Kultiveerimismaterjal ja kultiveerimismaterjali sertifitseerimine

Metsanduslikul eesmärgil kasutatavaid puuseemneid, puutaimi ja taime osi nimetatakse kultiveerimismaterjaliks. Kultiveerimismaterjal, millest metsataimed on kasvatatud, peab olema sertifitseeritud. Sertifitseerimata kultiveerimismaterjali ei tohi metsa uuendamiseks kasutada.

Istutatavad metsataimed peavad olema kvaliteetsed. See tähendab, et metsataimed peavad vastama kultiveerimismaterjali määruses sätestatud nõuetele ning olema varustatud kultiveerimismaterjali põhitunnistusega, mis kinnitab, et kultiveerimismaterjal, on sertifitseeritud. Sertifitseerimata kultiveerimismaterjali ei tohi metsa uuendamiseks kasutada.

Kultiveerimismaterjali tarnida soovivad isikud peavad end registreerima taimetervise registris (TTR), esitades taimetervise registrisse kandmiseks majandustegevusteate. Taimetervise registrisse pääseb ID-kaardiga Põllumajandus- ja Toiduameti kliendiportaali sisse logides.

Taimetervise registrisse majandustegevusteate esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 32 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 247.

Kultiveerimismaterjali tarnimisena käsitletakse kultiveerimismaterjali tootmist, ladustamist, pakendamist ja turustamist, ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki.

Kultiveerimismaterjali tarnijad peavad turustatud ja omatarbeks kasutatud kultiveerimismaterjali kohta esitama määruses nr 20 nõutud aruande.

Taimekasvatus

Metsa istutamiseks kasvatatakse   avamaal või katmikalal paljasjuurseid või suletud juurekavaga  nn potitaimi. Potitaimede kasvatamisel on kasutusel ka välikasvatusplatsid, kuhu taimed tuuakse kasvuhoonest välja edasi kasvama ja talvituma. Turustatavad taimed peavad olema terved ja elujõulised. 

Seemnekasvatus

Taimekasvatuseks vajalik algmaterjal ehk seemned kogutakse üksikpuudelt, puude gruppidelt, puistutest või seemlatest. Enne kasutusse võtmist on vajalik seemned sertifitseerida.
 

Puutaimede vegetatiivne paljundamine

Vegetatiivselt paljundatakse väärtuslikke kloone kasutades selleks mikropaljunduse meetodit. Mikropaljunduse meetodil paljundatakse hübriidhaava ja maarjakase kloone. Mikropaljunduse meetodil taimi kasvatada sooviv ettevõtja peab taotlema majandustegevuse registrist mikropaljundamise tegevusluba. 

Käbileedik

Käbileedik on väike pruunikate kuni hallikate eestiibadega liblikas, kes muneb käbi soomustele: ühele käbile kuni 7 muna. Röövikud toituvad käbi kattesoomustest ja seemnetest, kuid rootsu nad ei kahjusta. Vastsed võivad liikuda ühest käbist teise.

Kahjustatud käbi pinnal on näha vaigutilku ja võrgendiniitides rippuvaid pruunikaid ekskremenditompusid. Vastsed talvituvad metsakõdus ja nukkuvad kevadel. Käbivaestel aastatel toituvad vastsed kuuse võrsetes. Enamasti on käbis üks või kaks röövikut. Kui käbis on kaks röövikut, siis nad hävitavad 60 % käbis olevatest seemnetest. 

Kuuse-käbikärbes

Kuuse-käbikärbes on õiekärblaste hulka kuuluv keskmise suurusega läikivmust kärbes, kes muneb kuuse „õitsemise“ ajal „õie“ rootsu lähedale enamasti 1–3 muna, vahel ka rohkem. Kollakasvalged vaglad toituvad käbi kattesoomustest ja seemnetest. Kahjustatud käbi enamasti kõverdub, selle pinnale ilmub rohkesti vaiku.

Kuna kuuse-käbikärbes kahjustab noori käbisid, siis need sageli kuivavad. Vastsed nukkuvad metsakõdus, nukk talvitub. Üks vastne käbis hävitab 40–45 % seemnetest, 2–3 vastset hävitavad üle 60 % seemnetest. Kuna kahjustatud käbist eritub palju vaiku, siis ka terveks jäänud seemned ei saa  lüdimisel sealt kätte. 

Kuuse-käbirooste

Kuuse-käbiroostet põhjustavad kaks roosteseente hulka kuuluvat seent kellest sagedasem on Thekopsora areolata. Kahjustatud käbid on tumedad, kattesoomused on laiali ja nende siseküljel paiknevad tumepruunid 2–3 mm läbimõõduga tumepruunid padjandid – seene kevised.

Seene tegevuse tagajärjel seemnete arenemine pidurdub, nad jäävad kergemaks ja neid valmib vähem kui kahjustamata käbides. Kuuse-käbirooste poolt kahjustatud käbisid ei ole mõtet seemnete varumiseks koguda, kuna nendest saadud seemnete idanevus on väga väike või ei idane need üldse. 

Kultiveerimismaterjali sertifitseerimiseks loetakse kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, liigiehtsuse ja kvaliteedi ning taimetervise nõuetele vastavuse kontrollimist rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt ja sertifitseerimist tõendava dokumendi (põhitunnistuse) väljastamist. 

Sertifitseerimise käigus analüüsitakse metsapuude seemneid akrediteeritud laboratooriumis rahvusvaheliselt tunnustatud meetodi kohaselt.

