Tarnitav ja metsanduslikul eesmärgil kasutatav kultiveerimismaterjal peab olema terve ja kvaliteedinõuetele vastav ning varustatud sertifitseerimist tõendava dokumendiga.
Kultiveerimismaterjali tarnida soovivad isikud peavad end registreerima taimetervise registris (TTR), esitades taimetervise registrisse kandmiseks majandustegevusteate. Taimetervise registrisse pääseb ID-kaardiga Põllumajandus- ja Toiduameti kliendiportaali sisse logides.
Taimetervise registrisse majandustegevusteate esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 32 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 247.
Kultiveerimismaterjali tarnimisena käsitletakse kultiveerimismaterjali tootmist, ladustamist, pakendamist ja turustamist, ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamist.
Registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijad peavad turustatud ja omatarbeks kasutatud kultiveerimismaterjali kohta esitama määruses nr 20 nõutud aruande.
Taimekasvatus
Metsa istutamiseks kasvatatakse avamaal või katmikalal paljasjuurseid või suletud juurekavaga nn potitaimi. Potitaimede kasvatamisel on kasutusel ka välikasvatusplatsid, kuhu taimed tuuakse kasvuhoonest välja edasi kasvama ja talvituma. Turustatavad taimed peavad olema terved ja elujõulised.
Seemnekasvatus
Taimekasvatuseks vajalikud seemned kogutakse üksikpuudelt, puude gruppidelt, puistutest või seemlatest. Enne kasutusse võtmist on vajalik seemned sertifitseerida.
Puutaimede vegetatiivne paljundamine
Vegetatiivselt paljundatakse väärtuslikke kloone kasutades selleks mikropaljunduse meetodit. Mikropaljunduse meetodil paljundatakse hübriidhaava ja maarjakase kloone. Mikropaljunduse meetodil taimi kasvatada sooviv ettevõtja peab taotlema majandustegevuse registrist mikropaljundamise tegevusluba.
Istutusmaterjali turustamise kokkuvõtted aastate lõikes on koostatud registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijate aruannete ja sisse- ning väljaveo teatiste põhjal. Tabelites ei ole kajastatud ümberistutamiseks (koolitamiseks) kasutatud puutaimi.
Metsapuuseemnete turustamise kokkuvõtted aastate lõikes on koostatud registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijate aruannete ja sisse- ning väljaveo teatiste põhjal.
Kultiveerimismaterjali sertifitseerimiseks loetakse kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, liigiehtsuse ja kvaliteedi ning taimetervise nõuetele vastavuse kontrollimist rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt ja sertifitseerimist tõendava dokumendi (põhitunnistuse) väljastamist.
Sertifitseerimise käigus analüüsitakse metsapuude seemneid akrediteeritud laboratooriumis rahvusvaheliselt tunnustatud meetodi kohaselt.
Sertifitseerimise taotleja peab olema eelnevalt registreeritud majandustegevuse või taimetervise registris ehk et tema metsapuude seemnete või taimede tootmine on toimunud järelevalve all.
Sertifitseeritakse metsapuude seemneid või vegetatiivselt paljundatud taimi.
Heaks kiidetud algmaterjali andmenimistu
Kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatav nõuetele vastav algmaterjal kantakse heaks kiidetud algmaterjali andmenimistusse. Eesti heaks kiidetud algmaterjali andmenimistu on Euroopa Komisjoni kodulehel: FOREMATIS
Kultiveerimismaterjali kategooriad
Kultiveerimismaterjal on algmaterjali päritolu järgi jagatud kategooriateks:
- algallikas tuntud, mis koosneb ühes lähtekohas asuvast üksikpuust või puistust;
- valitud, mis koosneb ühes lähtekohas asuva fenotüübi põhjal valitud puistust;
- kvalifitseeritud, mille algmaterjal on seemla, perekondade vanemad või kloonid ;
- katsetatud, mille kvaliteet on tõestatud geneetiliselt või võrdluskatsetega.
Kultiveerimismaterjali turustamisel võib selle tootmiseks kasutada ainult algmaterjali, mis vastab keskkonnaministri 01.07.2016 määruses nr 20 „ Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ §4-8 esitatud kategooriale kehtestatud miinimumnõuetele.
Metsapuude seemnete sertifitseerimine
Metsapuude seemnete tootjal tuleb esitada taotlus Keskkonnaameti metsaosakonda.
Lisa 4 Sertifitseerimise taotlus.docx | 39.66 KB | docx
Keskkonnaameti volitatud esindaja võtab seemnepartiist analüüsimiseks proovi ning saadab selle analüüsimiseks Maaelu Teadmuskeskuse (METK) seemnekontrolli laborisse (EAK akrediteering L003). Seemneproovist määratakse seemnete liigiehtsus, puhtus, 1000 seemne mass ja idanevus. Sõltuvalt puuliigist kulub seemnete idandamiseks 21… 56 päeva. Seemnete analüüsimise tulemused väljastatakse analüüsiprotokollil.
Keskkonnaamet kontrollib eelpoolnimetatud määruses esitatud nõuete vastavust taotlusel esitatuga ja vastavusel väljastab taotlejale põhitunnistuse. Kui taotlusel esitatud andmed ei vasta tegelikkusele või analüüsitulemused on jäänud miinimumnõuetest madalamaks, ei väljasta Keskkonnaamet seemnepartiile põhitunnistust. Taotlejale esitatakse kirjalikult keeldumise selgitus.
Riigilõivuseaduse § 134 kohaselt tuleb seemnete sertifitseerimise taotlejal sertifitseerimiseks võetava seemneproovi võtmise ja laboratoorsete analüüside eest tasuda riigilõiv 100 eurot.
