Planeerimine ja ehitamine

Kaitstavatel aladel (kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis) ja kaitsealuste liikide leiukohtades võib maakasutust suunav ruumiline planeerimine ja ehitustegevus ohustada kaitstavaid loodusväärtusi: ohustatud liikide leiukohti, koosluseid ja elupaigatüüpe, ajaloolist maastikustruktuuri või -ilmet. Seetõttu vajab ruumiline planeerimine ja reeglina ka ehitustegevus kaitstavatel aladel Keskkonnaameti eelnevat nõusolekut.

Ruumiline planeerimine

Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala ruumilise arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Ruumilised planeeringud võivad olla ulatuselt ja täpsusastmelt väga erinevad.

Ruumilisest planeerimisest loe täpsemalt 

Looduskaitseseaduse ja planeerimisseaduse kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekuta kehtestada detail- ja üldplaneeringut. Nõusoleku andmisel (NB! looduskaitseseadusest tulenev nõusolek planeeringu kehtestamiseks on siduv) hindab Keskkonnaamet planeeringuga kavandatud maakasutus- ja ehitustingimuste kooskõla konkreetse kaitstava ala kaitse-eesmärgiga ning annab nõusoleku planeeringu kehtestamiseks, kui kavandatu ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisundit ega kaitse eesmärgi saavutamist.

Lisaks tuleb planeerimisseaduse kohaselt planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga

  • kui planeeringualal asub ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse,
  • kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (st planeeringu koostamisel tehakse KSH), v. a juhul, kui koostöö tegijaks ja kooskõlastajaks on Keskkonnaministeerium.
Valgesoo torn

Lisaks eeltoodule võib esineda mitmeid erinevaid asjaolusid, mille puhul on põhjust planeeringu koostamisel Keskkonnaametiga koostööd teha ning planeeringule kooskõlastust küsida. Sellistel juhtudel tuleb koostöö ja kooskõlastamise soovi sisuliselt põhjendada (nt mis keskkonnaprobleemide ja küsimuste lahendamiseks see on vajalik).

Planeeringu looduskaitselistel asjaoludel Keskkonnaametiga kooskõlastamine on põhjendatud näiteks kui:

  • planeeringuala küll ei hõlma kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit, kuid võib oluliselt mõjutada nende alade keskkonnatingimusi;
  • planeeringuga kavandatakse tegevusi I kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaigas või kasvukohas või kui elupaiga või kasvukoha lähistel kavandatav tegevus võib mõjutada leiukoha keskkonnatingimusi või tekitada üleliigseid häiringuid;
  • planeeringuga kavandatakse tegevusi II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaigas või kasvukohas ning planeeringulahenduse elluviimisel ei pruugi olla võimalik säilitada kaitsealuse liigi isendeid (sh planeeringuga kavandatu võib tingida liigi ümberasustamise vajaduse) või võib oluliselt mõjutada leiukoha keskkonnatingimusi;
  • planeeringu ülesanne on ehituskeeluvööndi vähendamine.

III kaitsekategooria liigi leiukohtadega seotud planeeringud esitada Keskkonnaametile seisukoha küsimiseks vaid keerukamatel juhtudel; enamasti peaks planeeringu koostaja tagama planeeringu vastavuse liigikaitsenõuetele.

Planeeringu Keskkonnaametiga kooskõlastamine võib olla põhjendatud ka muudel juhtudel, sh keskkonnakaitselistel asjaoludel.

Ruumiline planeerimine on tihedalt seotud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamisega.

Taastuvenergeetika planeerimine

Tulenevalt kõiki mõjutavatest kliimamuutustest ning üha suurenevast energeetika ümberkorraldamise vajadusest on üha selgem vajadus suurendada taastuvenergeetika kasutust. Taastuvenergeetika hulgas on Eestis üheks enam rakendatavamaks tuuleenergeetika, olemasolevatele lisanduvaid tuuleparke kavandatakse nii maismaale kui merele.

