Vääriselupaigad

Lühendit VEP võib selgitada mitmeti.

Eelkõige on see lühend sõnast vääriselupaik, kuid meeldejäävuse huvides võib mõistet sõnastada ka kui väga eriline paik metsas. Vääriselupaik annab looduskaitsesse oma lisaväärtuse, sageli on tegemist väga kõrge ökoloogilise väärtusega metsatükkidega, tervikliku loodusmaastiku jäänustega.

Vääriselupaiga iseloomulikud tunnused on:

• alal kasvab põline või haruldane metsakooslus (väike inimmõju, looduslikult arenenud mets jm);
• leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi (häilud, erinevas vanuses puud, rohke lamapuit, vanad või õõnsustega puud jms) ja maastikulisi näitajaid (erinevad veest mõjutatud alad, järsakud, põlendikud jms);
• esineb erilistele elutingimustele viitavaid tunnusliike (liigid, mis vajavad erilisi tingimusi kasvamiseks, mida sageli majandatavates metsades ei ole).

Juhul kui Teie metsas on ülaltoodud tunnustega metsaosasid võib olla tegu VEP-iga.

Vääriselupaiku saavad määrata vaid tunnistusega spetsialistid, kes juhinduvad väljatöötatud metoodikast. 

Vääriselupaiga kaitse erametsas

Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Erametsaomanikul on võimalik sõlmida riigiga vääriselupaiga kaitseks notariaalne leping, millega kinnisasi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks 20-ks aastaks. Selle eest makstakse omanikule kasvava metsa väärtuse suurune summa proportsionaalselt 20 aasta jooksul iga-aastaste maksetena.

Lepinguga keelatakse vääriselupaigas metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul.

Lepingute sõlmimist reguleerib metsaseaduse §23 ja keskkonnaministri 04.01.2007 a määrus nr 2 § 27.