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) jne. Lisaks kaitstakse ja säilitatakse alale jäävat Pühajärve mõisa parki ja kaitstavaid looduse üksikobjekte. Kuna Otepää ja selle lähiümbrus on tuntud oma kauni maastiku ja vaadete poolest, on alale rajatud mitmete matkaradasid, lõkkekohti ja vaateplatvorme.

Kaitsekorralduskava on kaitstava ala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse järgmise 10 aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks.

Kaitsekorralduskavas määratud tegevused on pargi hooldustöö, koosluste taastamis- ja hooldustöö, üksikobjektide hooldus- ja taastamistöö, vajadusel truupide/sildade rajamine, radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade hooldamine, kaitsealuste objektide tähistamine, infotahvlite rajamine, hariduslike programmide väljatöötamine ja läbiviimine. Lisaks viiakse alal pidevalt läbi arvukalt seireid ja uuringuid.

Loe kaitsekorralduskava.

Lisainfo: Kadri Kasuk, Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo spetsialist, kadri dot kasuk at keskkonnaamet dot ee, 799 0908 

Varakevadine Nüpli maastik, Otepää looduspark. Foto: Priit Voolaid
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22. märts 2017

Pane oma teadmised proovile veepäeva viktoriinis!

Pressiteade

Keskkonnaamet kutsub 22.-24. märtsini osalema rahvusvahelisele veepäevale pühendatud viktoriinil.

22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist veepäeva teadvustamaks vee olulisust ja säästlikku kasutamist. Tänavuse veepäeva teemaks on reovesi, mida maailmas suunatakse üle 80% tagasi loodusesse ilma, et see oleks eelnevalt puhastatud.

„Maailmas on 1,8 miljardit inimest, kellele puhas joogivesi on kättesaamatu ja ühtlasi prognoositakse, et aastaks 2030 kasvab nõudlus puhta vee järele kuni 50%. Seega on üsna ilmne, et tuleb leida viise, kuidas puhast vett saada ja hoida. Eestis on puhas joogivesi õnneks kõigile kättesaadav, kuid säästlik kasutamine tagab selle, et vett jätkub ka tulevastele põlvkondadele,“ lausus Elina Leiner, Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator.

Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfor- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Et vältida nende ainete loodusesse sattumist, on vajalik tekkiva reovee puhastamine. Keskkonnaregistri andmetel on Eestis 827 reoveepuhastit, kus reovesi puhastatakse ning sealt loodusesse lastav puhastatud vesi ehk heitvesi peab vastama kehtestatud keskkonnanormidele.

„Heitvee kvaliteet mõjutab ka meie rannikumerd ja põhjavett, kuna vooluveekogudest kuhu heitvesi lastakse, jõuab vesi edasi nii merre kui ka maapinda, saades meie igapäevaselt kasutatavaks põhjaveeks,“ selgitas Leiner.

Seitsmest küsimusest koosnev teadmiste kontroll keskendubki just heitveega seotud küsimustele, mis on koostatud Keskkonnaameti veemapi põhjal. Kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna 24. märtsil kell 12.00. Veepäeva viktoriin on leitav siit.

Veepäeva tähistatakse alates 1993. aastast, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Rahvusvahelise veepäeva ametlik koduleht: http://www.worldwaterday.org/.

Lisainfo:
Elina Leiner
Keskkonnaameti keskkonnaosakonna veemajanduse koordinaator
e-post: elina dot leiner at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5689 8533

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Lemmjõe alamjooksu seisund on hea. Pildistas Elina Leiner.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

21. märts 2017

Keskkonnaamet kinnitas Kärasi looduskaitseala kaitsekorralduskava

Keskkonnaamet kinnitas peadirektori 20.03.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/7 Kärasi looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2017-2026.

Kärasi looduskaitseala asub Ida-Viru maakonnas Lohusuu vallas Kärasi, Piilsi, Separa ja Tammispää külas. Kaitseala pindala on 598,1 ha, millest riigimetsamaad on 471,9 ha ja eramaad 126,2 ha.

Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisuse kaitse kõrval I kaitsekategooria liigi lendorava, kalakotka, merikotka, väike-konnakotka ja II kaitsekategooria liigi metsise, ning Natura elupaigatüüpide vanade loodusmetsade (9010*) ja soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse. Kaitseala jaguneb neljaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. Kaitsealast kuulub osaliselt üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Karusoo ja Adraku loodusalana.

Kaitsekorralduskava on kaitstava ala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse järgmise 10 aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks.

Kaitsekorralduskavas määratud tegevustest on olulisemad kaitseala ajakohane tähistamine looduses ning kujundusraied, mille eesmärgiks on majandustegevusest mõjutatud metsakoosluste kujundamine lendoravale sobilikuks elupaigaks. Kujundusraiete läbiviimiseks on lendorava elupaikadele tellitud looduskaitseliste tööde kava, millega on planeeritud eraldistepõhiselt raied lendoravale sobiliku puistu kujundamiseks.

