Jahipiirkonnad
Jahipiirkonna pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Väikesaarel võib see olla ka väiksem kui saar ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga. Eestis on 331 jahipiirkonda pindalaga 4 374 519 ha ehk 43 745 km2. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 ha ja suurim Ida-Harju 118 930 ha.
Jahipiirkonna kasutamine toimub jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel ning see annab õiguse korraldada jahipiirkonnas jahti. Samuti tehakse selle alusel jahiulukite seiret jahiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Luba antakse 10 aastaks.
Jahimaa hulka ei arvata:
- tiheasustusalad;
- puhke- ja virgestusalad;
- kaitseala vööndid, kus jahipidamine on looduskaitseseaduse või kaitseala kaitse-eeskirjaga keelatud.
Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:
- Eestis registreeritud juriidilisel isikul;
- riigiasutusel.
Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal.
Jahipiirkonnad on leitavad SIIT (Keskkonnaportaal).
Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade andmed leiab siit.
Jahipiirkondade kasutusõiguste lubade kehtivuse pikendamise teated
Maaomaniku õigused
Jahiseaduse alusel võib maaomanik:
- korraldada oma maal väikeulukijahti;
- sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;
- seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
- algatada jahipiirkonna kasutaja (nt jahiseltsi) väljavahetamine;
- teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.
Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. Luba antakse tasuta.
Jahipidamise keelamine oma maal
Jahipidamise keelamiseks või piirangute seadmiseks endale kuuluval maal tuleb jahipiirkonna kasutajale saata sellekohane kirjalik avaldus.
Jahipiirkonna kasutajate kontaktid leiab Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt.
Jahindusnõukogud
Aastast 2013 korraldatakse jahindustegevus maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes. Jahindusnõukogu koosneb võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning sinna nimetatakse ka riigipoolne esindaja Keskkonnaametist.
Jahindusnõukogude muudetud töökord on kinnitatud 13.09.2021.
Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:
- ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks;
- põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
- ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud jahiseaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;
- ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
- seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.
Toimunud jahindusnõukogude dokumendid
Alates 2020. aastast näeb jahindusnõukogude koosolekute protokolle Keskkonnaameti dokumendiregistris. Vali esimesest rippmenüüst Keskkonnaamet, teisest rippmenüüst dokumendi liigiks "protokoll", pealkirja lahtrisse kirjuta "jahindusnõukogu" ning seejärel vajuta nupule "otsi".
Jahindusnõukogule esitatavad dokumendid (kirjad, avaldused, ettepanekud jms) tuleb saata Keskkonnaameti e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee
Jahindusnõukogude esimehed
| Maakond | Esimees |
|---|---|
| Harjumaa | Tanel Türna |
| Läänemaa | Olav Etverk |
| Viljandimaa | Tanel Türna |
| Põlvamaa | Jaanus Kala |
| Raplamaa, Järvamaa | Jaanus Nilp |
| Saaremaa, Hiiumaa | Tanel Türna |
| Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa | Tanel Türna |
| Valgamaa, Võrumaa | Margo Tannik |
| Tartumaa | Tanel Türna |
Последнее обновление 10.06.2025
