Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.
Raiesmik loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke.
Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
Alates 09.04.2021 läheb metsa uuenenuks lugemisel arvesse ka pärn.
Viited
Metsaistutus
Uue metsa saamiseks istutatakse raiesmikule paljasjuurseid või suletud juurekavaga nn potitaimi. Istutamisel on nii voorusi kui puudusi. Vooruseks on hilisem väiksem hoolduskulu. Puuduseks on suurem aja- ja tööjõukulu. Voorusi ja puudusi on võrreldud külviga.
Metsakülv
Uue metsa saamiseks külvi teel kasutatakse enim männiseemneid. Külvata saab koos maapinna ettevalmistamisega. Külvi eeliseks on selle hea mehhaniseeritavus , töö kiirus ja odavus. Puuduseks aga suurem hoolduskulu võrreldes istutamisega.
Looduslikule uuenemisele kaasa aitamine
Parema loodusliku uuenduse saamiseks jäetakse raielangile seemet andvaid puid, purustatakse mullakamarat, et puudelt maha kukkunud seemned saaks idanemiseks ja kasvuks soodsamaid tingimusi. Looduslikult tekkinud metsauuendus ei paikne raiesmikul ühtlaselt. Puudest tühjaks jäänud pinnale saab külvata puuseemneid või istutada sobivaid taimi.
Metsa uuenenuks lugemise nõuded
- Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.
- Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
- Mitme puuliigi uuenduse korral loetakse iga puuliigi minimaalset kõrgust ületavad taimed ja arvutatakse iga puuliigi kohta puude arvu suhe nõutavasse minimaalsesse puude arvu. Kui nende suhete summa on võrdne või suurem kui 1, loetakse ala uuenenuks.
Vaata täpsemalt metsa uuenenuks lugemise nõuete ja metsauuendusekspertiisi tellimise ja tegemise kohta metsa majandamise eeskirjast.
Keskkonnaamet kontrollib raiesmike uuenemist ja koostab metsauuendusekspertiise.
Metsauuendusekspertiis tehakse metsa uuendamise kohustuse täitmise kontrollimiseks, selle pikendamiseks või kohustusest vabastamiseks metsaomaniku põhjendatud tellimusel või Keskkonnaametile laekunud muu teabe alusel riigi kulul.
Tähtaja pikendamise vorm
Metsaomanik saab taimede arvu langil ka ise kontrollida
Selleks tuleb mõõta ringproovitükil, mille raadius on 3,99 meetrit kõik metsa uuenemisel arvesse minevad taimed ning saadud arv korrutatakse 200-ga. Nii saadakse taimede arv hektaril, kui taimed asuvad langil ühtlaselt üle pinna.
Näiteks, kui proovitükil kasvas 12 kaske, siis on taimede arv 12 x 200 = 2400 tk/ha.
Trükis metsa uuendamisest
Seotud viited
Viimati uuendatud 18.02.2025