Materjalid tutvumiseks:
Kaitsekorralduskava
Looduskaitseliste tööde kava Kodassaare tööpiirkonnas
Looduskaitseliste tööde kava Kotkametsa tööpiirkonnas

Lisainfo: Triin Amos, Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo spetsialist, triin dot amos at keskkonnaamet dot ee, 733 4163
 

20. märts 2017

BWM esitas Keskkonnaametile vigase ja puuduliku jäätmeloa taotluse

Pressiteade

Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilabergi vastulaused 17. märtsil 2017 Äripäevas ilmunud artiklile „Sarapuuga seostatud prügivedajal pole Nõmmel jäätmeveo luba“, kus Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu kritiseerib riigi Keskkonnaametit BWM jäätmeloa menetlemisel.

Arvo Sarapuu suunas teraviku riigi keskkonnaameti poole, öeldes, et kui BWM esitas jäätmeloa taotluse eelmise aasta 16. novembril ja loa menetlemiseks on ette nähtud kuni kolm kuud, siis miks seda siiani väljastatud pole. Ka BWMi juhataja ning omanik Kaido Laanjärv märkis napilt, et jäätmeloa taotluse andsid nad juba novembris sisse ning millegipärast on selle menetlus veninud.

Juhime tähelepanu, et jäätmeloa taotluse menetlusaeg on 3 kuud alates nõuetekohase jäätmeloa taotluse registreerimisest. Baltic Waste Management OÜ (edaspidi BWM) esitas 16.11.2016 puuduliku ja ebakorrektse taotluse, mis sai nõuetekohaseks alles 13. veebruaril 2017. „Seega polnud Keskkonnaametil meist mitteolenevatel asjaoludel võimalik puudulikke andmeid esitavale ettevõttele varem jäätmeluba väljastada. Sisuliselt on menetlus seisnud ettevõtte puudulike dokumentide ja aeglase reageerimise tõttu,“ lausus Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja.

Taotluses tuleb esitada dokumendid selle kohta, et jäätmevedaja on hanke korras edukaks tunnistatud ning edastada töövõtuleping. Antud juhul esitas BWM töövõtulepingu, kus puudus lepingu ühe poole, Tallinna Keskkonnaameti allkiri. Samuti ei esitanud ettevõte allkirjastatud käskkirja, et just BWM tehtud pakkumus on riigihankes edukaks kuulutatud. Hiljem selgus, et esmase taotluse esitamise ajal, 16.11.2017, ei olnudki töövõtuleping veel allkirjastatud. Samuti olid esialgselt esitatud dokumentides täpsustamata süvakogumismahutite tühjendamise teenuse algus- ning lõpuaeg.

Neli tööpäeva pärast esmase taotluse esitamist palus Keskkonnaamet eelnimetatud puudused ettevõttel kõrvaldada, andes BWM-ile selleks aega 3 nädalat. Parandatud ja täiendatud materjalid laekusid aga alles 6 nädalat hiljem – vastus registreeriti 3. jaanuaril 2017.

Seejärel selgus, et muudetud oli ka jäätmete käitluskohta, kuhu vedaja pidi jäätmed viima, mistõttu Keskkonnaamet saatis täpsustavad küsimused ettevõttele 18. jaanuaril 2017, küsides lisainfot jäätmete vastuvõtukohtade muutmise osas. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 6. veebruar 2017, ent BWM esitas lisaandmed ja parandatud jäätmeloa taotluse alles 10. veebruaril 2017.

Lisaks avaldas abilinnapea Arvo Sarapuu arvamust, et ka ilma jäätmeloata tegutsedes ei ole probleemi. „Neil on teistes piirkondades olemas luba. Selles mõttes ei ole probleemi,“ arvas Sarapuu.

Kui ettevõttel ei ole jäätmete vedamiseks jäätmeluba, siis on see ebaseaduslik ja keelatud tegevus.

Kui abilinnapeal Arvo Sarapuul oli vastav info ilma loata tegutsenud ettevõttest, siis oleks ta pidanud sellest teatama Keskkonnainspektsiooni, kes teostab järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle. Jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks on piirkonnapõhine. Kui BWM OÜ-l on jäätmeluba nt Tallinna jäätmeveopiirkonnas nr 1, siis see ei tähenda, et ta võib vedu teostada ka Nõmme linnaosa jäätmeveopiirkonnas nr 2.

Sarapuu sõnul lubas Tallinna keskkonnaamet kontakteeruda riigi keskkonnaametiga, et see luba kiiresti välja antaks. Või siis selgitataks, miks menetlus endiselt kestab.

Tallinna Keskkonnaamet ei ole antud küsimuses riigi Keskkonnaameti poole pöördunud.

BWM jäätmeloa eelnõu on saadetud kõigile tutvumiseks 8. märtsil ning pärast eelnõu avalikustamist (22.03.2017) vaadatakse kõik laekunud ettepanekud läbi. Kui ettepanekuid ei laeku, saab riigi Keskkonnaamet jäätmeloa väljastada hiljemalt 27. märtsil 2017. Enne loa väljastamist ei tohi ettevõte jäätmeid vedada Nõmme linnaosas.

Lisainfo:
Reet Siilaberg
Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja
e-post: reet dot siilaberg at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5884 9116

Teate edastas:
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja
e-post: sille dot ader at keskkonnaamet dot ee  
telefon: 5745 0332

Foto: Keskkonnaministeerium