Sertifitseerimise taotleja peab olema eelnevalt registreeritud majandustegevuse või taimetervise registris ehk et tema metsapuude seemnete või taimede tootmine on toimunud järelevalve all.

Sertifitseeritakse metsapuude seemneid või vegetatiivselt paljundatud taimi.

Heaks kiidetud algmaterjali andmenimistu

Kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatav nõuetele vastav algmaterjal kantakse heaks kiidetud algmaterjali andmenimistusse. Eesti heaks kiidetud algmaterjali andmenimistu on Euroopa Komisjoni kodulehel: FOREMATIS

Kultiveerimismaterjali kategooriad

Kultiveerimismaterjal on algmaterjali päritolu järgi jagatud  kategooriateks:

  1. algallikas tuntud, mis koosneb ühes lähtekohas asuvast üksikpuust või puistust;
  2. valitud, mis koosneb ühes lähtekohas asuva fenotüübi põhjal valitud puistust;
  3. kvalifitseeritud, mille algmaterjal on seemla, perekondade vanemad või kloonid ;
  4. katsetatud, mille kvaliteet on tõestatud geneetiliselt või võrdluskatsetega.

Kultiveerimismaterjali turustamisel võib selle tootmiseks kasutada ainult algmaterjali, mis vastab keskkonnaministri 01.07.2016  määruses nr. 20 „ Metsa uuendamisel kasutada lubatud  kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali  tarnimise ja turustamise nõuded“ §4-8 esitatud kategooriale kehtestatud miinimumnõuetele. 

Metsapuude seemnete sertifitseerimiseks tuleb kõigepealt tellida seemnete kvaliteedi analüüs. Analüüsimiseks tuleb soovijal esitada taotlus Keskkonnaameti metsaosakonda.

Seemnepartiist võtab analüüsimiseks proovi Keskkonnaameti volitatud esindaja ning saadab selle alates 01.01.2021 analüüsimiseks Põllumajandusuuringute Keskuse  seemnekontrolli laborisse (EAK akrediteering L003). Seemneproovist määratakse selle puhtus, 1000 seemne mass ja idanevus.

Metsapuude seemnete kvaliteeti hinnatakse keskkonnaministri 01.07.2016  määruses nr. 20 „ Metsa uuendamisel kasutada lubatud  kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali  tarnimise ja turustamise nõuded“ esitatud nõuete kohaselt.

Keskkonnaamet väljastab taotlejale analüüsitulemused protokollil.

Metsapuude seemnete sertifitseerimiseks tuleb soovijal Keskkonnaametile esitada taotlus, millele on lisatud seemnete analüüsiprotokolli koopia.

Keskkonnaamet kontrollib eelpoolnimetatud määruses esitatud nõuete vastavust taotlusel esitatuga ja vastavusel väljastab taotlejale põhitunnistuse. Kui taotlusel esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, võib Keskkonnaamet keelduda põhitunnistuse andmisest.

Põhitunnistuse andmisest keeldumisel esitab Keskkonnaamet põhitunnistuse taotlejale kirjalikult põhjendatud otsuse.

Nõuetele vastavuse korral  väljastatakse taotlejale põhitunnistus 15 tööpäeva jooksul põhitunnistuse taotluse Keskkonnaametis registreerimisest arvates

Metsakasutuse taotlused

Metsapuude seemnete sertifitseerimiseks vajalike taotluste blanketid ning juhendid leiad metsakasutuse taotluste lehelt. 

Taotluste blanketid

Riigilõivuseaduse § 134 kohaselt tuleb taotlejal sertifitseerimiseks võetava seemneproovi võtmise ja laboratoorsete analüüside eest tasuda riigilõiv 100 eurot. 

Metsapuude seemnete kvaliteet muutub ajas ning seetõttu tuleb lehtpuuseemnete idanevust hinnata uuesti 2 aasta ja okaspuuseemnete idanevust 5 aasta möödudes eelmisest analüüsimisest, sest varasemad analüüsitulemused kaotavad kehtivuse.

  • Metsapuude seemnete kordusanalüüsiks tuleb tellida seemnete idanevuse määramine.
  • Seemnete analüüsimiseks esitada taotlus Keskkonnaameti metsaosakonda.

Seemnepartiist võtab analüüsimiseks proovi Keskkonnaameti volitatud esindaja ning saadab selle alates 01.01.2021 analüüsimiseks  Põllumajandusuuringute Keskuse  seemnekontrolli laborisse (EAK akrediteering L003).

Kordusanalüüsiks võetava seemnepartii idanevuse määramise eest tasub analüüsi tellija vastavalt esitatud arvele.

Põllumajandusuuringute Keskuse Seemnekontrolli laboratooriumi teenustööde hinnakiri.

Vegetatiivselt paljundatud metsapuude taimede tootjal tuleb esitada taotlus Keskkonnaameti metsaosakonda.

Taotluse läbivaatamisel hinnatakse taimede vastavust eelpoolnimetatud määruse vastavas kategoorias esitatud nõuetele. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse taotlejale põhitunnistus.

Kui taotlusel esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, võib Keskkonnaamet keelduda põhitunnistuse andmisest. Põhitunnistuse andmisest keeldumisel esitab Keskkonnaamet põhitunnistuse taotlejale kirjalikult põhjendatud otsuse.

Metsakasutuse taotlused

Metsapuude taimede sertifitseerimiseks vajalike taotluste blanketid ning juhendid leiad metsakasutuse taotluste lehelt. 

Taotluste blanketid

Viimati uuendatud 31.08.2021