Jahipiirkonnad ja jahindusnõukogud

Jaht on lubatud üksnes jahimaal ehk jahiuluki vabaks elamiseks sobival ja jahipidamiseks kasutataval alal. Jahimaa on jagatud jahipiirkondadeks ehk suurulukijahi pidamiseks moodustatud aladeks. Jahindustegevust korraldatakse maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes.

Jahipiirkonnad

Jahipiirkonna pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Väikesaarel võib see olla ka väiksem kui saar ei ole liidetud mõne teise jahipiirkonnaga. Eestis on 331 jahipiirkonda pindalaga 4 243 288 ha ehk 42 432 km2. Väikseim jahipiirkond on Kihnu 1750 ha ja suurim Ida-Harju 118 930 ha.

Jahipiirkonna kasutamine toimub jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel ning see annab õiguse korraldada jahipiirkonnas jahti. Samuti tehakse selle alusel jahiulukite seiret jahiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Luba antakse 10 aastaks.

Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:

  • Eestis registreeritud juriidilisel isikul;
  • riigiasutusel.

Jahipiirkonna kasutusõiguse luba antakse tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal.

Jahipiirkonnad on leitavad Keskkonnaregistrist. Jahipiirkonna kasutajate kontaktandmed leiab siit.     

Jahimaa hulka ei arvata:

  • tiheasustusalad; 
  • puhke- ja virgestusalad; 
  • kaitseala vööndid, kus jahipidamine on looduskaitseseaduse või kaitseala kaitse-eeskirjaga keelatud.
Põdrad Matsalu luhal. Foto: Uve-Rain Uusrand

Maaomaniku õigused

Jahiseaduse alusel võib maaomanik: 

  • korraldada oma maal väikeulukijahti; 
  • sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;
  • seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
  • algatada jahipiirkonna kasutaja (nt jahiseltsi) väljavahetamine;
  • teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikutele. Luba antakse tasuta.

Jahipidamise keelamine oma maal

Jahipidamise keelamiseks või piirangute seadmiseks endale kuuluval maal tuleb jahipiirkonna kasutajale saata sellekohane avaldus. Jahipiirkonna kasutajate kontaktid leiab Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt.

Püünis. Foto: Tairi Tappo

Jahindusnõukogud

Aastast 2013 korraldatakse jahindustegevus maakonnapõhiselt jahindusnõukogudes. Jahindusnõukogu koosneb võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest ning sinna nimetatakse ka riigipoolne esindaja Keskkonnaametist.

Jahindusnõukogu pädevusse kuulub:

  • ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimise korraldamiseks;
  • põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud jahiseaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut;
  • ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks;
  • seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta.

Toimunud jahindusnõukogude dokumendid

Alates 2020. aastast näeb jahindusnõukogude koosolekute protokolle Keskkonnaameti dokumendiregistris. Vali esimesest rippmenüüst Keskkonnaamet, teisest rippmenüüst dokumendi liigiks "protokoll", pealkirja lahtrisse kirjuta "jahindusnõukogu" ning seejärel vajuta nupule "otsi".

Metskits. Foto: Tairi Tappo

Jahindusnõukogude esimehed

Maakond Esimees
Harjumaa Tarvo Roose
Läänemaa Sulev Vare
Viljandimaa Leana Lemming
Põlvamaa Jaanus Kala
Raplamaa, Järvamaa Jaanus Nilp
Saaremaa, Hiiumaa Olav Etverk
Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Pärnumaa Aimar Rakko
Valgamaa, Võrumaa Margo Tannik
Tartumaa Tanel Türna

Viimati uuendatud 28.06.2021