Metsapuude seemnete kvaliteedikontroll
Metsapuude seemnete kvaliteet muutub ajas ning seetõttu tuleb lehtpuuseemnete idanevust hinnata uuesti 2 aasta ja okaspuuseemnete idanevust 5 aasta möödudes eelmisest analüüsimisest, sest varasemad analüüsitulemused kaotavad kehtivuse.
- Metsapuude seemnete kordusanalüüsiks tuleb tellida vähemalt seemnepartii puhtuse ning idanevuse määramine.
- Seemnete analüüsimiseks esitada Keskkonnaameti metsaosakonda taotlus.
Seemnepartiist võtab analüüsimiseks proovi Keskkonnaameti volitatud esindaja ning saadab selle Maaelu Teadmuskeskuse (METK) seemnekontrolli laborisse (EAK akrediteering L003). Seemnete analüüsitulemused väljastatakse analüüsiprotokollil.
Kui seemnete tehnilised näitajad on miinimumnõuetest suuremad, edastatakse kordusanalüüsi tellijale analüüsiprotokolliga koos muudetud andmetega põhitunnistus.
Kordusanalüüsiks võetava seemnepartii idanevuse määramise eest tasub analüüsi tellija vastavalt esitatud arvele.
Maaelu Teadmuskeskuse laboratooriumi teenustööde hinnakiri.
Metsapuude taimede sertifitseerimine
Vegetatiivselt paljundatud metsapuude taimede tootjal tuleb esitada taotlus
Keskkonnaameti metsaosakonda.
Taotluse läbivaatamisel hinnatakse taimede vastavust eelpoolnimetatud määruse vastavas kategoorias esitatud nõuetele. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse taotlejale põhitunnistus.
Kui taotlusel esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, võib Keskkonnaamet keelduda põhitunnistuse andmisest. Põhitunnistuse andmisest keeldumisel esitab Keskkonnaamet põhitunnistuse taotlejale kirjalikult põhjendatud otsuse.
Kultiveerimismaterjali kahjustajad
Käbileedik
Käbileedik on väike pruunikate kuni hallikate eestiibadega liblikas, kes muneb käbi soomustele: ühele käbile kuni 7 muna. Röövikud toituvad käbi kattesoomustest ja seemnetest, kuid rootsu nad ei kahjusta. Vastsed võivad liikuda ühest käbist teise.
Kahjustatud käbi pinnal on näha vaigutilku ja võrgendiniitides rippuvaid pruunikaid ekskremenditompusid. Vastsed talvituvad metsakõdus ja nukkuvad kevadel. Käbivaestel aastatel toituvad vastsed kuuse võrsetes. Enamasti on käbis üks või kaks röövikut. Kui käbis on kaks röövikut, siis nad hävitavad 60 % käbis olevatest seemnetest.
Kuuse-käbikärbes
Kuuse-käbikärbes on õiekärblaste hulka kuuluv keskmise suurusega läikivmust kärbes, kes muneb kuuse „õitsemise“ ajal „õie“ rootsu lähedale enamasti 1–3 muna, vahel ka rohkem. Kollakasvalged vaglad toituvad käbi kattesoomustest ja seemnetest. Kahjustatud käbi enamasti kõverdub, selle pinnale ilmub rohkesti vaiku.
Kuna kuuse-käbikärbes kahjustab noori käbisid, siis need sageli kuivavad. Vastsed nukkuvad metsakõdus, nukk talvitub. Üks vastne käbis hävitab 40–45 % seemnetest, 2–3 vastset hävitavad üle 60 % seemnetest. Kuna kahjustatud käbist eritub palju vaiku, siis ka terveks jäänud seemned ei saa lüdimisel sealt kätte.
Kuuse-käbirooste
Kuuse-käbiroostet põhjustavad kaks roosteseente hulka kuuluvat seent kellest sagedasem on Thekopsora areolata. Kahjustatud käbid on tumedad, kattesoomused on laiali ja nende siseküljel paiknevad tumepruunid 2–3 mm läbimõõduga tumepruunid padjandid – seene kevised.
Seene tegevuse tagajärjel seemnete arenemine pidurdub, nad jäävad kergemaks ja neid valmib vähem kui kahjustamata käbides. Kuuse-käbirooste poolt kahjustatud käbisid ei ole mõtet seemnete varumiseks koguda, kuna nendest saadud seemnete idanevus on väga väike või ei idane need üldse.
Kase võrsepõletik
Kase võrsepõletiku kahjustuse puhul on taimetüvel näha mustad nekrootilised laigud. Sügisel tekkinud laigud laienevad puu puhkeperioodil ning hukutavad taime kevadeks. Nakatumine toimub lehtede, lehearmide, mehhaaniliste vigastuste või külmakahjustustest põhjustatud lõhede kaudu. Kahjustust põhjustavad seened erinevatest perekondadest (Phytophthora ., Godronia Fusarium, Alternaria) , sealhulgas ka hahkhallitus (Botrytis cinerea). Hahkhallitus moodustab kasetaimede koorele peeni muste sklerootsiume, mille järgi saab seent ära tunda.
Võrsepõletikust tingitud kahjustusi saab vältida, kui kasutada võimalikult madala tuhasusega ja vähelagunenud freesturvast või siis lisada turbasse substraadi segamisel spetsiaalseid selleks ette nähtud aineid, nt. perliiti. Vältida tuleb liigkastmist ja liiga tihedaid külve. Sügisel tuleb haigustunnustega taimed välja sorteerida. Üle 0º temperatuuril võrsepõletikku ja juurte mädanikku põhjustavad seened hakkavad kasvama ja sealt levib haigus edasi tervetele taimedele. Vältida tuleks hilist väetamist, mis suurendab haiguseriski.
Последнее обновление 18.03.2024