Metsauuendus

Uue metsapõlvkonna saamiseks võib istutada metsapuude taimi, külvata puuseemneid või aidata kaasa loodusliku uuenduse tekkele. Loodusliku metsauuenduse tekkele kaasaaitamise viisideks on maapinna mineraliseerimine, seemnepuude raielangile jätmine.

Metsaomanik on kohustatud vastavalt metsaseadusele rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.

Raiesmik loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Detailsed reeglid määrab Metsa majandamise eeskiri.
 

Metsakasvukohatüübile sobivad ja uuendamisel arvesse minevad puuliigid on toodud Keskkonnaministri määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" lisas nr 2.

Alates 09.04.2021 läheb metsa uuenenuks lugemisel arvesse ka pärn.

Võõrpuuliigid, millega võib Eestis raiesmikke uuendada on toodud Keskkonnaministri määruses nr 69 "Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu" 

Metsaistutus

Uue metsa saamiseks istutatakse raiesmikule paljasjuurseid või suletud  juurekavaga nn potitaimi. Istutamisel on nii voorusi kui puudusi. Vooruseks on hilisem väiksem hoolduskulu. Puuduseks on suurem aja- ja tööjõukulu. Voorusi ja puudusi on võrreldud külviga.

Metsakülv

Uue metsa saamiseks külvi teel kasutatakse enim männiseemneid. Külvata saab koos maapinna ettevalmistamisega. Külvi eeliseks on selle hea mehhaniseeritavus , töö kiirus ja odavus. Puuduseks aga suurem hoolduskulu võrreldes istutamisega.

Looduslikule uuenemisele kaasa aitamine

Parema loodusliku uuenduse saamiseks jäetakse raielangile seemet andvaid puid, purustatakse mullakamarat, et puudelt maha kukkunud seemned saaks idanemiseks ja kasvuks soodsamaid tingimusi. Looduslikult tekkinud metsauuendus ei paikne raiesmikul ühtlaselt. Puudest tühjaks jäänud pinnale saab külvata puuseemneid või istutada sobivaid taimi. 

Keskkonnaamet kontrollib raiesmike uuenemist ja koostab metsauuendusekspertiise. Metsauuendusekspertiisi tellimise ja tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Metsauuendusekspertiis tehakse metsa uuendamise kohustuse täitmise kontrollimiseks, selle pikendamiseks või kohustusest vabastamiseks metsaomaniku põhjendatud tellimusel või Keskkonnaametile laekunud muu teabe alusel riigi kulul.

Metsa uuenenuks lugemise nõuded:

§ 16.   Metsa uuenenuks lugemiseks nõutav puude minimaalne arv hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalne kõrgus

  (1) Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.

  (2) Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
[RT I, 26.02.2014, 13 - jõust. 01.03.2014]

  (3) Mitme puuliigi uuenduse korral loetakse iga puuliigi minimaalset kõrgust ületavad taimed ja arvutatakse iga puuliigi kohta puude arvu suhe nõutavasse minimaalsesse puude arvu. Kui nende suhete summa on võrdne või suurem kui 1, loetakse ala uuenenuks. Kasutatakse järgmist valemit: Täpsem regulatsioon on kirjeldatud metsa majandamise eeskirja § 14-18.

Metsaomanik saab taimede arvu langil ka ise kontrollida: selleks tuleb mõõta ringproovitükil, mille raadius on 3,99 meetrit kõik metsa uuenemisel arvesse minevad taimed ning saadud arv korrutatakse 200-ga. Nii saadakse taimede arv hektaril, kui taimed asuvad langil ühtlaselt üle pinna. Näiteks, kui proovitükil kasvas 12 kaske, siis on taimede arv 12 x 200 = 2400 tk/ha.

Последнее обновление 23.08.2021