Keskkonnaamet on tuginedes teadusallikatele ja ekspertteadmisele töötanud välja omapoolsed soovitused (seisuga 10.11.2021), kuidas meie vaatepunktist lähtudes on soovitav praegu toimuvate kohaliku omavalitsuse üldplaneeringute koostamise käigus tuuleenergeetika arendusalasid (olulise ruumilise mõjuga objektide) looduskaitselisi väärtusi arvestades planeerida.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on Eesti Ornitoloogiaühing analüüsinud põhjalikult tuuleenergeetika arendamise ja linnustiku võimalikku konflikti ning koostanud eksperttöö "Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs". Antud töö koos juurdekuuluvate kaardikihtidega annab Keskkonnaameti poolsete soovitustega võrreldes uuemat teavet, mistõttu tuleks tuuleenergeetika arenduste planeerimisel ja linnustikule avalduva mõju hindamisel edaspidi lähtuda Keskkonnaameti soovituste asemel antud töös toodud ekspertteadmisest ning vajadusel kohapõhistest uuringutest ning analüüsidest.  

Tuuleparkide kõrval on taastuvenergeetika allikaks ka päikeseenergeetika. Keskkonnaameti tellimusel on Tartu Ülikooli ökoloogid koostanud ülevaate päikeseenergiajaamade mõjust loodusväärtustele, analüüsis antakse ka mitmeid soovitusi päikeseenergiajaamade loodussõbralike rajamiseks ja hoolduseks. 

Takkis, K. & Helm, A. 2023 "Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, Ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade". 

Võlinge oja

Roheline võrgustik (rohevõrgustik)

Planeerimisseaduse kohaselt on rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest ning mille säilimist ja toimimist tagavad meetmed või tingimused seatakse üleriigilises planeeringus, maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus.

Rohevõrgustik ei ole looduskaitseseaduse alusel kaitstav loodusobjekt ja seetõttu pole Keskkonnaametile planeeringu kooskõlastamiseks saatmine õigusaktide alusel nõutav ega alati ka põhjendatud. Keskkonnaamet saab esitada märkusi ja ettepanekuid eelkõige rohevõrgustiku ökoloogiliste, mitte sotsiaalsete funktsioonide kohta (nt väljaspool kaitsealasid paiknevate puhkealade majandamine).​​

Keskkonnaagentuuri tellimusel on ELME projekti raames koostatud rohevõrgustiku planeerimisjuhis. Heaks sisendinfoks ka ELME projekti raames läbi viidud ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste hindamine ja kaardistamine.

Ehitamine

Ehitustegevuse üldised põhimõtted on kehtestatud ehitusseadustikus, s.h milliseid menetlusi tuleb teatud ehitiste rajamisele eelnevalt läbida. Lisaks ehitusseadustikule tuleb kaitstavatel aladel ehitamisel arvestada, et reeglina peab ehitusdokumentide andja küsima selleks ala valitsejalt nõusolekut.

Infot maa paiknemise kohta kaitstaval alal või kaitsealuse liigi leiukohas saab Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 alade kaardirakendusest (NB! avalik rakendus ei kuva rangelt kaitstavate liikide leiukohti), Keskkonnaportaalist. Piirangute ulatuse kohta leiab infot looduskaitseseadusest ja konkreetsete kaitstavate alade kaitse-eeskirjadest.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja ehk valdavalt Keskkonnaameti nõusolekuta:

  • lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, s.h lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  • anda projekteerimistingimusi;
  • anda ehitusluba;
  • rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui 5 m2, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

Keskkonnaamet annab nõusoleku ehitusdokumentide andmiseks, kui kavandatav ehitustegevus ja ehitise hilisem kasutus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, vajadusel seab Keskkonnaamet ehitamisele ka täiendavaid tingimusi.

Ehitusdokumendid esitatakse Keskkonnaametile nõusoleku saamiseks eelkõige läbi ehitisregistri.

Lisaks eeltoodule võib esineda erinevaid asjaolusid, mille puhul võib ehitusdokumentide andmisel olla mõistlik või vajalik teha Keskkonnaametiga koostööd või esitada dokumentide eelnõu kooskõlastamiseks. Sellisteks asjaoludeks on näiteks ehitustegevus rangelt kaitstavate liikide leiukohades või nende lähistel. Arvamuse, millisel juhul on ehitusdokumentide esitamine Keskkonnaametile kooskõlastamiseks kohustuslik või mõistlik, leiab kirjast Saaremaa Vallavalitsusele.

