Vääriselupaigad

Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Keskkonnaamet teeb vääriselupaikade inventuure, edastab kogutud info Keskkonnaagentuurile, teeb ettepanekuid vääriselupaiga kaitselepingute sõlmimiseks ja hindab lepingute täitmist.

Lühendit VEP võib selgitada mitmeti.

Eelkõige on see lühend sõnast vääriselupaik, kuid meeldejäävuse huvides võib mõistet sõnastada ka kui väga eriline paik metsas. Vääriselupaik annab looduskaitsesse oma lisaväärtuse, sageli on tegemist väga kõrge ökoloogilise väärtusega metsatükkidega, tervikliku loodusmaastiku jäänustega.

Vääriselupaiga iseloomulikud tunnused on:

  • alal kasvab põline või haruldane metsakooslus (väike inimmõju, looduslikult arenenud mets jm);
  • leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi (häilud, erinevas vanuses puud, rohke lamapuit, vanad või õõnsustega puud jms) ja maastikulisi näitajaid (erinevad veest mõjutatud alad, järsakud, põlendikud jms);
  • esineb erilistele elutingimustele viitavaid tunnusliike (liigid, mis vajavad erilisi tingimusi kasvamiseks, mida sageli majandatavates metsades ei ole).

Juhul kui Teie metsas on ülaltoodud tunnustega metsaosasid võib olla tegu VEP-iga.

Vääriselupaiku saavad määrata vaid tunnistusega spetsialistid, kes juhinduvad väljatöötatud metoodikast. 

Kõdu-koralljuur tunneb end vääriselupaigas hästi. Foto: Karl Adami

Vääriselupaiga kaitse erametsas

Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Erametsaomanikul on võimalik sõlmida riigiga vääriselupaiga kaitseks notariaalne leping, millega kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks 20-ks aastaks. Selle eest makstakse omanikule kasvava metsa väärtuse suurune summa proportsionaalselt 20 aasta jooksul iga-aastaste maksetena.

Lepinguga keelatakse vääriselupaigas metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul.

Lepingute sõlmimist reguleerib metsaseaduse §23 ja keskkonnaministri 04.01.2007 a määrus nr 2 § 27.

Vääriselupaiga kaitse riigimetsas

Riigimetsas asuvad vääriselupaigad on kaitstud Keskkonnaministri käskkirjaga. 

Vääriselupaikade inventuuri riigimetsades teostavad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsakorraldajad, kellel on olemas vastav litsents.

Vaatluse alla võetakse metsaosad, kus olemasolevate inventeerimisandmete alusel on VEP-i esinemise tõenäosus kõrgem.

Täiendavate küsimuste või lepingu sõlmimise sooviga saate pöörduda vääriselupaiga asukoha järgsesse Keskkonnaameti kontorisse või metsahoiu vanemspetsialisti poole. 

Vääriselupaigast haavik Pärnumaal. Foto: Karl Adami
Viltjas udesammal on üks vääriselupaiga indikaatorliike. Foto: Karl Adami

Vääriselupaigad kaardikihtidel

  • Tuvastamaks, kas Sinu metsas asub vääriselupaik, on parim abimees avalik metsaregister.
  • Vasakult tulbast tuleb valida lipik "kihid " ning alammenüü "looduskaitse" selle all lülitada sisse kiht "vääriselupaigad".
  • Seejärel on Eesti vääriselupaigad nähtavad kaardil helepruuni tooniga.

Последнее обновление 01.11.2021