Ehituskeeluvööndi vähendamist käsitleva planeeringu kooskõlastamine

Keskkonnaametiga ei pea kooskõlastama planeeringut, mis käsitleb ehitamistingimusi rannal ja kaldal, aga mis ei jää kaitstavale alale. Kui planeeringu eesmärk on ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, võib esitada planeeringu Keskkonnaametile seisukohavõtuks või kooskõlastamiseks ka enne ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist. See võib kiirendada ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust, tagades, et esitatav planeering on koostatud kõiki nõudeid arvestades ja üheselt mõistetavalt. Keskkonnaamet saab planeeringu esmasel läbivaatusel viidata, kuidas tagada planeeritu parim haakuvus ranna või kalda eesmärkidega.  

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldavas planeeringus vajavad tähelepanu eeskätt järgmised asjaolud: 

• kas ranna ja kalda kaitseks ette nähtud kitsenduste (piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd) ulatus on korrektselt määratletud;
• kas ranna ja kalda ulatuses erisusi põhjustavad objektid (korduva üleujutusega ala, kaldaastang, metsamaa, tiheasustusala) on korrektselt määratletud;
• kas planeering käsitleb korrektselt kõiki ehituskeeluvööndisse ehitamist võimaldavaid erandeid;
• kas taotletav ehituskeeluvööndi vähendamine on üheselt arusaadav (nt kannab sama sisu nii planeeringu seletuskirjas kui joonistel) ja hõlmab kõiki vajalikke ehitisi (nt lisaks hoonestusalale ka juurdepääsutee).

Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg 3 ja § 133 lg 3 tuleb planeeringu kooskõlastamata jätmisel viidata planeeringu vastuolule õigusaktiga või kõrgema taseme planeeringuga. Kui Keskkonnaametile esitatakse planeering enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks, ei saa Keskkonnaamet jätta planeeringut kooskõlastamata vaid seetõttu, et planeeringuga kavandatav ehitustegevus on vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja tulevane ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus võib olla perspektiivitu. Seetõttu ei saa tekkida pärast planeeringu kooskõlastamist õigustatud ootust ehituskeeluvööndi vähendamise suhtes. 

Ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine üld- või detailplaneeringu alusel

Ehituskeeluvööndi vähendamine on lubatud vaid Keskkonnaameti nõusolekul (LKS § 40 lg 3). Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise kaalumine toimub vastuvõetud üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja vastava kohaliku omavalituse poolt põhjendatud avalduse alusel (LKS § 40 lg 4) ehk eraldi menetluses peale planeeringu kooskõlastamist Keskkonnaameti poolt ning omavalitsuse poolt vastuvõtmist.

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile esitama:

• taotluse, mis sisaldab selgitusi, kuidas planeeringulahendus arvestab ranna ja kalda kaitse eesmärkidega, ning põhjendusi, miks on ehituskeeluvööndi vähendamine (ehk üldreeglist erandi tegemine) antud kohas vajalik.
• vastuvõetud üldplaneeringu või
• kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu või 
• vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub.​

Ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus võib käia paralleelselt planeeringu avalikustamisega, kuid avalikkuse parema kaasamise eesmärgil võib olla ka põhjendatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus esitada peale avalikustamise etappi, mis võib tuua mitmeid planeeringulahenduse muudatusi. 

Ehituskeeluvööndi vähendamisel hindab Keskkonnaamet planeeringu vastavust ranna või kalda kaitse eesmärkidele ning lähtub taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.

Eelnimetatud asjaoludest lähtudes võib kohalik omavalitsus ka üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit suurendada.

Lõpliku otsuse ehituskeeluvööndi ulatuse osas teeb kohalik omavalitsus, kehtestades planeeringu. Ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine jõustub planeeringu jõustumisel.

Kasulikke väljavõtteid Riigikontrolli 2007.a auditist ehitustegevuse kohta rannal ja kaldal

P 39 "Üldplaneeringu muutmine ja EKV vähendamine on seaduse järgi erand ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse korral. Kui planeeringuga kaasneb taotlus vähendada EKV, peab ka selle erandi vajadus olema otsuses põhjendatud."

P 41 "EKV vähendamise põhjendatuse kohta peab esimese otsuse vastu võtma kohalik omavalitsus. Auditeerimisel selgus, et ... esitatud taotlustes puudus enamasti põhjendus, miks vald tahab EKV vähendada. Sellest võib järeldada, et omavalitsused ei näe endal EKV vähendamise otsuse tegemisel olulist rolli ega kaalu seda eelnevalt läbi. Probleeme tekitab see muu hulgas ka seetõttu, et KeA roll on eelkõige valvata keskkonnakaitseliste huvide järele, muude avalike huvide eest peab seisma omavalitsus ise. Üldplaneeringu muutmist EKV vähendamiseks ei tohi võimaldada vaid põhjusel, et isik saaks talle kuuluval krundil ehitada. Piiratud ehitusõigusega alal krundi omandanud isik ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal juhul võimalik tema kasuks muuta."

P 48: "Kui ühe piirkonna EKV vähendatakse mitmel korral, ei piisa keskkonnamõjude analüüsimisest ainult detailplaneeringu tasemel. Ehitamise tegelik mõju ranna ja kaldaga seotud keskkonnale avaldub vaid siis, kui hinnatakse kõikide sellel alal toimuvate tegevuste koosmõjusid. Üksikute rannale või kaldale kavandatavate elamutega ei kaasne alati koormust, mis võiks ületada kaitsealuse liigi või koosluse või ka veekeskkonna taluvusvõimet. Ka ei pruugi kaldale ehitatav üksikelamu kahjustada ala looduslikku ilmet. Kui esimese maja lähedale kerkib teine, kolmas või juba mitmekümnes elamu, on loodusele tekkiv koormus oluliselt suurem nii ehitamisega tekitatud kahju, tallamiskoormise kui ka tekkiva reovee- ja jäätmehulga tõttu.

P 55 "Rannale ja kaldale ehitamise lubamist ei saa siiski põhjendada ainuüksi konstateeringuga, et ehitamine ei kahjustata seaduses loetletud ranna ja kalda kaitsmise eesmärke. Otsuses peab väljenduma sisuline põhjendus, mille tulemusel jõuti järeldusele, et selles konkreetses kohas rannale ja kaldale ehitamisel ei kahjusta erahuvid avalikke huve."

P 78 "Keelduda EKV vähendamistest juhtudel, kui omavalitsus pole taotluses põhjendanud selle vajalikkust. See aitaks tagada, et omavalitsused analüüsivad üldplaneeringu muutmise vajadust avalikest huvidest lähtuvalt, ning vältida avalike huvidega vastuollu minevate otsuste tegemist ning ühtlasi oluliselt vähendada KeA töökoormust."

P 125 "Seadustamise ainsaks põhjenduseks ei saa lugeda, et ehitis on juba olemas; loa andja peab hindama ka ehitise sobivust ja vastavust avalikele huvidele ning seadustamise vajadust. Näiteks võib mõnel juhul võimalik olla ehitise EKVst teisaldamine. Seadustamine peab olema võimalik vaid juhtudel, kui omavolilise ehitise omanik oleks tõenäoliselt saanud ehitise püstitada ka korrektselt käitudes."