Ehitustegevuse eriliik on maaparandusseaduse alusel maaparandussüsteemide ehitamine. Ka maaparandussüsteemide projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmiseks tuleb saada kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek, kuid ehitusluba tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada ka juhul kui see käsitleb looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 kohast lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvat veekogu või koostatakse uuendusprojekti sette eemaldamiseks eelnimetatud jõgedega kattuvast eesvoolust.

Teatud juhul tuleb ehitusdokumentide andmisel läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh Natura hindamine.

Vaba ehitustegevus

Ka nn vaba ehitustegevuse puhul, kui ehitusseadustikust tulenevalt ei ole vajalik esitada ehitusteatist või ehitusluba, tuleb arvestada looduskaitseliste piirangutega. Ehitise püstitaja peab kontrollima, kas soovitud asukohta ehitamine on kaitstava ala kaitse-eeskirjast tulenevalt lubatud, kas Keskkonnaametiga kooskõlastamine on vajalik või ehitise püstitamine on keelatud (NB! ranna ja kalda ehituskeeluvöönd).  

Nt ei pea Keskkonnaametiga kooskõlastama hoiualadel selliste ehitiste püstitamist, mis ei vaja ehitisteatist või ehitusluba (välja arvatud tee ehitamine). Sellisel juhul peab aga ehitise püstitaja olema veendunud, et ta ei kahjusta oma tegevusega hoiuala kaitseväärtusi – looduskaitseseaduse § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualade kaitseväärtused on üles loetletud vastavates Vabariigi Valitsuse määrustes

Vaba ehitustegevuse kooskõlastamiseks tuleks pöörduda otse Keskkonnaametisse. 

Ehitamine rahvusparkides

Rahvusparkide kaitse-eesmärkideks on lisaks looduse kaitsele ka kultuuripärandi kaitse ja seal kehtivad ehitustegevusele teiste kaitsealadega võrreldes täiendavad reeglid.

Rahvusparkidele iseloomuliku kultuuripärandi kaitseks, s.h pärandmaastiku säilimiseks, on Keskkonnaametil rahvusparkide teatud vööndites õigus seada ka kaitse-eesmärgist lähtuvaid tingimusi ehitiste paiknemise, välisviimistluse, arhitektuurilahenduse, mahu, mõõtmete ja katusekalde kohta. Samuti võivad rahvusparkides vajada Keskkonnaameti nõusolekut ka teatud ehitustööd, mida mujal kooskõlastama ei pea (nt väliskonstruktsioonide muutmine Lahemaa, Soomaa, Karula rahvusparkide piiranguvööndites). Piiranguga suunatakse eelkõige kõrge ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ja hästisäilinud miljööga külade hooldus- või rekonstrueerimistöid viisil, mis tagab piirkonna väärtuste säilimise. Täpsemad piirangud on leitavad rahvusparkide kaitse-eeskirjadest.

Natura elupaigatüübile ehitamine

  • Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ehitamist reeglina lubada ei saa, kuna sellega kaasneb enamasti ala kaitse-eesmärkide ja terviklikkuse kahjustamine.
  • Riigikohtu otsuses asjas nr 3-17-740 jõuti järeldusele, et elupaigatüübi hävitamine kuitahes väikeses ulatuses ei pruugi siiski ohustada ala kaitse eesmärke ja kahjustada ala terviklikkust ning elupaigatüübile ehitamise lubatavus sõltub sellest, kas see kahjustab eraldi või koosmõjus muude tegevuste, kavade, projektide ja arengutega ala kaitse eesmärke. 
  • Kui ehitamine ohustab kaitse eesmärke, saab seda lubada, kui alternatiivid puuduvad ja selle tulemusena paraneks elupaiga kvaliteet või elupaik laieneks (N: loomade varjualuse ehitamiseks pool-looduslikule kooslusele) ja kaitse-eesmärk seda toetab.
  • Kui elupaigatüüpi looduses enam pole, siis tehakse vastav muudatus registrisse, kuid kui elupaik on sihilikult hävitatud (nt niitmine, väetamine vms), siis ei anna see veel alust ehitusloa väljastamiseks.
Vooremaa niidud

Viimati uuendatud 04.07.2023